Mu peas

kaks pilgeni täis vaati

ühes tõrv

teises mesi

mitte vesi

Peeter Pärnsalu

Tere Tulemast!

Igal liikmel on võimalus pakkuda kolme inspiratsioonilist sõna.
Neid sõnu kasutades võivad osalejad tähtajaks luuletuse sepitseda.
Valmis luuletused saatke e-mailile
kolmsona@gmail.com

Monday, May 31, 2010

Seelik, Suvi, Kõrs (Ave Sambla Barker) Tähtaeg - 24 Juuni





mu topp on liiga pingul
ja seelik liiga lühike
mõni tädi ikka vingub
sa oma vanust teps ei pühitse
oma lapski ütleb vahel, ema võta mõistus pähe
nende arvamust ma kuulan, noogutan
aga korda see ei lähe
jäätisekokteili joon kõrre lurinal
ja panen jalad lauale
viisakad pükskostüümid
tooge minu hauale
Ave Sambla Barker

***

üle pea tõmmatud
võilillede kollased seelikud
kõik kõrred seome keerdu
oleme suviselt ülemeelikud
Anneli Martin

***

Interjöör

Västriku tänava puumajas
laud on ümar ja toolid on punut'.
Lambikuppel pleekind on ajas,
põrandat tosinad jalad on kulut'.

Aga köögis on kuivanud tilli hõngu,
suviste kõrte kompositsioon.
Kummutil seelik ja korvitäis lõngu,
põrandal lehmanahk, nurgas tugitool.
Riste Vaher

***

Suvine pööripäev, jaanituli,
roosa seelik ja sinised teksad,
torkiv kõrs riiete all.
Kõik inimesed on ühevanuselised
ainult erinevatel ajahetkedel.

…….

Suvel seelikud sassis,
kõnnib kõrred varvaste vahel,
patust prii looduselaps.

……..

Suveõied ja kõrred punutud pärgadeks
tulevad tüdrukud triibulistes seelikutes.
Laulavad elust ja armust kui linnud.
Poisid vaatavad kaugelt,
põristavad mootoreid.

…….

Ära ütle, et suvi on läbi,
kui ööd jälle pikemaks lähevad.
Las vihm lööb seeliku plaksuma,
las kõrretüükad katavad põlde,
las talv tulla pikk ja kõle,
ega suvi ei kao kuhugi,
kui ei lase jääajal tulla.
Katrin Vaher

***

Suvi - talve rebit seelik
Ribadeks sai kevade
Oli soov nii ülemeelik
Kiskus lahti lumevee
Tuli, tantsis juba kuuma
Kõrreraagus kreidirüüs
Pani pahaks õnnenuuma
Tuul-see ohjab suve nüüd
Maian Kärmas

Wednesday, May 19, 2010

Leht, Vesi, Kannel (Maian Kärmas) Tähtaeg - 31 Mai







Kolme sõna meistritele

Puhtalt lehelt otsin mõtteid.
Mälestuste kannelt sõrmitsen.
Silmavett ja naerurõkkeid meenub
kuni tühja lehte põrnitsen.

Luule see ei tule tuulest…
Selleks kõneleda tuleb endaga.
Luule sosistavad sulle huuled,
mis kui hellalt tundeid embavad.

~~~

Vesi uputab,
tuhk matab,
parteid lõhenevad,
majandus on kriisis.

Aga sina ära loe lehti!
Korista toad,
too kased sisse,
helista kannelt
koos ööbikutega,
ehk tuleb keegi-
homme, ülehomme,
kasvõi kuu aja pärast.
Igast üksioldud hetkest on kahju-
on ju kevad, on pühad.
Katrin Vaher

***

Olen lepatriinu usku
lehe, sääsevastse, kandle usku
pühitsetud vesi vala tasku
sest ikka, ikka olen naba usku
Anneli Martin

***

iga leht on olnud
heleroheline
iga vesi lennand
õhus nagu tilk
iga imelik on
vahel mängind kannelt
igatüht neist saatnud
igaühe pilk

(iga leht ei ole
muutund kollasemaks
mõni neist on veel
päris sisukas
mõni imelik ei ole
kandlemängu jätnud
elu lõpuni on
elupärast isukas)
Madis Vaher

***

lugesin õhtulehest onlainis
et lennuk maandus järve pääle
ja nagu reporter mainis
teps mitte ei saanu pidama haprale jääle

ülemiste vanake kuuldavasti
kops üle maksa, kannel katki ja habe sassis
röökis siis nii kui jaksas
"ei noh mis siin oodata,
arusaadav. kuradi poolakad!"
Ave Sambla Barker

***

Kui inimene sünnib siia ilma
siis on ta puhas leht
Peagi hakkab juba silma
et sel tekkinud on esimene täht

Tähtedest kokku me teeme sõnu
ja sõnadest kujundeid
Selles peitubki see võlu
mis elule annab varjundeid

Elu jooksul kokku saame raamatu
mõni paksu teose
ning see kes olnud saamatu
vaid paarisõnalise seose

Mõnel loodud palju luuleridu
mis kõlavad kui kandlekeel
kes aga siirusest peab lugu
sel mõtted kirgastund on allikavees
Jaan Kelle

Wednesday, May 5, 2010

Tee, Kare, August (Madis Vaher) Tähtaeg - 17 Mai





kare roheline hari tolmu ruulib
ämblikmees sünteetilistes piides
sipleb, sibab elu eest, uks lahti tee!
ja kaob siis ruttu tiine augusti uttu
Anneli Martin

***

Ei tea...

Kohtasin teda laadal,
ta müüs luudasid.
Ta meeldis mulle, sest ta luuad olid ilusad-
köidetud keerdus okste,
mitte traadiga.
Ostsin vist ühe.
Oli tore mees, tegin juttu.
Tahtsin teada, kas ta teeb kasevihtu.
Ta lubas, andis numbri.
Suvel oli mul Triiki asja.
Helistasin, ta juhatas teed.
Eksisin veidi, kuid leidsin siiski üles.
Sain viisteist karedaks kuivanud vihta.
Ilusad- köidetud okstega,
mitte traadi või nööriga.
Lõhnasid lambalauda järele,
olid ka head vihelda.
Number on mul siiani telefoni mälus.
Ei tea, kas ta on veel elus-
August oli juba vana mees.
Katrin Vaher

***

mälust ära tuntav
oli hetke karedus

mil läbi laia augusti kukkusin
sinetavasse sügavikku

kus hele liiv ja laine
kohtusid Igaviku Kohvikus
et juua koos merikapsa teed
ja suudelda teineteist
kibe soola maik suus

enne leiab rahu oma õnne
kui valu tapab

vaimust, mis kogenud
sündi ja hävingut
sai valguse niidist kokku traageldatud
muinasjutt

kosmose väravaks
punaseks värvitud huuled
Kadri Tõniste

***

tee.
tasane, sirge,
mitte kare ja konarlik.
ei kuku yhest august teise
vaid kulged vaikselt,
rahulikult,
igavalt.
kes tahab sellist?
Riste Vaher

***

Nüüd päike teeb üha kõrgemaid kaari
Minust muruniitmises augustiks teeb staari
Oma kollaste kiirtega võililli külvab
Minu sileda muru jälle karedaks harjab
Jaan Kelle

***

Öö varemete üle hingab august
Käib kare jahe külateel
Ta aimab koidukuma kaugust
Ja me ei lähe tuppa veel
Maian Kärmas