Kevad 2 (mõistmine)
sära voodis
kirsiöitest linal
eostatud
ja surnud
vaba tahte
vanglas
kus koos
bordell
ja puhkepaik
himul on
suured silmad
ja koiliblikad
kõhus
Raul Majas
***
ihkan ahelaist lahti
välja suletud tsoonist
"Prekuutsed tojeedid hasteldasid
krüniidist solompe."
jää jalge all
kirmetis krudiseb
vaevlik kulg mööda
hahkunud lompe.
sõnad seatud luulele vanglaks
mõistetud eluajaks
mängud kõlaga müüre ei murra
kisub tähendus
mõistmatuks jamaks
päike soojendab päeva
mõttekäik tõstab tuju
leian maadligi
pilguga pääsetee
vaba luule on valgus
kui päiksekiir särav
helgib sõnadelompide
sogasel veel
Andres Lehestik
***
vaata üles,
kus säravaid tuure teeb taevakehadest rulett
alla mitte,
mu säärtel mulluse muru turritav metsa makett
vaata üles,
me mõistame maad vaid vaikuse vangis
alla mitte,
seal kammitseb kiusatus igas volangis
Anneli Martin