Mu peas

kaks pilgeni täis vaati

ühes tõrv

teises mesi

mitte vesi

Peeter Pärnsalu

Tere Tulemast!

Igal liikmel on võimalus pakkuda kolme inspiratsioonilist sõna.
Neid sõnu kasutades võivad osalejad tähtajaks luuletuse sepitseda.
Valmis luuletused saatke e-mailile
kolmsona@gmail.com

Friday, December 23, 2011

Põhjatäht, Särasilm, Ahjusoe (Peeter Pärnsalu) - Tähtaeg 6 Jaanuar

Su hing on ahjusoe
särasilmsel Jõuluööl
kui mulle kaissu poed
ja põhatäht
Su vallandunud niudevööl
Peeter Pärnsalu

***

Põhjatäht sai pihta - põhjas!
Põmm ja läind see öötaeva särasilm
toosi raputan raketi tuhka
ahjusooja otsib hing
Anneli Martin

***

Põhjtäht taskus, särasilmne naine 
 tõi tühjale lauale ahjusooja laine

tol säraval naisel mõistus on kaine
 tema igal tööl on taevalik maine

***
Armas särasilm, kuhu oled teel
mulle ütle palun, mida ihkab su meel

-Mind kaasa kutsus Põhjatäht
lähen kaema seda mida pole näht-

Siis sulle soovin jõudu ja õnne
ahjusooja leiba teele kaasa põue

jäägu lahkeks su meel
et ei mainiks kurja su keel

eksides ära kaota meelt
ega oma silmade sära
valges ei eksi sa teelt

***
naiivne ahjusoe tühjus
ja unistus Põhjatähest
ühtus
Kadri Tõniste

Kriit, Kretiin, Musi (Marko Kanarbik) - Tähtaeg 23 Detsember


Jõuluvana kirjale sai kriidist kriipsujukk ja musi
Hiina päkapikkudel nüüd hulka toimetusi
ole pühak või kretiin, äpplist lugu peame siin

***
Varastatud musi
olen üks kretiin
kriit nüüd kurku kraabib
süümepiin
Anneli Martin

***

Kuidas nii, et pole kriiti?
Kuidas nii, et pole pliiti?

Miks inimene on kretiin?
Miks nõnda lõhnab tärpentiin?

Kas musi olla võib heroiiin?
Kas viin võib olla proteiin?

Nii on nagu ütles Priit
enne kui ta lahkus siit.

Miks meil on nii vähe kiita?
Miks ei ole heina niita?

Kuidas laotud sai puuriit?
Miks maha saetud on teeviit?

Kuhu kadunud on perspektiiv?
Kas Unematil otsas liiv?

Küsimusi pelgab vaid kretiin.
Vaid kretiini jaoks on ausus piin.

Nii on nagu ütles Priit
enne kui ta lahkus siit.
Kadri Tõniste

***

aknast mustab kui detsember
kaua karjuvad kretiinid
pole lauda mida katta
kõhust kostub mahe tämber

iga õhtu sünged rajad
mõnda viivad ühikasse
musitavad kuldseid kasse
külmad ümberkaudsed majad

vaikselt uksest sisse astun
valu läve kiviks teind
kriitja säästulambi valgel
ei helenda siin miski vastu
Madis Vaher

***

Kretiin see kriiti sõi
ja piiksus luuletusi,
ning tahtis suurest härdusest
ta taadil anda musi

nüüd kriidijälgi täis
on taadi kaunis kuub
ja rõõmsalt ootama
kretiin jääb aastat uut:

siis käes on nääritaadi kord -
kuid äkki ta ei tule
kui kuuleb jõulutaadilt
tema kuuemuret...

nüüd kiirelt kuue puhtaks pühib
me kriidine kretiin
ja lubab olla pai ja musi,
et saaks palju kingitusi!
Helin-Mari Arder

***

suur juht ja õpetaja
veab tahvlile nimesid kriidiseid ja aasta-arvusid
aga sellest ajalugu vaikib
mis nad asjast tegelikult arvasid

raamatutest pähetuubit tarkus
tühjade loosungite lend ja piin
puust ja punaseks standartsed testid
mis lahtris oled,tark või kretiin

mulle pseudoteadus kui hane selga vesi
esoteerilise musi ammu andis muusa
ja käed sest supist puhtaks pesi
kelmikalt nõksutades puusa
Ave Maria Blithe

***

Keegi kretiin kritseldas kirikus kriidiga.
Musi pole patt jah!
Toivo Parts

Friday, November 25, 2011

Kaneel, Lumi, Leevike (Marika Kontson) - Tähtaeg Detsember 9

Kaneelirullid aknalaual jahtumas
Kui tuli leevike
Ja esimene lumi
Kristel Siilak

***
Selline lugu, et

Pole lund, ei leevikest
näha minu akna taga…
Heitund tuulekeeristest
linnukene kuskil magab…

Rüüpan tassist sooja teed,
kaneelita on saiake,
ümber õlgade on pleed -
nii mõtlen eksistentsile..

Aga mina vaatan välja
soojast, kuivast, valgest toast..
Ei ma tunne külma, nälga
puudu pole maitsvast roast..
Gabriela Uffert

***

Üks roosike on sündinud
nüüd külmal talveaal.
Ei lund, ei leevikesi
ainult küünaldest tõuseb kaaneelihõngu
ja on aeg, millal mõtlen Sinule
ja soovin õnne!
Katrin Vaher

Sild, Soe, Sõna (Maian Anna Kärmas) - Tähtaeg 25 November

Washingtoni silla tuled
soojalt säravad kui külla tuled
ei sõnagi poliitikast
ei seksist, esoteerikast - Ameerika

***
kas mäletad mu sooja kätt
ja koidukulda mattund silda
sa olid nõnda tasa et
mu sõnadel ei olnud hinda
Anneli Martin

***
Tunded- need nii segased
sõnad sõjakad ja sõgedad
elavnenud heitlik meel
hääbumas kultuur ja keel.
Elutee- nii käänuline
saadab valu - pettumine
soe sõna haruldane
positiivsus, vaikus - eriline.
Südant soendab hellus
seksuaalsus, iha, küllus
Negatiivsus heidab meelt
sildu rajan- sirget teed.
Tiina Tamm

***

läbi moe hakkab soe
siidi sild on puhas kuld
nagu aus sõna
Kadri  Tõniste

Friday, November 11, 2011

Pilv, Lend, Värv (Katrin Kalmurand)- Tähtaeg 11 November

Kust küll leida sellist meest?
Kes avaks minu meelteteed.

Kes teab mis värvi on armastus,
kes teab selle sõna õiget olemust.

Kes mind mererannal haaraks sülle,
kes looks unistuste pilvist idülle.

Kes masseeriks minu õlgu-
nii, et ma ei jääks talle võlgu.

Kes suudaks maandada kõik pinged
ja elustaks mu vereringe.

Kes kastaks minu varbad vette
ja uhuks merre hingesette.

Kes tunneks rõõmu hetkest endast
ja kingiks tiivad, et ma lendaks.

Kes paitaks minu pehmet põske
ja võtaks kaissu- siis kui tuba rõske.

Kust küll leida sellist meest?

Kust?

Ma oleks tema jumalanna
Ja vahuline taevamanna.
Tiina Tamm

***
silmapilverändlend
silm apil ver ändelnd
lis lipam revän dlend
lisli pamre vänd dnel
sil map ilvma lend
pilv, mu ränd malend
Kadri Tõniste

***

pikki tunde
hõõguvat kollet
söestunud kateldest
lenduvaid tahmapilvi
hoogu lusti
looja ergastund närve
nii tekib läbi tule ja vee
savile elu värve.

(pühendatud raku-keraamikale)
Katrin Vaher

***

Zeus värvilist koksi käes keerutab
Dionysos on pilves, end patjadel veeretab
Poseidon magama jäänud on vanni
Athena peos lennutab penni
Anneli Martin

Friday, October 14, 2011

Tallinn, Tartu, Helsingi (Madis Vaher) - Tähtaeg 28 Oktoober

uhti uhti uhkesti
mees läks Tartust Helsingi

tald ja varvas, tald ja varvas
Tallinna naine käis ära Narvas

kaks sammu sisse - kaks välja poole
isa tegi ringi peale soole

tik tak tik tak tik tak
alles jäägu iga närvi rakk

siia sinna siia sinna
aeg võib üldse ära minna

sinuga kohtume sirgjoonel
aja teljel, elu pulsi soonel

tuks tuks tuks tuks
üks süda jäigi avatuks

lahkuja järel jäi avatuks uks
nimetatu jäi tavatuks
Kadri Tõniste

***
Poeg tiirleb Tallinna ja Tartu vahet,
mees tihti Helsingis ja Rovaniemis käib,
Philadelphias ja NewYorgis tütar viibib vahel-
kuidas maailm nõndamärkamatult väikseks jäi?
Katrin Vaher

***

Helsingisse pole olnud asja
Tallinnast küll käidud kosjas
Tartust samuti
kätt paluti
Anneli Martin

***

Tallinn-Tartu magistraalilt hääletajad kaovad
Ära Helsingisse
Enam passi pole vaja
Madis Vaher

Puur, Krõbe, Ehe (Leelo Märjamaa) - Tähtaeg 14 Oktoober


ära vihka mind sest olen vana ja katki

vana oli uuem kui vana
uus oli vanem kui uus

aeg on krõbedaks küpsenud
ja sel puuril seal pole ust
nagu ehe oled siin
Kadri Tõniste

***

Iga päev sajab vihma
kasvõi korraks
ja öösel on pime
päeval nii pime ei ole
üleval on kellelgi puur
tahaks ka
vähemalt akudrelli
aga keegi ei kingi
sest ma õpin semiootikat

Urmet teeb ise leiba
ja üldse igast asju
ja leiva koorik on krõbe
ja leib on ehe
selles mõttes, et päris
ja mu ema arvab et
olgu Evelin Ilves mis ta on
aga näe
pani Eesti Rahva
i s e
leiba küpsetama
mõtelge
Madis Vaher

***

Ehedad ideaalid nüüd
krõbedaks kuivanud tolm,
kõik puurid ja piirid on lennanud tuulde.
Postmodernism.
Katrin Vaher

***

Nii nagu ma viltu vaatasin
läbi aiavärava kohises tuul
sa olid hetk tagasi siin
ja nüüd lasub tühjus

sa oled mu kuu
öine varas
kes väiksemagi krõbina peale pageb

sa tuled lagedale
ootamatult
salaja

ehk ehteid riputad mu kaela
kasvõi üks nendest võiks olla
taevane täht
sinule seltsiks
minu kehal

su silmavaade mind puurib
valguse pressid minust välja
vastu minu enese tahtmist
olen parem
olen kergem
olen ülevam
Katrin Kalmurand

***

Ma tahaksin õhtuti lihtsalt armastada
Ja hommikuti ka
Olla ergas ja ehe

Ma tahaksin õhtuti lihtsalt armastada
Võtta need tõkked ja tunnid
Puurivarbad ja mõttenarmad
Varbaid pidi olemisse astuda

Nagu täna öösel unenäos
Ma tahaksin lihtsalt armastada

Ja ma saangi ja ma saangi!
Sest krõbe on olemise koorik
Aga sees on pehme tuum
Tuumas kogu maailma hellalt hoidmise ruum

Ma tahaksin õhtuti armastada
Ja hommikuti ka
Ja päeva ajal...
Ma tahaksin lihtsalt armastada
Gerly Kättmann

***

Ma ei kanna palju ehteid,
armastan puuri ja haamrit.
Küüsi tihti ei laki ja juukseid ei loki -
käed on mullas
ja krõbedad, kuldsed vahtralehed ehivad kübarat!
Riste Vaher

***

Antsu pilk pannkooke puuris
krõbedaid ja ehedaid just
Siis kõhust korinaid kuulis
armastuse tulek see vist
Jaan Kelle

Friday, September 30, 2011

Kohin, Öö, Mürt (Gerly Kättmann) - Tähtaeg 30 September

öövaikuses,
kuu paituses,
mu kõrvus on kohin

mu enda veri
on tormine meri,
seal tuksed ja mühin

veel soe on mõni öö,
veel kiirelt süda lööb,
ja lõhnab kaunis mürt

jää minuga
siis talvel ka
mu õnn on erk
Helin-Mari Arder

***

suur tegija, öösel kui silmad suled
kui kustutanud kõik lambituled
rahus uinud kõrvus tiibade kohin
siis tiivul unes su mõtteid rohin

minu kannul su tuppa lendab tuvi
seega lihtsalt mul tekkis loomulik huvi
miks ta armsa noka vahel on mürt
miks on padja asemel sul vahukoore tort

see on tõesti nii, oled armastuse sort
minu kirg aga on ekstreemne lennusport
nii sinu padjatordist sel ööl saab airport
Kadri Tõniste

***

Vananaiste suvi. Hetk.


Vananev naine,

öö kahisev siid,

kõdu ja mürdi lõhn aias.

On ainult vaikus.

Üks õunapots

katkestab selle nii maialt.
Katrin Vaher

***

Ei, ärge mõelgegi
Et kord mu palmitud juustes
Mirdi- ja mürdioksi näete

Et pikas kleidis teie ette voogan
Allkirjastan, tunnistan ja kinnitan
Mesipuiste nädalate poole hoovan

Või kui, siis ainsalt võib juhtuda üks
Et paari lähen iseendaga
Minust ja minust saab üks
Minust koos loodu ja kõiksusega

Siis jah-sõna märgiks tõuseb kohin
Ülendav vaikuse müha
Ärkab kõik peidetu kõik mis püha
Ja öö ja valgus nad minus heidavad ühte
Ehteks kuldne südamesilmadest kee

***

Nende päevade
Pausid ja hoovõtud
Istuvad mul selgelt südames

Ilmselt veel kaua

Meelde tuletatud tarkused
Kogetud õnnistused
On seemneteks uutele rikkustele

Millest unistadagi veel ei oska

Inglid taevavärvides jäävad
Öösiti lendan koos nendega
Meie planeedi armastuse kohin kõrvus

Ja nii me nuusutame mürdiõisi
Tulevaste aegade magusaks pühitsuseks
Gerly Kättmann

***

Mürdipõõsa kohin öös

Läbi külma sügisöö
kohisedes lendab tuul,
öökull huikab raagus puul,
taevas sirab tähevöö.

Keset seda pimedust
aknast paiskub valguskiir -
mürdipõõsal püsib viiv
ja siis kõik on jälle must.

Nii ka mõtte selge hetk
on tabamas meid vahel -
ja kiirgab vaba tahe -
sumbudes kui silmapett.
Gabriela Uffert

***

Muinasjutt

Sameti kohin baldahiinide varjus,
öös liikumas hinged nii halvad kui head.
Mürdihekkide labürint, üks õnnetu karjus,
küünalde kumas kroonitud pead.

Juveelide toonides jutud ja pildid,
nõiutud metsad ja losside hõng.
Mu lapsepõlve mälupildid,
nii võimas ja lõputu ajalõng.
Riste Vaher

***

Oo- oo, täna jälle on reede,
koju jõudis minu silmakirjateener.
Lubas mulle, et hakkab korralikuks,
kuid juba härra svipsis uksepiita kitkub.
Aknast nägin- kuis lapike muru sai talle armsaks,
mis siis, et äsja tema peale märgas.
Kodusein see endistviisi pakub tuge
Ja koridori põrand ootamatult libe.

Kontakti astuda ta suudab vaid maaga,
mulle tundud- kõik kordub- see vana saaga.
Kui saaks võtta hoopis teise kaadri,
tort, lilled ja seejärel ta asetaks need vaasi.
Mmm...h.

Teatrisse- kinno minekuks ei kulutata raha,
see on mõistlik ikka juua maha.
Pole hullu!
Mees ise- toob sul koju pantomiimi teatri,
seda nautida nüüd esireas sa saadki.

Tegevus toimub hilisel öötunnil,
kohin kõrvus, end taltsaks sunnin.
Pealtvaatajaiks mina ja mürt köögilaual,
ise mõtlen- kannatust mul on, aga kauaks?
Tiina Tamm

Wednesday, August 31, 2011

Loodus, Naeratus, Kohvik (Kristel Siilak) - Tähtaeg 9 September





Kui öökohvik oma uksed sulgeb
Tuuletallamistee vargsi edasi kulgeb
Vōtab peast viimsegi raasu
Mu heitlik ise-olen-süüdi kaasus

Peatu, huikab samas
Mu omaenda kahvatunud naeratus

Vägisi su vägi end vaikusesse ei vea
Kuid hilp hilbult end paljastada võib
Siiski veel kella hommikune
Klaasistunud pilgu tagune reaalsus

Vaiki, loodus
Las käratsevad ülekasvand mõtted

Veatult valida ei oska me keegi
Ahmides hingates kaob ärksustunne seegi
Gerly Kättmann

***

Kehtib kohvikus gravitatsioon
-kohalik looduse seadus
ja obligatsioon
kinkida naeratus

***

Kohviku vilkalt vitriinilt
naeratab võiroos kui Mona Lisa
pole looduses tühjale kohta
kahele sellest piisab
Anneli Martin

***

algul sõnatuks tegev loodus
hiljem kohvik
kus kooke ja küpsiseid roodus
seal istus üks nohhik
kel sülle pudenes naeratus
ja minuni kostus ta sosin
... valgus, rahu, mu armastus
kui jumalik oli see rosin
Kadri Tõniste

***

Leedid kohvikus

Kohvikus tiksusid Ljuda ja Leili
tellisid kohvi ja viinakokteili
tšillisid tunni või isegi paar
kilkavat möla oli täis kogu saal
naeratus näol järsku võpatas Leili
Ljuda tal täis oli ropsinud kleidi
seepeale Leili pahandas veidi
seljast heitis määrdunud kleidi
nutuga maha uhus näolt kogu meigi
turtsatas
no leidi
loodus kutsub
teeme reidi.
Toivo Parts

***

Kui kodu toimetused- tööd,
vahel magamata ööd.
Väike raha nappus,
mõni viirus, haigus, nakkus.
Pidev peavalu- jälkus,
talumatu kaelasoonte jäikus.
Pingeline päevatöö,
jälle magamata öö.

Puhka- astu elutrepilt maha,
aeg on tuulutada raha.
Mine kohvikusse-loomaaeda,
või loodusesse ilu kaema.
Nii vabaned rutiinist,
ma tean, et unistad Pariisist.
Parem varblane peos, kui tuvi katusel.
Parem naeratus näos, kui hinge matustel.

Tiina Tamm

Sunday, August 14, 2011

Tutvus, Varbad, Nuputama (Katrin Vaher) - Tähtaeg 26 August





Mu tuju pole täna kõige parem,
seda on juhtunud ka varem.
Nuputan kuis vältida mehe hingeõhku
ja jälgin oma tõusvat vererõhku.

Kolm päeva kadunud on olnud mees,
kuid lõpuks leidnud ikka kodutee.
Nagu siga naasend oma sulgu
ja loodab endist asjade kulgu.

Pean hingama nüüd reostunud õhku
ja pugema ta kõrvale veel põhku.
Hommikul kui kohtan voodis tema pilku,
vend on kiimas - "no tao õige pihku!"

Lepituse otsimine ei ole enam nõnda lihtne,
kui tutvudes, et tonksad varbaga-silitad tisse
ja küsid naiivselt:"Mis sinule on läinus sisse?"
"Sina ju ei joonud liitrite kaupa viina
ega pea tundma valusat hingepiina."

Enam ei lähe läbi- mees!
Pingutama pead sa veel.
Tiina Tamm

***

Tuttav serviis ja puhvet täis siidrit
klaashaaval väsimus saamas on liidriks
nuputan ainult kus olla võiks säng
kikivarvastel äng
Anneli Martin

***

Õnn jooksis vanadel radadel varbad villi,
et luua uusi tutvusi endaga.
Kissitas päikest ja nuusutas lilli
armsamat kohates tõusis lendu ja
kõrgusse kadus.
Tagasi maapeale kukkudes nuputas -
miks on nii valus?
Katrin Vaher

Friday, August 5, 2011

Haigutus, Päikesepõimik, Visioon (Kadri Tõniste) - Tähtaeg 12 August





Soojad suvehetked
libisevad sõrmede vahelt
päikesepõimiku kiirtena
ilma mööda laiali-
siia, sinna, tänna.
Visioon järgnevast üheksast kuust
on väärt vaid haigutust.

Katrin Vaher

***

On iga mees
oma päikesepõimiku peremees
haigutava au ja visa visiooni süntees
Naine - analüüside rahutu lahutus

Anneli Martin

Thursday, July 21, 2011

Puru, Okas, Koor (Jaan Kelle) - Tähtaeg 29 Juuli





Lase riimidel riimuda
ilus, suvine vihm.
Puru pudeneb okkalt
vihmasabin ja vihm.
Puutüve koor krabiseb
vihmasabin ja vihm.
Vaatan kaugusse mõeldes end sinna,
kuhu minna on kihk.
Kristel Siilak

***

koorekihil on vaikuse puru
okas, mu guru
on sügaval koorekihi all

valu teeb teadmine
et elu on hall
on hall

tead mine sa kah
kaela pane roosa sall
ja kus on su päikese prillid?

jätaks hirmu üles poomata
parem on vabadust hoomata
sõrme otsas kohvris pillid

kõhus ohverdatud lamba tall
mis sa enam grilllid
ja chillid

muld olgu kerge tal... jah
Kadri Tõniste

***
Vennaga

Oh sind okkalist, oivalist meest
kullast süda rusikas
sega kohvipurusse nüüd koort
võta sahtlist lusikas
Anneli Martin

***

väike pohmakamaiguline, masenduseteemaline, aga muidu üsna lustakas vemmalvärss :)
(siinsed read ei kajasta autori isiklikku seisundit luuleridade loomise hetkel - for the record)
instruktsioon lugemiseks - rõhuline silp on teine; 4/4 taktimõõdus on niisiis esimeseks löögiks vastavalt "aja", "näe", "p-s", "hinge...", "-kapp" ja "-kandi...". luuletus algab eellöögiga (kaks 8-ndikku).

ära aja mulle puru, kurat, sillma
kas ei näe sa?! - rahast jäänud olen illma,
täitsa p-s on elu, kõik on täitsa mokkas,
igas hingetõmbes justkui sees on okkas,
külmakapp ei tööta, hapuks läind on koor,
missikandidaadi asemel on voodis (ilgelt) kole moor!

Raul Sööt

***

okasroos vaasis
koorega kohvi ja purukook
nii palju on üksteisele öelda
meie kvaliteetaeg
Katrin Vaher

Tuesday, June 21, 2011

Mõte, Sillerdama, Meelerahu (Helin-Mari Arder) - Tähtaeg 15 Juuli





Ei ole mõtet -
vaid vaikus sillerdab:
on meelerahu.
Helin-Mari Arder

***
murelik mõte ununeb

nähes sillerdavat kodu randa

liigne keha kate pudeneb

kui meelerahu vallutab mu sisu

ja soe liiv võtab mu oma kanda

mere ranna järgi oligi mul isu

siin saab kõik liigse ära anda

on mõte mis kohe ununeb
Kadri Tõniste

***

kainuse kaunis kallerdus
ja põud nii mõtteist kui tuulest
higiselt sillerdav meelerahu
jalgrattal leiutan luulet
Anneli Martin

Laine, Päike, Saar (Gabiela Uffert) - Tähtaeg 27 Juuni






Suvine unistus

Lainetab silme ees rohekas meri,
tantsiskleb vetel päikesehelk,
mu pea kohal lehvib helendav puri -
tunnen end igati koduselt.

Eesmärk ei olegi kuhugi jõuda -
lihtsalt saaks olla vaid endaga.
Vahel võib mõnele saarele sõuda,
kuid parem on mitte randuda…

Nii ma unistan -
keset vihmast suvepäeva…
Gabriela Uffert
***

pärast laevahukku
tuleb lasta end lainetel kanda
päikselisele saarele
aarete randa

***

ma ei ole kunagi käinud kõrbes,
aga tunnen kuidas päike kahekordistub liivaterades
kuulen kuidas tuul vormib kübemed korrapärasteks laineteks
näen soojas õhuvirvenduses rohelist saart
mõistan et see saab olla vaid miraaž
tean et kaotan lootuse
Katrin Vaher

Thursday, May 26, 2011

Tina, Vesi, Nägema (Tiina Tamm) - Tähtaeg 10 Juuni





Kalal

Jõelt kevad, lõi pauguga kaane pealt,
kalavarustuse garaažist välja vean,
korda sean kõik konksud, kettad, ridvad
ja kui tarvis valan valmis uued tinad.
Tonkat loobin, see mul meeldib,
jälgin vett kui suurt peeglit.
Kõrvu kostub kella helin,
kiirelt tamiili kettale kerin.
Näe!- konksu otsas ilus vimb,
märjaks tõmbub minu silm.
See ongi kalamehe rõõm,
kala sumpa õlut sõõm.
Tiina Tamm
***

see millest me ei räägi
see ei ole olemata meie vahel
mis sest et silmavett ei näe
see nagu tinaraske ahel
sest mõtlemata mööda ei läe päevgi
Katrin Vaher

***

Tinavilet tuulab suvi
Rannas luiteid laulutab
Laineloksu hommikuni
Veteväljal aurutab -
Heidab valget vahtu üles
Kõrkjaist läbi vilistab
Oma tõmbe-tõuke süles
Tuuldujad kõik alistab
Kui vaid näeks ta hõlma ääri
Tahaks nendest haarata
Tuulelaulja kilkehääli
Sõrme ümber keerata
Kedrata kui helilõnga
Ohjamatut anuda
Nagu nähtamatu kanga -
Vaikuse tast punuda
Maian Anna Kärmas

***

Nägin et ei ole kohta
kuhu lõpetada lauset
Tinaraskelt vette kukkus
viimanegi sõna hukkus
Anneli Martin

***

Allikas sündides nii väike
nii habras, nii õrn, nii süütu
Mängeldes otsib oma teed ning käike
teda enam kinni ei saa püütud

Noorukina palju ulakusi teeb
tormab ringi, pritsmeid loobib
Vesi, otsides veel oma teed
päiksekiiri kõigil silma saadab

Aegamööda kosub jõgi
kogemusi palju saab kogutud
Suurena ta meile on tugi
temasse tinagi saab valatud

Suures meres kõik jõed
lõpuks ühendavad oma väed
Suurest-sügavast elutarkusest
vaid pinnakihti sa näed
Jaan Kelle

Tuesday, May 10, 2011

Udu, Kadu, Kodu (Õie Pak) - Tähtaeg 27 Mai





udu kadu
et siil leiaks mõmmi kodu
mõmmisid on ilmas sadu
sadu on ka kodu radu

udu udus adub udu
kodu kodus adub kodu
siil udus adub ohte
ka mõmmi teab hirmasaid kohti

padu udu
peidab kodu
siil ootab udu kadu
ka mõmmile muret teeb udu
sest ootab siili külla kodu
oodates stressi leevendab mõdu

enne kui kadus udu
siil leidis mõmmi kodu
koos õdusam nüüd maitseb mõdu
udulegi meeldib see lõbu
Kadri Tõniste

***

kaduvas valguses
kodutu udu
hajub
ei tea kuhu
läheneb majale
koputab aknale
takerdub
harali okstesse
keegi sisse lasta ei taha
udu vaob itkedes
rohule maha
Katrin Vaher

***
Kaks Versiooni Ugri Udust

helide tummuses
adun udu tõusu ja kadu
ühte karva maa ja taevas
kodusoojalt värvitu

***

kadus eilne päev kui tina tuhka
alles kodus olles mõte puhkab
kui ei oleks nõnda udune see paik
sulemehi napiks meie mail
Anneli Martin

***

lähen teele
suurte avaruste poole
udu sisse kaob meie maja
kodu seeb jääb südamesse
seda tunnet võõrsil vaja
Ave Sambla Barker

***

Väike seeme tihti vaatas kuud
ning unistades mõtles, mis seal teispool sood
Kas avastama minna kaugeid radu
või siia sallu luua oma kodu

Siin kõik on nii koduselt tuttav
isegi udu, vahest üleni endasse mattev
Juured kindlalt ajada võiks mulda
ja mingit kadu küll oodata ei malda

Aga vahest ikka unetud on ööd
mis küll on seal teispool sood
Kas on see uudishimu, mis seespool närib
või on see uss, kes sisemust tal näsib
Jaan Kelle

***

siil udus. ja madu, kelle kodu tabas eesli poolt põhjustatud kadu.

udus teed veel otsib üksik siil,
püüab leida oma seeneladu,
vastu talle, justkui imbitsiil
roomab vana ühesilmne madu

kudus madu sokki ükskord öösel -
villast, kaunikirjalist ja sooja
samal ajal telkust nägi eesel
ülekannet sõjaretkest Trooja.

kujutelles, et on puidust suksu,
vaenlasele ennustades kadu;
kudujale andis ühe müksu,
kutsus avastama kaugeid radu.

madu esmalt eesli mõtet taunis,
argumente tuues laitis maha.
eesel aga nende kodus kaunis
nüüd vaid nägi kõigest reisiraha.

kangekaelselt maole käies pinda,
lubades, et retke kroonib edu,
näiteks tuues julge hundi rinda
ussigi sai lõpuks võtma vedu.

hakkasidki seadma endid teele
madu-uss ja eesel trooja poole.
läbi läti vahemere veele
jõuda lootsid, sattudes ent soole...

eesel vajus kõrvuni seal mutta.
sõber teda välja päästa püüdis.
kuid ei õnnestund see, nüüd vaid nutta
üle jäi tal meie uues müüdis.

ebaõnnestunud päästetöödel
madu rahmeldades kaotas silma.
kuidas? - ma ei tea, kuid sestap öödel
ühesilmne roomab mööda ilma.

siiliga ta vahest ajab juttu -
kodutul on igav ju, ning tarvis
suhelda, sest peagi jälle uttu
kadund on ta rõõm ses metsas karmis.
Raul Sööt

KODU

Kodu võib olla, kord ``halb,``kord hea,
vahel tööde hulk kasvab üle pea
ning oled väsinud maja orjamast,
selle tarbeks sukasäärde raha korjamast.

Vahel kohe tahaks pillata raha,
minna poodi- osta mida hing tahab.
Kaduväike võimalus, et seda teen
kuna on kohustused, kodu-pere ees.

See kodu on- üks võimas asi,
millele mõeldes käivitud kui sõjamasin.
Tema kaitseks oled teinud kulutusi,
loodad, et seda ei hävita üks tikk või kulutuli.

Ükskõik milline on tuju- ilm,
sadagu vihma- rünnaku udupilv.
Ikkagi tahaks olla kodus- heas,
tahes või tahtmata- sammud tema poole sead.
Tiina Tamm

Thursday, May 5, 2011

Siht, Kiire,Vedama (Evelin Samuel) - Tähtaeg 13 Mai





Kui oled tüdind eluteest
ja otsid tuge eluveest.
Kui kadunud on tuleviku siht
ja aina rohkem küüru vajub rüht.
Kui leinad tehtud eksimusi
ja kardad mõtte mõlgutusi.
Kui kiire elutempo koormab
ja veri justkui soontes roomab.
Kui pahatihti otsa lõpeb ind
Ja ängist vaevatud saab rind.
Kui elutelg on saanud viga
ja jälle oled täis kui siga.
Kui nüristunud vaim ja meel
ja õhtuks muutub pehmeks keel.
Kui jalg ei astu enam sirgelt
ja ammu pole näinud päeva virget.
Kui mure murrab minevikust
ja sittagi sa ei looda tulevikult.
Kui jõuab kohale kord äng
Ja mõistad tühi on su kõrval säng.
Siin kohal jään ma pidama
ja loodan, loo kangelasel hakkab vedama.
Tiina Tamm

***
Kevad

sipelgas veab oma pampu
kiirelt, justkui sihitult
ja kirsiõisi langeb puudelt
langeb täitsa rivitult

***

veab kiireid samme õnnelik
aga siht on kannatlik
Anneli Martin

***

põhjatult mustavas maailmaruumis
illuminaatorist näha võid tähti
valgusekiirel galaktikat läbides
sinu jaoks seadused enam ei kehti

raadiosaatijaist kuuled vaid staatikat
su sihiks on maailmakõiksuse äär
viimaks edasi tuttavat paradigmaatikat
on uurimiseesmärgiks teadmatu sfäär

su skafander on palav ja beežikaskollane
mööduv tähevöö joonistab aknale triipe
ja sul veab sest sa lahkud siit enne kui kuulda võid
häiresüsteemidest kostuvaid piipe

kosmonautide seas saab su nimi legendiks
ja kodumaal sinu auks lehvivad lipud
kus lehtpuude latvade võrasid kombivad
soojad päiksekiiretipud
Madis Vaher

***

Võib juhutda, et..

Silme ees on kindel siht,
kõrvale ei vaata,
kogu olemuses kihk
miskit korda saata!

Ruttamisest ei saa lahti -
see krussi tõmbab närvid.
Kiirus eal ei anna mahti –
nii elu kaotab värvid.

Mõni siiski astub maha
edu kiirelt rongilt
ja kui ta ei vaata taha,
siis ehk parem ongi.

Vedamine on see vahel
kui sa elus kaotad –
närvid korras, olla lahe,
oma aega jaotad…
(iseendale, lähedastele, sõpradele ja maailmale)

Gabriela Uffert

***

Kui veab, siis homme on ilm ilus -
ei ole kiiret, võin istuda vilus,
luuletada ja kohvi juua,
seada sihte ja plaane luua.
Unistada - kes teab!
Kui veab..
Riste Vaher

***

Kiirelt sihin,
lendu lasen noole.
Veab, et olen esimene-
nii vaid püsin elus
jõuga toore
Katrin Vaher

***

Üks pühapäevakoolis kuuldud õpetlik lugu

kiisud ei saand sihile
läksid hoopis pihile

pattu olid teinud
litutamas käinud

polnud tundnud piire
tulu paistis kiire

aga kord hakkas viltu kui vedama
enam kiisud ei saanud siis pidama

paha tõvegi üks sai neist külge
olles kasutand tööks kõigest sülge

püha isa peab järgi nüüd vaatama
kuidas kiisudest välja saaks saatana
Raul Sööt

Wednesday, April 27, 2011

Prillid, Lähedus, Jooksma (Eve-Ly Ojangu) - Tähtaeg 29 Aprill






Kevadjooks

Prillid, oi päikseprillid
kätel ning lähedastel villid.
Oi kevad, kuis jooksen taas
ninal prillid,
varbal villid...
Aeg joostes need parandab.
Õie Pak

***

nii lähedased on vahel lahendused
prilliklaaside vahendusel
jooned nii jooksvalt joonelised
ja ringid pingsalt pealiskaudsed
Anneli Martin

***

jooksnud olen terve tee
on pahkluid katmas prisked villid

ei, see pole ikka see
vist peaksin ostma uued prillid

peatun hetkeks, ahmin külma õhku
hääles kähedus

arst, see vist ütleks - vererõhku
tõstaks veel su lähedus

"sa ära jookse", ütleks meedik,
"ära püüa sinilindu!

ole, nagu meie Eedik,
teistega siin sibis vindu!

vindumine polegi nii paha
kõik me kinnitame

sullegi, kui rahuned vaid
maha, tite sünnitame

see, jah see on õnn
sa ära jookse,
muidu saad veel villid

vaat, kui sul on põnn,
ning kuuletud -
auhinnaks roosad prillid

ideaali lähedus
sa mata
pole see reaalne

unelaulu mahedus
on sulle
"ole nüüd normaalne!"
Raul Sööt

***

armastasin kord üht prillidega poissi
kes hängis villageis ja muudkui luuletas
oli igatepidi artsifartsi ja riides elegantselt
tema enda saladus, et tundisid peegli ees kulutas

aga mina
roosa ja rõõsa ja hingelt ikka rohkem maatüdruk
kuigi jube erudeeritud
panin ummisjalu jooksma, sassis undruk

mul on kanad ja koerad ja kassid
mulle sihuke metroseksuaal ei passi
mulle vaja üks tugev turske sell
kes hööveldab ja keevitab ja on ainult voodis hell
Ave Sambla Barker

***

Päev lahkudes viis pilvevallid
Veel öösse unub hetki uduseid
On taeval kummalised prillid
Ta silmad pillutavad sädemeid
Pea kuklas vaatan tähetulle
See kõiksus kauge ja nii lähedal
Võiks justkui langeda mul sülle
Kus varju joosta nõnda lagedal?
Maian Anna Kärmas

***

Üks plika kellel prillid on ninal,
jooksis- põskedel roosakas sina.
``Ma tean - see ei ole mina!``,
vaid tüdruk kel prillid on ninal.
Tahaks olla hetkel tal tuules,
tahaks tunda kuis tuul kuivatab huuled,
tahaks sörkida vaikselt ta kannul,
tahaks läheneda kiirel sammul,
tahaks tunda kuumust ta palel,
tahaks tunda lähedust me vahel,
tahaks kuulda kuis süda tal lööb,
tahaks oodata koju- teda töölt.
Ma tean see oled ju sina,
tüdruk kellel prillid on - ja mina.
Tiina Tamm

Wednesday, April 6, 2011

Põldmari, Hiir, Huuled (Aliis Veeber) - Tähtaeg 15 Aprill





Suvel maal

hommikul põlvini põldmarjades
päeval huulini vaarika vitstes
õhtul hiirvaikselt õunaaedades
öösel sääskede pistes
Anneli Martin

***

ootus

hiirehallid hommikud
põldmarja karva ööd
koidu ja hämara huuled salakesi liginevad
Katrin Vaher

***

Kevad

Talvine hiir mu majast lahkus
(kust ta küll sisse mahtus?)
jättes maha vaid paar pabulat ja lahkumiskirja:

"Atäh kostitamast! Aeg on minna -
uus kodu ootamas põldmarjapõõsas!

PS! Su sinine sokk kapi taga on tänasest vaba."

üle huulte mul libiseb ohe, ei tea mida ütelda kohe...
Riste Vaher

***

kallim kas kuuled
mida sositavad mu huuled

põldmarja pilk on hiirel
kes väriseb päikese laigus
Kadri Tõniste

Monday, March 14, 2011

Käbi, Laps, Kakaduu (Birgit Rza-Kulijev) - Tähtaeg 1 Aprill





Ei käbi kännust kaugel kuku,
nii ütles kägu ja siis kukkus
kukkuma.

Kukkus siin ja kukkus seal,
pärast aga kakaduul
üks käolaps istus pesa peal!
Helin-Mari Arder

***

Ühel lapsel oli käbi,
kuid oh häbi, see käbi,
oli omadega täiesti läbi,
ütles kakaduu, kellel polnud
sugugi ei häbi ega ka käbi.
Aliis Veeber

***

Pesamuna

muudkui sööb ja kakab
nagu väike keldrikakand
minu väike valge kakaduu

arvab et on maailma naba
minutitki ei anna vabaks
kisama kui hakkab suu
tantsime kõik lapaduud

ei saa täis ja lõhki ka ei lähe
pissib sülle ronib pähe
emme jõud imeb raugele
käbi ei kuku kännust kaugele
Ave Sambla Barker

***

Kui kakaduu
mõtlemata suu,
mu laps, mu käbi,
kordad mu häbi.
Mu liha ja luu,
mu au ja vägigi
kordub sust läbi.
Sina oled nii muu,
aga see mida nägin
ikka üdini truu.

***

aprill !

siiberdav rehv rajas leivanumbri
viimane dada ärritamas lõplikult kaljunurgas
tema silmapilku naeruväärne kakaduu häbistas
tuleviku lapse leiutis tagala varjukülge veeres
ja karmi ajalikkusesse leebus käbi meistriteos
Katrin Vaher

Wednesday, February 23, 2011

Orkester, Sobima, Küünlajalg (Ave Sambla Barker)- Tähtaeg 11 Märts





Silmad kinni kuulan suuri teoseid,
orkester higistab,
kujutlen end küünlavalgel,
kõrgete küünlajalgade alleel,
brokaadi sahinal,
libisemas üle põranda.
Mozart sobib mulle.
Birgit Rza-Kulijev

***

Nad sobisid nii hästi
mees kui orkester
naine nagu küünlajalg

***

Küülnajalal kõnnib torisev külm
sobitab end pragude vahelt tuppa
orkestrina latvades prõmmib ja müttab
mind pulloveri luku taha lükkab
Anneli Martin

***

Orkester oli minema aetud
dirigent üksinda jäetud
mees seisis veel tardunult laval
sobiks öelda
nagu küünlajalg
mis täis on tilkunud vaha.
Toivo Parts

***

Ma panen ennast sobima -
ehk kõlab siis orkester?
Kuid ikka tunneb nadina
end kordumatu muster
kesk heliilma leebumust.
Miks viiul küll ei alga?
Kui ärkad unest tardunust,
Näed - saed küünlajalga!
Maian-Anna Kärmas

***

Päev päeva järel rabelen ja nühin
Toimetusi teha vehin
Nagu ühte ja sama lugu mängiv orkester
Tunnen, olen päris meister

Võpatades üles ärkan
ja iseennast eemalt märkan
Kas siin leidub kuskil peatust?
Ei, aeg läbi voolab igast ihurakust

Sobib see sulle või ei
tilguvad vahapisarad küünlajalale
tikk, tikk, tikk
iga sekund on igavik
Jaan Kelle

***

Tassil on kõrv,
nõelal on silm,
küünlal on jalg,
- mis huvitav ilm!

Ahjusuu tahaks laulda
ajahambast puretud laule,
ta simsil purjeka nina
on tüdinud olemast jõude.

Kokku sobib see seltskond -
neil kõigil on unistus suur
luua koos üks orkester,
mis mängiks kui taevas on kuu.

Kõlaks siis nende muusika -
kuulaks kõrv, vaataks silm, tatsuks jalg.
vanal ahjul rõõmust suurest
õhetaks matsakas palg.

Küünlajalg takti lööks matsuval kõlal,
tass teritaks kõrva, nõel silmaga sihiks,
et noodid saaks õiged, ka purjeka nina
neid ahjul aidata rihiks.

Nii kõlaks see muusika varjude valgel
õunagi südant soojendaks see -
kui oleks tal alles veel punased palged
veel värvikamaks muutuksid need.
Helin-Mari Arder