Pull, Idu, Munk (Raul Sööt) - Tähtaeg 20 Jaanuar

Üks tähtis mees end pulliks pidas,

ning oigas siis vihas,

kes mu ainsa idu ää söönd?

ning sellega mind pahviks löönd?

Munk see peale käe siis tõstis,

oma pattu kahetses,

ning suu seepeale puhtaks pühkis.

Aliis Veeber

***

Mingi pull on panna

seeme potti mulda

ja kuulda kuidas

seemnest irdub idu…

Kuidas kirjutada

mullast kuldseid ridu?

Väiksel mungaoal ka mingi pidu…

Mingi pull on pidada duelli

ja õudsas udus kohata öökulli

kui ainsaks kaaslaseks on boa madu

Mingi pull on käia pikki radu,

kui neid olemas on mitmeid sadu

On märkamatu tema kadu?

nagu kink ta ellu astus noor munk

munga kohal taevas tiirles must ronk

*

mungal eineks idu

noorel pullil eineks lill

mungal, idul ja lillel lahti läks pill

munk ei söö sinki

munk paneb punki

laulmas kuulda on musti ronki

see on mini lull

kui mu tuju on null

ja elu pole pull

idu on munga pidu...

olen kirjutanud kirjaridu

ja avastanud ühe salarõdu

kus pitsatiga kirjarull

Kadri Tõniste

***

Sarvine pull idudes lustis

munk, isuta

kivi kivile tõstis

Anneli Martin

***

Elada selleks, et pulli saaks?

Idu ja iva sest puudub.

Elureaalsused nullida,

munklusel vanduda truudust?

Proovid kord ühte ja

proovid kord teist.

Kes sa siis oled?

Üks paljudest meist!

Katrin Vaher

***

vaba lapsena kord põgenesin kloostrisse

lootes eest leida gabriel

tuberkuloited mängisid

solist kui kurba nägu spaaniel

targalt mungalt pärisin

mis on elu idu

tüüp vastas

tee pulli ja pane pidu

Ave Maria Blithe

Kriit, Kretiin, Musi (Marko Kanarbik) - Tähtaeg 23 Detsember

Jõuluvana kirjale sai kriidist kriipsujukk ja musi

Hiina päkapikkudel nüüd hulka toimetusi

ole pühak või kretiin, äpplist lugu peame siin

***

Varastatud musi

olen üks kretiin

kriit nüüd kurku kraabib

süümepiin

Anneli Martin

***

Kuidas nii, et pole kriiti?

Kuidas nii, et pole pliiti?

Miks inimene on kretiin?

Miks nõnda lõhnab tärpentiin?

Kas musi olla võib heroiiin?

Kas viin võib olla proteiin?

Nii on nagu ütles Priit

enne kui ta lahkus siit.

Miks meil on nii vähe kiita?

Miks ei ole heina niita?

Kuidas laotud sai puuriit?

Miks maha saetud on teeviit?

Kuhu kadunud on perspektiiv?

Kas Unematil otsas liiv?

Küsimusi pelgab vaid kretiin.

Vaid kretiini jaoks on ausus piin.

Nii on nagu ütles Priit

enne kui ta lahkus siit.

Kadri Tõniste

***

aknast mustab kui detsember

kaua karjuvad kretiinid

pole lauda mida katta

kõhust kostub mahe tämber

iga õhtu sünged rajad

mõnda viivad ühikasse

musitavad kuldseid kasse

külmad ümberkaudsed majad

vaikselt uksest sisse astun

valu läve kiviks teind

kriitja säästulambi valgel

ei helenda siin miski vastu

Madis Vaher

***

Kretiin see kriiti sõi

ja piiksus luuletusi,

ning tahtis suurest härdusest

ta taadil anda musi

nüüd kriidijälgi täis

on taadi kaunis kuub

ja rõõmsalt ootama

kretiin jääb aastat uut:

siis käes on nääritaadi kord -

kuid äkki ta ei tule

kui kuuleb jõulutaadilt

tema kuuemuret...

nüüd kiirelt kuue puhtaks pühib

me kriidine kretiin

ja lubab olla pai ja musi,

et saaks palju kingitusi!

Helin-Mari Arder

***

suur juht ja õpetaja

veab tahvlile nimesid kriidiseid ja aasta-arvusid

aga sellest ajalugu vaikib

mis nad asjast tegelikult arvasid

raamatutest pähetuubit tarkus

tühjade loosungite lend ja piin

puust ja punaseks standartsed testid

mis lahtris oled,tark või kretiin

mulle pseudoteadus kui hane selga vesi

esoteerilise musi ammu andis muusa

ja käed sest supist puhtaks pesi

kelmikalt nõksutades puusa

Ave Maria Blithe

***

Keegi kretiin kritseldas kirikus kriidiga.

Musi pole patt jah!

Toivo Parts

Udu, Kadu, Kodu (Õie Pak) - Tähtaeg 27 Mai

udu kadu

et siil leiaks mõmmi kodu

mõmmisid on ilmas sadu

sadu on ka kodu radu

udu udus adub udu

kodu kodus adub kodu

siil udus adub ohte

ka mõmmi teab hirmasaid kohti

padu udu

peidab kodu

siil ootab udu kadu

ka mõmmile muret teeb udu

sest ootab siili külla kodu

oodates stressi leevendab mõdu

enne kui kadus udu

siil leidis mõmmi kodu

koos õdusam nüüd maitseb mõdu

udulegi meeldib see lõbu

Kadri Tõniste

***

kaduvas valguses

kodutu udu

hajub

ei tea kuhu

läheneb majale

koputab aknale

takerdub

harali okstesse

keegi sisse lasta ei taha

udu vaob itkedes

rohule maha

Katrin Vaher

***

Kaks Versiooni Ugri Udust

helide tummuses

adun udu tõusu ja kadu

ühte karva maa ja taevas

kodusoojalt värvitu

***

kadus eilne päev kui tina tuhka

alles kodus olles mõte puhkab

kui ei oleks nõnda udune see paik

sulemehi napiks meie mail

Anneli Martin

***

lähen teele

suurte avaruste poole

udu sisse kaob meie maja

kodu seeb jääb südamesse

seda tunnet võõrsil vaja

Ave Sambla Barker

***

Väike seeme tihti vaatas kuud

ning unistades mõtles, mis seal teispool sood

Kas avastama minna kaugeid radu

või siia sallu luua oma kodu

Siin kõik on nii koduselt tuttav

isegi udu, vahest üleni endasse mattev

Juured kindlalt ajada võiks mulda

ja mingit kadu küll oodata ei malda

Aga vahest ikka unetud on ööd

mis küll on seal teispool sood

Kas on see uudishimu, mis seespool närib

või on see uss, kes sisemust tal näsib

Jaan Kelle

***

siil udus. ja madu, kelle kodu tabas eesli poolt põhjustatud kadu.

udus teed veel otsib üksik siil,

püüab leida oma seeneladu,

vastu talle, justkui imbitsiil

roomab vana ühesilmne madu

kudus madu sokki ükskord öösel -

villast, kaunikirjalist ja sooja

samal ajal telkust nägi eesel

ülekannet sõjaretkest Trooja.

kujutelles, et on puidust suksu,

vaenlasele ennustades kadu;

kudujale andis ühe müksu,

kutsus avastama kaugeid radu.

madu esmalt eesli mõtet taunis,

argumente tuues laitis maha.

eesel aga nende kodus kaunis

nüüd vaid nägi kõigest reisiraha.

kangekaelselt maole käies pinda,

lubades, et retke kroonib edu,

näiteks tuues julge hundi rinda

ussigi sai lõpuks võtma vedu.

hakkasidki seadma endid teele

madu-uss ja eesel trooja poole.

läbi läti vahemere veele

jõuda lootsid, sattudes ent soole...

eesel vajus kõrvuni seal mutta.

sõber teda välja päästa püüdis.

kuid ei õnnestund see, nüüd vaid nutta

üle jäi tal meie uues müüdis.

ebaõnnestunud päästetöödel

madu rahmeldades kaotas silma.

kuidas? - ma ei tea, kuid sestap öödel

ühesilmne roomab mööda ilma.

siiliga ta vahest ajab juttu -

kodutul on igav ju, ning tarvis

suhelda, sest peagi jälle uttu

kadund on ta rõõm ses metsas karmis.

Raul Sööt

KODU

Kodu võib olla, kord ``halb,``kord hea,

vahel tööde hulk kasvab üle pea

ning oled väsinud maja orjamast,

selle tarbeks sukasäärde raha korjamast.

Vahel kohe tahaks pillata raha,

minna poodi- osta mida hing tahab.

Kaduväike võimalus, et seda teen

kuna on kohustused, kodu-pere ees.

See kodu on- üks võimas asi,

millele mõeldes käivitud kui sõjamasin.

Tema kaitseks oled teinud kulutusi,

loodad, et seda ei hävita üks tikk või kulutuli.

Ükskõik milline on tuju- ilm,

sadagu vihma- rünnaku udupilv.

Ikkagi tahaks olla kodus- heas,

tahes või tahtmata- sammud tema poole sead.

Tiina Tamm

Prillid, Lähedus, Jooksma (Eve-Ly Ojangu) - Tähtaeg 29 Aprill

Kevadjooks

Prillid, oi päikseprillid

kätel ning lähedastel villid.

Oi kevad, kuis jooksen taas

ninal prillid,

varbal villid...

Aeg joostes need parandab.

Õie Pak

***

nii lähedased on vahel lahendused

prilliklaaside vahendusel

jooned nii jooksvalt joonelised

ja ringid pingsalt pealiskaudsed

Anneli Martin

***

jooksnud olen terve tee

on pahkluid katmas prisked villid

ei, see pole ikka see

vist peaksin ostma uued prillid

peatun hetkeks, ahmin külma õhku

hääles kähedus

arst, see vist ütleks - vererõhku

tõstaks veel su lähedus

"sa ära jookse", ütleks meedik,

"ära püüa sinilindu!

ole, nagu meie Eedik,

teistega siin sibis vindu!

vindumine polegi nii paha

kõik me kinnitame

sullegi, kui rahuned vaid

maha, tite sünnitame

see, jah see on õnn

sa ära jookse,

muidu saad veel villid

vaat, kui sul on põnn,

ning kuuletud -

auhinnaks roosad prillid

ideaali lähedus

sa mata

pole see reaalne

unelaulu mahedus

on sulle

"ole nüüd normaalne!"

Raul Sööt

***

armastasin kord üht prillidega poissi

kes hängis villageis ja muudkui luuletas

oli igatepidi artsifartsi ja riides elegantselt

tema enda saladus, et tundisid peegli ees kulutas

aga mina

roosa ja rõõsa ja hingelt ikka rohkem maatüdruk

kuigi jube erudeeritud

panin ummisjalu jooksma, sassis undruk

mul on kanad ja koerad ja kassid

mulle sihuke metroseksuaal ei passi

mulle vaja üks tugev turske sell

kes hööveldab ja keevitab ja on ainult voodis hell

Ave Sambla Barker

***

Päev lahkudes viis pilvevallid

Veel öösse unub hetki uduseid

On taeval kummalised prillid

Ta silmad pillutavad sädemeid

Pea kuklas vaatan tähetulle

See kõiksus kauge ja nii lähedal

Võiks justkui langeda mul sülle

Kus varju joosta nõnda lagedal?

Maian Anna Kärmas

***

Üks plika kellel prillid on ninal,

jooksis- põskedel roosakas sina.

``Ma tean - see ei ole mina!``,

vaid tüdruk kel prillid on ninal.

Tahaks olla hetkel tal tuules,

tahaks tunda kuis tuul kuivatab huuled,

tahaks sörkida vaikselt ta kannul,

tahaks läheneda kiirel sammul,

tahaks tunda kuumust ta palel,

tahaks tunda lähedust me vahel,

tahaks kuulda kuis süda tal lööb,

tahaks oodata koju- teda töölt.

Ma tean see oled ju sina,

tüdruk kellel prillid on - ja mina.

Tiina Tamm

Käbi, Laps, Kakaduu (Birgit Rza-Kulijev) - Tähtaeg 1 Aprill

Ei käbi kännust kaugel kuku,

nii ütles kägu ja siis kukkus

kukkuma.

Kukkus siin ja kukkus seal,

pärast aga kakaduul

üks käolaps istus pesa peal!

Helin-Mari Arder

***

Ühel lapsel oli käbi,

kuid oh häbi, see käbi,

oli omadega täiesti läbi,

ütles kakaduu, kellel polnud

sugugi ei häbi ega ka käbi.

Aliis Veeber

***

Pesamuna

muudkui sööb ja kakab

nagu väike keldrikakand

minu väike valge kakaduu

arvab et on maailma naba

minutitki ei anna vabaks

kisama kui hakkab suu

tantsime kõik lapaduud

ei saa täis ja lõhki ka ei lähe

pissib sülle ronib pähe

emme jõud imeb raugele

käbi ei kuku kännust kaugele

Ave Sambla Barker

***

Kui kakaduu

mõtlemata suu,

mu laps, mu käbi,

kordad mu häbi.

Mu liha ja luu,

mu au ja vägigi

kordub sust läbi.

Sina oled nii muu,

aga see mida nägin

ikka üdini truu.

***

aprill !

siiberdav rehv rajas leivanumbri

viimane dada ärritamas lõplikult kaljunurgas

tema silmapilku naeruväärne kakaduu häbistas

tuleviku lapse leiutis tagala varjukülge veeres

ja karmi ajalikkusesse leebus käbi meistriteos

Katrin Vaher

Sidrun, Lammas, Raadio (Astrid Pärnsalu)- Tähtaeg 24 Veebruar

oled kadunud raadio lainetesse

mobiili mobiilsusesse

panen sidruni koored laugudele

ja loen lambaid

~~~

Armastus muudab meid lambaiks

raadiomastiks ja soolasambaiks

mõrudalt mekib sidrun ja vesi

kui meeni ei ulatu käsi

~~~

nii sagedased raadio sagedusel

üheksakümnendate magedused

anna veel lammastele lambadat

sidruniga kohvi ja piña coladat

~~~

Telliskivis

aknas sidrunkollane hommik

köögist kostab raadiot

kaisulammas on mu lemmik

Anneli Martin

***

sidrun päevitas murul

lammas tofut müüs turul

raadios lainetasid sagedused

Kadri Tõniste

***

Raadiost kuulan klassikat,

anonüümsust vaid talun.

Teiste õnn ja õnnetus mulle teeb valu.

Sidruniviil minu haavale.

Ei tea, kas julgen veel loota -

lambana värisen altaril, ohverdust ootan.

~~~

Väike kassike- sidruni ajas voodi alla,

raadiole hüppas ja lilli tallas,

Gotlandilt toodud lambast sai jagu-

ma ei riidle, ikkagi sõbrake... nagu.

Katrin Vaher

***

Külalised

Kui elu pakub sidruneid,

teen mina limonaadi.

Kui ette juhtub lammas,

siis karbonaadi.

Raadiost tuleb bossanoovat

ja vahel räppi.

Põll ees ja lokid peas,

keerlen mööda maja

ja korjan kokku kräppi.

Ave Sambla Barker

***

Ärataja

Mul aju sidrunina tühjaks litsub

See aeg, mil teised imevad veel aega

Paar mõtet käärudes ehk juba naksub

Kuid kas need väärt on ütlemise vaeva

Siis süttib tuluke ja sõnu nõuab

Ning mikorofon on nõnda relva moega

Et hirmust kangeks tarretuvad lõuad

Ei välju suust ka lausepoega

Ja eetris paisub armutuna vaikus

Nii neetult lõpmatu on selle raadius

Veel otsin alles oma unist taipu

Võib seni lammas määgida siin raadios!

Maian-Anna Kärmas

***

Hommik maal

Vikerraadio pühapäevaprogrammis

arutatakse lambaid ja lehmi.

Sidrunikollase maja aknad on lahti,

joome kohvi ja loeme lehti.

Riste Vaher

Nina, Vana, Siga (Aire Välling) - Tähtaeg 31 Detsember

oi shampuse mulle nüüd vahutab ninna

ja litreid ei jõuagi lugeda ära

sea sarvedest tarretis kahvlile vinna

vana aasta on supernoova säras

***

kaksteist vana kuud

miinus kaksteist - punast nina

sead, lambad ja jänesed

valame õlut ja tina

Anneli Martin

***

Sigadel on hea nina,

vana tõdemus on see,

kärssa mulda lüües siga

otsib trühvleid –

oi kui peen

Katrin Vaher

***

Lõppemas on aasta vana

Pigem noor on veel ta aastaring

Ahjust tuleb maitsev pala

Siga - haistab nina

aga mida teeb mu hing?

Kristel Siilak

***

edgar savisaar ennast täis

venest raha toomas käis

ninasarvik, nii mõni teda hüüab

vana siga, ei teised ilustada püüa

Ave Sambla Barker

***

vana ja pikka lauda

kattis mustast siidist lina

pikalt oldi selle ääres juba pandud tina

kus olid aga sina

kui puudusin mina

valge pulbri triipe sisse tõmbas kellegi nina

sellest ninast sai kärss ja tollest nuuskiast siga

nii loodust sai värss

ja tehtus uus vana viga

Kadri Tõniste

***

See naine, kes kord oli noor

Trendidega hoidis ühel pool

Lehest teada sai, mis keha vajas

Ei söönud siga ta, vaid taimi sisse ajas

Kõik meigid-soengud täpselt tegi

Kuis üldine arvamus ette nägi

Niipalju suutis selgeks õppida

Et oma (n)mina ei maksa kuskil toppida

Nüüd mõistis, kui on lõpuks vana

Ning moerattalt astumas on maha

Et igaühe olemus on oma stiil

See iseenda elamise viis

Jaan Kelle

***

Gripp

No on siga, see vana aasta

Veel viimseid vempe viskab mulle nina alla.

Ei ole viga!

Eks tuleb uus ja parem.

Seks puhuks avan akna ja löön ukse valla.

Riste Vaher

Reis, Süda, Poks (Aira Tatter) - Tähtaeg 17 Detsember

sul reied jämedad kui tammetalad

musklis rind kui kivimüür

siiski ühe ropsuga sul alt löön jalad

lumivalge padjapüür

käed su selja taha väänan keset aset

teed nalja, pisut tõrgud

miks hiiglane end maha murda lased

meetrite jagu mu üle kõrgud

sädemeid lendab tekkide staatikast

süda peksleb kui puuris lind

rakendada ei saa matemaatikat

madrats on me poksiring

Ave Sambla Barker

***

Tuli tuisk ja tuli tusk,

päikest näha kadund usk.

Ruttu tõttan travel poksi...

Egiptus, Türgi, Tai või Hiina,

peaasi, et oleks soojem kliima.

Hoian kinni hinge,

süda peksab.

Reis võiks ju olla vinge,

ent mis see kõik maksab!

Birgit Rza-Kulijev

***

Reie raiesmikul

põlenud tihniku kaardunud karakull

suur süda rinnakorvi poksimas

minu kuningriigi kunn

Anneli Martin

***

Tumemust ja sünge on meri

ronkmust ja külm taevas

Ninast välja nagu löödud oleks veri

Poksijal, kes üksi on jäänud elulaevas

Tormituuled halastamatult räsivad

Pea ringi käib, silmad halluses

Käheda häälega paluvad

Peatage Maa selles hulluses

Lootusetus matab hinge

Kannatustekarikas on saanud täis

Kõik tundub kauge

Kas nüüd lõpebki see reis?

Ajatust põhjast ma tunnen

Pidepunkti tekkimas

Ma näen põhjatähti

Kõrgel taevas säramas

Vihm on lõppenud

Minu peas

Ja südames

Jaan Kelle

***

Koolimajale

Mööda pragunevat treppi astun üles.

Saalis hõljub tüdrukute naer ja poiste kukepoks.

Südamega selle kulund maja küljes olen nagu

toeka tüve küljes haraline oks.

Ajareisid viivad siia sinna,

tagasi kord tuleb tulla taas.

Minagi nii vana, kui see maja, olen,

selle pärast murelikult vaikin, silmad maas.

Katrin Vaher

Kivi, Õmblus, Lest (Toivo Parts) - Tähtaeg 3 September

Altja rand ja Titekivi

värskelt püütud lest suitsuahjus

metsmaasikad kõrres nii ilusad

et kohe süüa kahju

virnade viisi vanu Pikreid

lebotades läbi loetud

tooreid hapuid tikreid

aplalt ahmides sai lakka poetud

hargnev õmblus lapitekis

siiruviiruline soe ja pehme

mu lõputu lapsepõlve suvi

nii ammu, nii ehtne

Ave Sambla Barker

***

seistes keset pilliroogu

väike mees võttis kaldal hoogu

lame kivi kõvasti peos

poiss keskendunud oma teos

vise nii jõudsalt edenes

et varruka õmblus tal rebenes

võimsa sai lennu lutsukivi

veepinnal siledal sulpsude rivi

lest, kes liiva sees kõhutas

mõõduvat kivi õhutas

laineharjad lõid püsti pead

kivi aga põhja käima peab

kaua võib see ikka kesta

lestki tõmbama peab lesta

Kadri Tõniste

***

SIIM JA MIIN

Rannaliival lebas miin

kiviga peale sai kraabitud riim

SIIN OLI SIIM

Äkki eemalt tõusis kisa

kohkund näoga Siimu isa

pojale sealt valjult karjus

parem kui sa kohe varjuks

mis sa sorgid seda kesta

poiss sealt kohe tõmba lesta

ja siis kostis kõva pauk

liiva sisse tekkis auk

mõni meeter eemal august

valjust kõrvulukustavast paugust

õnnelikult ohkab Siim

ohh.. kahjutuks sai tehtud miin

nüüd kui miiniga on kõik

arsti juurde tehti sõit

kuigi tervis tundus kombes

arst veel kulmu kokku õmbles

peale selle mõni kriim

õnneseeneks peab end Siim.

Toivo Parts

***

Luiged lähvad, lumi maas.

Suurtel krobelistel lestadel luik seisab kivil ja uneleb.

Näeb, räbaldunud pilveõmblustest lund pudeneb.

Kuidas lumi võib tulla - mina ei ole veel läinud,

mõtleb luik, kes aastaid rahvatarkuse järgi on käinud.

Katrin Vaher

***

Lõputu suve nüridus on kiskund mind õmblustest lahti.

Ses lõõsas mu mõte ei käivitu ja luulekski pole tahtmist.

Tahaks pugeda kivi alla, kui lest Saaremaa liivas.

Ei ole ma loodud elama selles lääges Ameerika kliimas.

Riste Vaher

***

Ikla rannal uimerdamise mälestus

võrgu õmblustes soomuste kesti

sai ka paar siiga, kuid rohkem on lesti

roosad kivid panen siia, teise ritta hallid,

hallid on nii ümarad ja musti pole kuskil

***

täna õmblesin patju

neelasin karbitäie kive,

panin lestad likku

kurgid purki ja näkku

Anneli Martin

***

Sõnaõmblused mu kõrvalestal

Veel ei kuule, pisteid tunnen küll

Kivimügarad mu silmakestal

Veel ei näe, kuid peagi kivitüll

Rabinaga pudeneb mu sülle

Sisinaga suskab kõrva nõel

Tõde sõbrajuttu puhub mulle

Kuigi esmapilgul näib ta õel

Maian Kärmas

Pea, Suu, Valgus (Evelin Samuel) Tähtaeg - 30 Juuli

Tuli

Kirbe kirvega lööb metsal päid

va timukas

Nii himukalt see ahne suu

on avali

puu järel puu

kaob põhjatusse kõhtu

Ses valguses on õhtupäike kõigest vilets algaja

Evelin Samuel

***

pea suu ja vahi valgust

kõik on alles ilus algus

pea suu ja säti silmi

unes on see või ilmsi

nii harmooniline

mesinädalate silmaklapp ideaalne

pea suu

tõesti

su valetamine on krooniline

nüüd alles teen skandaale

Ave Sambla Barker

***

tumm reklaam

pilvine varahommik

kuuldud nähtud ilmajaam

õhk lämbe sunnik

huultega suletud suu

rakkudes säriseb stress

päikest varjutab kuu

pimedas valguses

kõik on alguses

Kadri Tõniste

***

Tasane valgus mu tuppa end sättis

lahkelt paitas mu pead

küpsise padjale jättis

suhu said magusad read

***

Kui laud on tühi

ja huul kannab ilmetu jutu algust

pea suu

ja oota hommikuvalgust

Anneli Martin

***

Veel

On valgus mahe veel

Su pea veel toetub une õlale

Õnn silmalaugudel

Veel ootab, andub aja kõlale -

See tasa tuksub sees

Ja suu veel muigab rahu unele

Mul räägid ärgates

Kuis tulid üle tähetulede

Maian Kärmas

***

Sina mu pojake magad,

väike põngerjas

unemagusalt keras,

sinu pisike peake, silmad ja suu.

Sina mu pojake magad

väike käeke hoiab peos punast autot,

et ärgates alata sealt

kuhu täna jäi pooleli sõit.

Sina mu pojake maga,

kuuvalguses paitan su põske,

sulle vaikselt veel teen ühe musi,

maga hästi mu kullake, maga...

Marika Kontson

***

Siim on lihtne Eesti mees,

kindel siht on silme ees,

mida teha vist ei tea

ise perekonnapea,

kodus toita mitmed suud,

ise töötu mitmed kuud,

lõpuks tunnelis on valgus

äkki see on mingi algus.

Toivo Parts