Tango, Akordion, Sutenöör (Hele Meelne) - Tähtaeg 1 Märts

Kutse tantsule

sutenööri

taktikepi all

talita tangot

tüdruk

olen akordion

sinu ja

muusika vahel

gordioni sölm

mida avada

kahel

talita tangot

tüdruk

öö ei löpe nii

jääb kontrapunkt meile

ja hetk

tants löpeb

ja sinust saab

peadirigent

Raul Majas

***

sutenöörita
tänavail luusides
sinistes silmades
õhtupäikese puna
võta mind tangoks
mängi mind akordioniks
taevani ja tagasi
mu jumal

Hele Meelne

***

akordion see suhete sutenöör

alustab kirglikku tangot

sõrmed jooksevad hüplevad klahvidel

ootel pilgud on nendele hangund

helid tõmbuvad tõukuvad põimuvad

teevad pöördeid sikk-sakke ja sõõre

äreva tundetantsu lõpetab järsult eitav peapööre

Katrin Vaher

***

Tead, ta-tangot tantsisime, akordion  nii ennastületavalt mängis

Ja - jah, jäi maal sul pooleli, käes pintsel uimasena varisesid sängi.

Suur joobumus, vein punane dekanteris ja sinu seelik pitsides lõi lusti

Mul hõikasid- pea ringi tiirutab, pilt udune, ei tunne ennast hästi.

Üks õliirves sutenöör sind püüdis frankidega endal ärida

Ei aimand palavikku veel ja kibuvitsasiirupiga püüdsin turgutada, aidata.

Kurbilusa šansooni saatel pöörduksel üksteist taga ajades me jalga lasime.

Gripp kogus pöördeid, sosistasid segast, pead tõstes hüüatasid "Jookseme!"

Toa väikse Seine'i äärde saime, saluudist keskööl paiskus kamber valgust täis.

Sind hoidsin, suudlesin ja palvetasin, ööl palavik vist üle neljakümneühe käis. 

Aeg aeglusta ja lase olemisse rahu, las päiksevalgus paitab, rohi kosutab.

Tal õigus, sest  hibiskiõis öökapil säras tango ajal tema juustes!

Mind mõte lummav tõesti  hullutab.

Andres Lehestik

***

Akordionina heitegaase ninast otse kopsu

Jää-tango halli otsa leidis Paastukuul

Sutenöör, lammas, luuser, võtan umbropsu

Kui hiirekõrvu sünniks vaid mu pirnipuul

Anneli Martin

***

On müüdav 

unelmavirvarr kus 

elu tantsib

tangot

uus pööre

pole lugu et

on vaikinud

akordion

keha kriibib

liibuv jalg

üks kirg ja 

kõik saab läbi

olen kõigest

sutenöör kes 

liiga kõrget hinda

elult küsib

Alari Janson

Laul, Luide, Nõgi (Maian Anna Kärmas) - Tähtaeg 15 Veebruar

üle räämas

agulimajade

veduridepoo vile

meeldetuletus

inimene

oled evolutsionäär

revolutsioon käib

rüga

märgi nimel

lahtisulanud nõgi

seintelt ja korstnajalalt

imbub verre

elad tumedas ruudus

laest rääkimata

oli lootus...

läbi värvitud

agulimajade

müügimehe hüüd

värvid ninna

seest ilusaks

nuusutada

poole soodsam

lootusetu on

saada puhkus

laulvatele luidetele

Liiva Hannuse juurde

tumedas kasvanud

värvitul inimesel

~~~

nõgi lebab

luidete vahel

laulab räppi

ja löimub

orjast härraks

pole valu

ei sõimu

ootab ande

kaua ikka

koduta hulgud

onu Remus

meile elama tulnud

Raul Majas

***

Merevahu vaikimisi

ootama võid jääda - 

igavesti randa pidi

tõukub tuule käega,

tormab või siis tasa maabub,

aga ikka uhtub,

laulu saatel aina saabub,

kuni luiteks kuhtub - 

 t u n n e,

                mille laine iial

nõgiseks ei tardu,

loksub-laksub, taandub liival,

naaseb, kuid ei kordu.

Maian Anna Kärmas

***

ära laula veel luidet

mu tallamuster 

su nootidel nõgine 

ja pea kohal pilvetäis jäidet

Anneli Martin

***

me oleme laul

saateks higine elektrikitarr

kellest järgmisel kontserdil saab viigitud viiul

refrääniks

tatrapuder

lõkkel hautatud

peale äikeseööd

me oleme laid

meretäis ükskõiksust ümberringi

luited mäletamas hoidmist ja

maasikaid

pooltoorelt

peale äikeseööd

lõpuks oleme tuhk

lendamas nõgisest korstnast

rohtukasvanud teele

seal me saame viimaks üksteisest aru

päriselt

peale äikeseööd

Hele Meelne

***

Viisi virutan luidete vahele,

sõnad summutan Tolkuse rappa,

laulu mõtte  uputan laukasse,

tundepudemed sisalik napsab.

Aeg alla käib, luited on väsinud,

üllas lõvi saab sipelgaist söönuks.

Sina, sisalik, draakoni lapselaps!

Ainult kärbes kardab su koonu.

Nõgimust rähn hüüab kiuu ja kiuu,

kisub kiude hingepuust välja.

Kodukakk ehmunud pilguga

saadab vaikides metsast mu välja.

Andres Lehestik