Soon Habras Kaarduv (Andres Lehestik) - Tähtaeg 13 Detsember

Snoob

sajab

juba teist

päeva

sajab

sooniliste

kätega

luuletaja

toetab selja

vastu habrast

vihmaseina

luulet

ei saa puua

peab põletama

nagu teisitimõtlejaid

teisitimõtteid

läbi enda

sajab

ja üle mõtte

kaardub

vihmavarjuhoidja

Raul Majas

***

Jõe selge soon, piirjoon,

värske haav Detsembri külmhapras ihus.

Ehakuma kõrgelt kaardus

Teetass üles sulatatud pihus

Anneli Martin

***

nii habras, puhas õieke,

nii selged sooned, elumahlust tulvil.

kas öelda tal, et ilus ta? 

ei, avaldada õrnust

ei julge enama,

kui piguga ja seegi

otseselt liig karm!

pilk piki õielehekesi

mul kui pintsel

pehmelt kaarduv.

Andres Lehestik

***

Avanes taas minus luulesoon,

habras keha värisedes valme loob.

Mõtlikuks vajunud minu kaarduv kulm,

luule see tuleb lööv ja julm.

Tiina Tamm

Magus, Terav, Katki (Aliis Veeber) - Tähtaeg 2 Detsember

Meenutuss

tuba köögis

suur mõttemull

mille keskel

Mina

katkine peegel

teravad killud

laiali ees

mosaiik

tuhande minuga

huultele nõrgub

magusat

külm veri

külm on

jäle Detsember

läheneb

mõtlen Sinule

üleaisakellad

hakkavad lööma

Raul Majas

***

Magus kui mesi

Sinu ligidal lesin

Terav pilt mind rabab,

minu muresid tabab

Katki oled sina,

kuid mitte mina.

Näita oma käsi ning

ära silma vaatamisest väsi

See minu jaoks

magusam kui mesi

Aliis Veeber

***

Päkapikk, too meil komme, päkapikk, päkapikk.

Kommisid mulle ja talle päkapikk, päkapikk.

Hommikul otsisin komme sussidest, magusaid.

Auke ainult ma leidsin, suuri ja väikeseid

Päkapikk, too mul nõela, teravat, teravat,

niiti sirelisinist, tugevat, tugevat.

Parandan katkised sussid, lootuses, lootuses.

Parandan magusa elu alguseks, pühade ootuses.

Andres Lehestik

***

Mul puudub silm ja salm

ja täitmata on mõttetera salv

ei enam magusamaks mõelda sind ei saa

kui katkist aknaruutu pressib terav talv

Anneli Martin

***

Magusalt mekib sinu huul,

mille katki on kiskunud tuul.

Teravalt torgib põske sinu habe,

mis on ajamata ja kare.

Tiina Tamm

Õnnelik, Lõhn, Vaikus (Riin Verlin) - Tähtaeg 17 Veebruar

Vaikus ümisedes teatab tuule suunda
Chanel-i pilvekesse korraks pistan pea
õnnelikult lõhnates nüüd tahaks "bossat" kuulda
mõtlen - samba, samba, kurat küll on hea!

~~~

Töngi tiigil valgeil uiskeil
Isa lahti lükkas platsi sääl
Õnnest, rauast lõhnas vaikus
krobelisel järvejääl

Anneli Martin

***

Ka vaikusel on oma lõhn,
mis võib olla õnnelik,
saladuslik
ning kurblik.

See hetke lõhn meile mälestustesse jääb
ja ajapikku vananedes meelest ei läe.

Aliis Veeber

***

Õnnelikel on lõhn ja maitse ja viis.
Kurbade viisist saab vaikus,
maitse ununeb,
lõhn hajub laia ilma.


Õnnelik on olnud päev,
kui vaikus sinu kõrval
teeb rõõmu

täna
õnnelikuks teeb
lume lõhn
ja metsa vaikus
punaste kõhtudega linnud
tulevad sööma
varbad on veidi
külmad ja märjad
meiega on
lõkke suits ja soojus

Katrin Vaher

***

Uue raamatu lõhn aju ergutab
Klaas veini ja komm meeli võrgutab.
Vaikust kuulan ja mõtlen - elu on ilus!
õnnelik olen siin puudevilus.

Riste Vaher

***

Kuivanud adrude lõhn,
nisupõllul rullides põhk.
Teeääres õitsev raps,
värske kasemahl.
Põldudel õitsevad moonid,
sügise värvitoonid.
Päike silitab põske,
rätik liival rõske.
Lainejänestel vahutav vaht,
liivarand- Pärnu laht.
Ajahamba räsitud maja,
mägedest tagasi lenduv kaja.
Õide puhkev kirsipuu,
lapse poekvil väike suu.
Äsja ahjust võetud leib,
ise tehtud koduvein.
Ema kaetud peolaud,
kadakaviht-kuum saun.
Niidukil maipõrnika vastsed,
jalad hommikukastes.
Kaevust võetud karge vesi,
savikausis kärjemesi.
Kuke koidiku kisa,
mõtetesse vajunud isa.
Tares laual heegellina,
taevast peegelduv taevasina.
Rohelus mis katab maad,
rukkililledest pungil vaas.
Uuel aastal valatud tina,
pehme voodi-lõhnavad linad.
Sütekuumust sulgev pelt,
keha kattev sametkleit.
Lakas lamandunud hein,
sõpradega joodud vein.
...

Vaikus...
See ongi see, mis õnnelikuks teeb!

Tiina Tamm

Sild, Soe, Sõna (Maian Anna Kärmas) - Tähtaeg 25 November

Washingtoni silla tuled

soojalt säravad kui külla tuled

ei sõnagi poliitikast

ei seksist, esoteerikast - Ameerika

***

kas mäletad mu sooja kätt

ja koidukulda mattund silda

sa olid nõnda tasa et

mu sõnadel ei olnud hinda

Anneli Martin

***

Tunded- need nii segased

sõnad sõjakad ja sõgedad

elavnenud heitlik meel

hääbumas kultuur ja keel.

Elutee- nii käänuline

saadab valu - pettumine

soe sõna haruldane

positiivsus, vaikus - eriline.

Südant soendab hellus

seksuaalsus, iha, küllus

Negatiivsus heidab meelt

sildu rajan- sirget teed.

Tiina Tamm

***

läbi moe hakkab soe

siidi sild on puhas kuld

nagu aus sõna

Kadri  Tõniste

Pilv, Lend, Värv (Katrin Kalmurand)- Tähtaeg 11 November

Kust küll leida sellist meest?

Kes avaks minu meelteteed.

Kes teab mis värvi on armastus,

kes teab selle sõna õiget olemust.

Kes mind mererannal haaraks sülle,

kes looks unistuste pilvist idülle.

Kes masseeriks minu õlgu-

nii, et ma ei jääks talle võlgu.

Kes suudaks maandada kõik pinged

ja elustaks mu vereringe.

Kes kastaks minu varbad vette

ja uhuks merre hingesette.

Kes tunneks rõõmu hetkest endast

ja kingiks tiivad, et ma lendaks.

Kes paitaks minu pehmet põske

ja võtaks kaissu- siis kui tuba rõske.

Kust küll leida sellist meest?

Kust?

Ma oleks tema jumalanna

Ja vahuline taevamanna.

Tiina Tamm

***

silmapilverändlend

silm apil ver ändelnd

lis lipam revän dlend

lisli pamre vänd dnel

sil map ilvma lend

pilv, mu ränd malend

Kadri Tõniste

***

pikki tunde

hõõguvat kollet

söestunud kateldest

lenduvaid tahmapilvi

hoogu lusti

looja ergastund närve

nii tekib läbi tule ja vee

savile elu värve.

(pühendatud raku-keraamikale)

Katrin Vaher

***

Zeus värvilist koksi käes keerutab

Dionysos on pilves, end patjadel veeretab

Poseidon magama jäänud on vanni

Athena peos lennutab penni

Anneli Martin

Kohin, Öö, Mürt (Gerly Kättmann) - Tähtaeg 30 September

öövaikuses,

kuu paituses,

mu kõrvus on kohin

mu enda veri

on tormine meri,

seal tuksed ja mühin

veel soe on mõni öö,

veel kiirelt süda lööb,

ja lõhnab kaunis mürt

jää minuga

siis talvel ka

mu õnn on erk

Helin-Mari Arder

***

suur tegija, öösel kui silmad suled

kui kustutanud kõik lambituled

rahus uinud kõrvus tiibade kohin

siis tiivul unes su mõtteid rohin

minu kannul su tuppa lendab tuvi

seega lihtsalt mul tekkis loomulik huvi

miks ta armsa noka vahel on mürt

miks on padja asemel sul vahukoore tort

see on tõesti nii, oled armastuse sort

minu kirg aga on ekstreemne lennusport

nii sinu padjatordist sel ööl saab airport

Kadri Tõniste

***

Vananaiste suvi. Hetk.

Vananev naine,

öö kahisev siid,

kõdu ja mürdi lõhn aias.

On ainult vaikus.

Üks õunapots

katkestab selle nii maialt.

Katrin Vaher

***

Ei, ärge mõelgegi

Et kord mu palmitud juustes

Mirdi- ja mürdioksi näete

Et pikas kleidis teie ette voogan

Allkirjastan, tunnistan ja kinnitan

Mesipuiste nädalate poole hoovan

Või kui, siis ainsalt võib juhtuda üks

Et paari lähen iseendaga

Minust ja minust saab üks

Minust koos loodu ja kõiksusega

Siis jah-sõna märgiks tõuseb kohin

Ülendav vaikuse müha

Ärkab kõik peidetu kõik mis püha

Ja öö ja valgus nad minus heidavad ühte

Ehteks kuldne südamesilmadest kee

***

Nende päevade

Pausid ja hoovõtud

Istuvad mul selgelt südames

Ilmselt veel kaua

Meelde tuletatud tarkused

Kogetud õnnistused

On seemneteks uutele rikkustele

Millest unistadagi veel ei oska

Inglid taevavärvides jäävad

Öösiti lendan koos nendega

Meie planeedi armastuse kohin kõrvus

Ja nii me nuusutame mürdiõisi

Tulevaste aegade magusaks pühitsuseks

Gerly Kättmann

***

Mürdipõõsa kohin öös

Läbi külma sügisöö

kohisedes lendab tuul,

öökull huikab raagus puul,

taevas sirab tähevöö.

Keset seda pimedust

aknast paiskub valguskiir -

mürdipõõsal püsib viiv

ja siis kõik on jälle must.

Nii ka mõtte selge hetk

on tabamas meid vahel -

ja kiirgab vaba tahe -

sumbudes kui silmapett.

Gabriela Uffert

***

Muinasjutt

Sameti kohin baldahiinide varjus,

öös liikumas hinged nii halvad kui head.

Mürdihekkide labürint, üks õnnetu karjus,

küünalde kumas kroonitud pead.

Juveelide toonides jutud ja pildid,

nõiutud metsad ja losside hõng.

Mu lapsepõlve mälupildid,

nii võimas ja lõputu ajalõng.

Riste Vaher

***

Oo- oo, täna jälle on reede,

koju jõudis minu silmakirjateener.

Lubas mulle, et hakkab korralikuks,

kuid juba härra svipsis uksepiita kitkub.

Aknast nägin- kuis lapike muru sai talle armsaks,

mis siis, et äsja tema peale märgas.

Kodusein see endistviisi pakub tuge

Ja koridori põrand ootamatult libe.

Kontakti astuda ta suudab vaid maaga,

mulle tundud- kõik kordub- see vana saaga.

Kui saaks võtta hoopis teise kaadri,

tort, lilled ja seejärel ta asetaks need vaasi.

Mmm...h.

Teatrisse- kinno minekuks ei kulutata raha,

see on mõistlik ikka juua maha.

Pole hullu!

Mees ise- toob sul koju pantomiimi teatri,

seda nautida nüüd esireas sa saadki.

Tegevus toimub hilisel öötunnil,

kohin kõrvus, end taltsaks sunnin.

Pealtvaatajaiks mina ja mürt köögilaual,

ise mõtlen- kannatust mul on, aga kauaks?

Tiina Tamm

Loodus, Naeratus, Kohvik (Kristel Siilak) - Tähtaeg 9 September

Kui öökohvik oma uksed sulgeb

Tuuletallamistee vargsi edasi kulgeb

Vōtab peast viimsegi raasu

Mu heitlik ise-olen-süüdi kaasus

Peatu, huikab samas

Mu omaenda kahvatunud naeratus

Vägisi su vägi end vaikusesse ei vea

Kuid hilp hilbult end paljastada võib

Siiski veel kella hommikune

Klaasistunud pilgu tagune reaalsus

Vaiki, loodus

Las käratsevad ülekasvand mõtted

Veatult valida ei oska me keegi

Ahmides hingates kaob ärksustunne seegi

Gerly Kättmann

***

Kehtib kohvikus gravitatsioon

-kohalik looduse seadus

ja obligatsioon

kinkida naeratus

***

Kohviku vilkalt vitriinilt

naeratab võiroos kui Mona Lisa

pole looduses tühjale kohta

kahele sellest piisab

Anneli Martin

***

algul sõnatuks tegev loodus

hiljem kohvik

kus kooke ja küpsiseid roodus

seal istus üks nohhik

kel sülle pudenes naeratus

ja minuni kostus ta sosin

... valgus, rahu, mu armastus

kui jumalik oli see rosin

Kadri Tõniste

***

Leedid kohvikus

Kohvikus tiksusid Ljuda ja Leili

tellisid kohvi ja viinakokteili

tšillisid tunni või isegi paar

kilkavat möla oli täis kogu saal

naeratus näol järsku võpatas Leili

Ljuda tal täis oli ropsinud kleidi

seepeale Leili pahandas veidi

seljast heitis määrdunud kleidi

nutuga maha uhus näolt kogu meigi

turtsatas

no leidi

loodus kutsub

teeme reidi.

Toivo Parts

***

Kui kodu toimetused- tööd,

vahel magamata ööd.

Väike raha nappus,

mõni viirus, haigus, nakkus.

Pidev peavalu- jälkus,

talumatu kaelasoonte jäikus.

Pingeline päevatöö,

jälle magamata öö.

Puhka- astu elutrepilt maha,

aeg on tuulutada raha.

Mine kohvikusse-loomaaeda,

või loodusesse ilu kaema.

Nii vabaned rutiinist,

ma tean, et unistad Pariisist.

Parem varblane peos, kui tuvi katusel.

Parem naeratus näos, kui hinge matustel.

Tiina Tamm

Tutvus, Varbad, Nuputama (Katrin Vaher) - Tähtaeg 26 August

Mu tuju pole täna kõige parem,

seda on juhtunud ka varem.

Nuputan kuis vältida mehe hingeõhku

ja jälgin oma tõusvat vererõhku.

Kolm päeva kadunud on olnud mees,

kuid lõpuks leidnud ikka kodutee.

Nagu siga naasend oma sulgu

ja loodab endist asjade kulgu.

Pean hingama nüüd reostunud õhku

ja pugema ta kõrvale veel põhku.

Hommikul kui kohtan voodis tema pilku,

vend on kiimas - "no tao õige pihku!"

Lepituse otsimine ei ole enam nõnda lihtne,

kui tutvudes, et tonksad varbaga-silitad tisse

ja küsid naiivselt:"Mis sinule on läinus sisse?"

"Sina ju ei joonud liitrite kaupa viina

ega pea tundma valusat hingepiina."

Enam ei lähe läbi- mees!

Pingutama pead sa veel.

Tiina Tamm

***

Tuttav serviis ja puhvet täis siidrit

klaashaaval väsimus saamas on liidriks

nuputan ainult kus olla võiks säng

kikivarvastel äng

Anneli Martin

***

Õnn jooksis vanadel radadel varbad villi,

et luua uusi tutvusi endaga.

Kissitas päikest ja nuusutas lilli

armsamat kohates tõusis lendu ja

kõrgusse kadus.

Tagasi maapeale kukkudes nuputas -

miks on nii valus?

Katrin Vaher

Udu, Kadu, Kodu (Õie Pak) - Tähtaeg 27 Mai

udu kadu

et siil leiaks mõmmi kodu

mõmmisid on ilmas sadu

sadu on ka kodu radu

udu udus adub udu

kodu kodus adub kodu

siil udus adub ohte

ka mõmmi teab hirmasaid kohti

padu udu

peidab kodu

siil ootab udu kadu

ka mõmmile muret teeb udu

sest ootab siili külla kodu

oodates stressi leevendab mõdu

enne kui kadus udu

siil leidis mõmmi kodu

koos õdusam nüüd maitseb mõdu

udulegi meeldib see lõbu

Kadri Tõniste

***

kaduvas valguses

kodutu udu

hajub

ei tea kuhu

läheneb majale

koputab aknale

takerdub

harali okstesse

keegi sisse lasta ei taha

udu vaob itkedes

rohule maha

Katrin Vaher

***

Kaks Versiooni Ugri Udust

helide tummuses

adun udu tõusu ja kadu

ühte karva maa ja taevas

kodusoojalt värvitu

***

kadus eilne päev kui tina tuhka

alles kodus olles mõte puhkab

kui ei oleks nõnda udune see paik

sulemehi napiks meie mail

Anneli Martin

***

lähen teele

suurte avaruste poole

udu sisse kaob meie maja

kodu seeb jääb südamesse

seda tunnet võõrsil vaja

Ave Sambla Barker

***

Väike seeme tihti vaatas kuud

ning unistades mõtles, mis seal teispool sood

Kas avastama minna kaugeid radu

või siia sallu luua oma kodu

Siin kõik on nii koduselt tuttav

isegi udu, vahest üleni endasse mattev

Juured kindlalt ajada võiks mulda

ja mingit kadu küll oodata ei malda

Aga vahest ikka unetud on ööd

mis küll on seal teispool sood

Kas on see uudishimu, mis seespool närib

või on see uss, kes sisemust tal näsib

Jaan Kelle

***

siil udus. ja madu, kelle kodu tabas eesli poolt põhjustatud kadu.

udus teed veel otsib üksik siil,

püüab leida oma seeneladu,

vastu talle, justkui imbitsiil

roomab vana ühesilmne madu

kudus madu sokki ükskord öösel -

villast, kaunikirjalist ja sooja

samal ajal telkust nägi eesel

ülekannet sõjaretkest Trooja.

kujutelles, et on puidust suksu,

vaenlasele ennustades kadu;

kudujale andis ühe müksu,

kutsus avastama kaugeid radu.

madu esmalt eesli mõtet taunis,

argumente tuues laitis maha.

eesel aga nende kodus kaunis

nüüd vaid nägi kõigest reisiraha.

kangekaelselt maole käies pinda,

lubades, et retke kroonib edu,

näiteks tuues julge hundi rinda

ussigi sai lõpuks võtma vedu.

hakkasidki seadma endid teele

madu-uss ja eesel trooja poole.

läbi läti vahemere veele

jõuda lootsid, sattudes ent soole...

eesel vajus kõrvuni seal mutta.

sõber teda välja päästa püüdis.

kuid ei õnnestund see, nüüd vaid nutta

üle jäi tal meie uues müüdis.

ebaõnnestunud päästetöödel

madu rahmeldades kaotas silma.

kuidas? - ma ei tea, kuid sestap öödel

ühesilmne roomab mööda ilma.

siiliga ta vahest ajab juttu -

kodutul on igav ju, ning tarvis

suhelda, sest peagi jälle uttu

kadund on ta rõõm ses metsas karmis.

Raul Sööt

KODU

Kodu võib olla, kord ``halb,``kord hea,

vahel tööde hulk kasvab üle pea

ning oled väsinud maja orjamast,

selle tarbeks sukasäärde raha korjamast.

Vahel kohe tahaks pillata raha,

minna poodi- osta mida hing tahab.

Kaduväike võimalus, et seda teen

kuna on kohustused, kodu-pere ees.

See kodu on- üks võimas asi,

millele mõeldes käivitud kui sõjamasin.

Tema kaitseks oled teinud kulutusi,

loodad, et seda ei hävita üks tikk või kulutuli.

Ükskõik milline on tuju- ilm,

sadagu vihma- rünnaku udupilv.

Ikkagi tahaks olla kodus- heas,

tahes või tahtmata- sammud tema poole sead.

Tiina Tamm

Siht, Kiire,Vedama (Evelin Samuel) - Tähtaeg 13 Mai

Kui oled tüdind eluteest

ja otsid tuge eluveest.

Kui kadunud on tuleviku siht

ja aina rohkem küüru vajub rüht.

Kui leinad tehtud eksimusi

ja kardad mõtte mõlgutusi.

Kui kiire elutempo koormab

ja veri justkui soontes roomab.

Kui pahatihti otsa lõpeb ind

Ja ängist vaevatud saab rind.

Kui elutelg on saanud viga

ja jälle oled täis kui siga.

Kui nüristunud vaim ja meel

ja õhtuks muutub pehmeks keel.

Kui jalg ei astu enam sirgelt

ja ammu pole näinud päeva virget.

Kui mure murrab minevikust

ja sittagi sa ei looda tulevikult.

Kui jõuab kohale kord äng

Ja mõistad tühi on su kõrval säng.

Siin kohal jään ma pidama

ja loodan, loo kangelasel hakkab vedama.

Tiina Tamm

***

Kevad

sipelgas veab oma pampu

kiirelt, justkui sihitult

ja kirsiõisi langeb puudelt

langeb täitsa rivitult

***

veab kiireid samme õnnelik

aga siht on kannatlik

Anneli Martin

***

põhjatult mustavas maailmaruumis

illuminaatorist näha võid tähti

valgusekiirel galaktikat läbides

sinu jaoks seadused enam ei kehti

raadiosaatijaist kuuled vaid staatikat

su sihiks on maailmakõiksuse äär

viimaks edasi tuttavat paradigmaatikat

on uurimiseesmärgiks teadmatu sfäär

su skafander on palav ja beežikaskollane

mööduv tähevöö joonistab aknale triipe

ja sul veab sest sa lahkud siit enne kui kuulda võid

häiresüsteemidest kostuvaid piipe

kosmonautide seas saab su nimi legendiks

ja kodumaal sinu auks lehvivad lipud

kus lehtpuude latvade võrasid kombivad

soojad päiksekiiretipud

Madis Vaher

***

Võib juhutda, et..

Silme ees on kindel siht,

kõrvale ei vaata,

kogu olemuses kihk

miskit korda saata!

Ruttamisest ei saa lahti -

see krussi tõmbab närvid.

Kiirus eal ei anna mahti –

nii elu kaotab värvid.

Mõni siiski astub maha

edu kiirelt rongilt

ja kui ta ei vaata taha,

siis ehk parem ongi.

Vedamine on see vahel

kui sa elus kaotad –

närvid korras, olla lahe,

oma aega jaotad…

(iseendale, lähedastele, sõpradele ja maailmale)

Gabriela Uffert

***

Kui veab, siis homme on ilm ilus -

ei ole kiiret, võin istuda vilus,

luuletada ja kohvi juua,

seada sihte ja plaane luua.

Unistada - kes teab!

Kui veab..

Riste Vaher

***

Kiirelt sihin,

lendu lasen noole.

Veab, et olen esimene-

nii vaid püsin elus

jõuga toore

Katrin Vaher

***

Üks pühapäevakoolis kuuldud õpetlik lugu

kiisud ei saand sihile

läksid hoopis pihile

pattu olid teinud

litutamas käinud

polnud tundnud piire

tulu paistis kiire

aga kord hakkas viltu kui vedama

enam kiisud ei saanud siis pidama

paha tõvegi üks sai neist külge

olles kasutand tööks kõigest sülge

püha isa peab järgi nüüd vaatama

kuidas kiisudest välja saaks saatana

Raul Sööt

Prillid, Lähedus, Jooksma (Eve-Ly Ojangu) - Tähtaeg 29 Aprill

Kevadjooks

Prillid, oi päikseprillid

kätel ning lähedastel villid.

Oi kevad, kuis jooksen taas

ninal prillid,

varbal villid...

Aeg joostes need parandab.

Õie Pak

***

nii lähedased on vahel lahendused

prilliklaaside vahendusel

jooned nii jooksvalt joonelised

ja ringid pingsalt pealiskaudsed

Anneli Martin

***

jooksnud olen terve tee

on pahkluid katmas prisked villid

ei, see pole ikka see

vist peaksin ostma uued prillid

peatun hetkeks, ahmin külma õhku

hääles kähedus

arst, see vist ütleks - vererõhku

tõstaks veel su lähedus

"sa ära jookse", ütleks meedik,

"ära püüa sinilindu!

ole, nagu meie Eedik,

teistega siin sibis vindu!

vindumine polegi nii paha

kõik me kinnitame

sullegi, kui rahuned vaid

maha, tite sünnitame

see, jah see on õnn

sa ära jookse,

muidu saad veel villid

vaat, kui sul on põnn,

ning kuuletud -

auhinnaks roosad prillid

ideaali lähedus

sa mata

pole see reaalne

unelaulu mahedus

on sulle

"ole nüüd normaalne!"

Raul Sööt

***

armastasin kord üht prillidega poissi

kes hängis villageis ja muudkui luuletas

oli igatepidi artsifartsi ja riides elegantselt

tema enda saladus, et tundisid peegli ees kulutas

aga mina

roosa ja rõõsa ja hingelt ikka rohkem maatüdruk

kuigi jube erudeeritud

panin ummisjalu jooksma, sassis undruk

mul on kanad ja koerad ja kassid

mulle sihuke metroseksuaal ei passi

mulle vaja üks tugev turske sell

kes hööveldab ja keevitab ja on ainult voodis hell

Ave Sambla Barker

***

Päev lahkudes viis pilvevallid

Veel öösse unub hetki uduseid

On taeval kummalised prillid

Ta silmad pillutavad sädemeid

Pea kuklas vaatan tähetulle

See kõiksus kauge ja nii lähedal

Võiks justkui langeda mul sülle

Kus varju joosta nõnda lagedal?

Maian Anna Kärmas

***

Üks plika kellel prillid on ninal,

jooksis- põskedel roosakas sina.

``Ma tean - see ei ole mina!``,

vaid tüdruk kel prillid on ninal.

Tahaks olla hetkel tal tuules,

tahaks tunda kuis tuul kuivatab huuled,

tahaks sörkida vaikselt ta kannul,

tahaks läheneda kiirel sammul,

tahaks tunda kuumust ta palel,

tahaks tunda lähedust me vahel,

tahaks kuulda kuis süda tal lööb,

tahaks oodata koju- teda töölt.

Ma tean see oled ju sina,

tüdruk kellel prillid on - ja mina.

Tiina Tamm

Kallis, Lind, Õli (Anneli Martin) - Tähtaeg 14 Jaanuar

on õlina mu külge kleepund vana aasta,

ma ikka tegelt olen see, kes olin eile,

kuid Sulle, kallis , tahan rõõme saata,

üks väike lind peaks kingi kätte tooma teile!

Riin Verlin

***

Ükskord hoiatati mind

Eesti kroon vist kaob kui lind

ja tõusta võib ka õli hind

ei rõõmusta see üldse mind

siin kõik on niigi juba kallis

eriti veel kaubahallis.

Toivo Parts

***

ärkasin orgaanilise äratuskella peale

ehk kuke õlitatud häälepaelte,

öko talu muundamata meslilindude suminal

kallite tuule turbiinide sametise sahina peale

***

tõrvase taeva kesköises õlis

linnusulgedega summutatud puutüvis

kallis kull, sinu puises pesas on jahe

kui vaatad mind, olen kahe silma vahel

***

Kallist õli nüüd pannile särtsutan

linde ja oravaid saiaga poputan

ei ole numbreid, mõõtmaks mu ahtrit

masu on möödas, täidame sahvrit

***

kallis, ära vala õli tulle

sõna kui lind, ei tagasi tule

Anneli Martin

***

Suure lumeaaegu, praegu

sõitis kraavi kallis auto.

Jooksis maha kütus, õli

tükke poetas esituli

Kevadel kui suland lumi,

tuleb lind ja nokib õli,

proovib kuidas mekib,

kalli auto esituli.

Birgit Rza-Kulijev

***

Kallis, taevas on kõrgel,

olen õliste tiibadega lind.

Katrin Vaher

***

Kui astusid sa kallis minu ellu,

siis lootsin tunda hingesugulust ja hellust.

Algul oligi meil- kõik väga hästi,

enda järelt- nõudgi ära pesti.

Kuid elu võtnud hoopis teise pöörde,

nüüd kisume, karjume, kargame hammastega säärde.

Kes- kelle täna külla kutsus?

Kellele siis täna- sinu süda tuksus?

Kas mäletad?

Sõimasid ja ütlesid:``Sa vana lind``

see tegi haiget justkui näppu tungind pind.

Mu kallis ära õrrita ja vala õli tulle,

vaatamata kõigele oled ainus mulle.

Nii me elamegi koos,

seni kuni olen saial moos.

Tiina Tamm