Mu peas

kaks pilgeni täis vaati

ühes tõrv

teises mesi

mitte vesi

Peeter Pärnsalu

Tere Tulemast!

Igal liikmel on võimalus pakkuda kolme inspiratsioonilist sõna.
Neid sõnu kasutades võivad osalejad tähtajaks luuletuse sepitseda.
Valmis luuletused saatke e-mailile
kolmsona@gmail.com
Showing posts with label Renee Pärnsalu. Show all posts
Showing posts with label Renee Pärnsalu. Show all posts

Friday, March 27, 2015

Kikas, Nuhvel /nutitahvel/, Kool (Birgit Rza Kulijev) - Tähtaeg 10 Aprill


Hooti ei hooli ma ajaloost,
tähtsate teadmiste pagasist.
Nii krihvel kui nuhvel
võib rääkida loo,
kuis koolides teadmisi jagati.
Seal jagati ära mis tõde, mis väär,
kikas aabitsal kinnitas seadust:
Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea,
maa-, tähe- ja eluteadust.

Kuid kuidagi kogunes 
kuklasse tõdemus, 
mis tarkus ei ole, 
ei ole ka rumalus.
Sellest lahti ei saa, 
ei ütle, ei soovigi,
seda enda sees kandes
ei ma välisest hooligi:

Eestimaa on vaid raasuke mulda,
ise me oleme hõbedat, kulda.
Andres Lehestik

***

kui kikas läks kooli
ei olnud nuhvleid
vaid tuhlid ja kahvlid
Peeter Pärnsalu

***
Lastetuppa
pole paistnud päike
kikkaaabits
vedeleb lugemata laual

nuhvel annab
alg koolituse
ka nuhveldamises
noa ja kahvliga
söömises

rohkem pole vajagi
kui on raha taga

ja minu ees
on arvamuspiider
käed puusas
kui ülekeev
inimsamovar
Raul Majas

***

Nuhvli äppid näppe murravad
Sest paberit nii pikalt pole tarvis
Ei kooli koridori ei valitsuse kempsu
Sinna kireb kikas
Anneli Martin

Friday, January 20, 2012

Poeg, Hing, Kasvamine (Renee Pärnsalu) - Tähtaeg 3 Veebruar

Kasvan suureks
pojale
kasvõi puuks
et okstest sirguks
hingelt suur
Renee Pärnsalu

***

Hing kasvades taandub
aeg teeb poegadest mehed

***

Emadel kasvamas poegasid
Isadel hinges tütreid
Lasevad mööda ilmasid
Anneli Martin

***

Hellalt hälli kohal ema silmitseb poega.
Ta kuue kuune beebi siis,
saab hakkama imeteoga.
Poiss tõstab oma väiksed käed
ning kahe armsa peoga
ta ema põski õrnalt puutub.
Kuidas neist läbis valgus!?
Nii hea, et see kõik alles algus!
on seegi imeviis...
et hetkega kõik muutub

~~~

Väike poiss, paar aastat vana
peatus, kus seisis kirik valge.
Nagu teaks ta kohta sama.
Seal valgus lõi talle palge.
Olid avatud erkrohelised uksed
läbi mille kuldse kupli alla
tõid ema poega südame tuksed.
Kõik halb siin ilmas andis alla

~~~

Kolme aastase pojaga taksos istus ema.
Läbi lahtise akna puhus suvine tuul
See on jumal, nõnda vahel kõneleb tema-
väikse poisi huulte vahelt kostus tasane luul

~~~

Ema kõrval lennuki kabiinis
istus ta nelja aastane poeg.
Me kõigi ümber kaks hinge
poiss ja tüdruk teevad ringe-
nii emale ta oma mõtteid loeb.
Ka kasvamine toimub vahel riimis

~~~

Läbi erkorheliste avatud uste
astusin lummatult ka mina.

pilvede maastikul lendasin minagi siis

armas ingel,

Oskad kõneleda sina
pilvede ja tuultega!?
Oskad kõnelda
oma silmade
ja vaikivate huultega
nagu ennemuiste!?
Kadri Tõniste

Wednesday, November 10, 2010

Leht, Konstrueerima, Pliiats (Kristel Siilak) - Tähtaeg 13 November





Riisun lehti, kõik on langend
konstrueerin hunnikud.
Varsti juba lumehanged,
suured, valged sunnikud.

Praksti,
murdus rehavars kui pliiats,
sellest luuletada...oleks liiast.
Birgit Rza-Kulijev

***

Konstrueerisin klotsidega ema
siis pliiatsiga...ema
nüüd võtan valge lehe
ja alustan "kallis ema"
Renee Pärnsalu

***

Pliiats, leht ja konstruktsioon.
Tunded neile ohvriks tood.
Lõige, vaade, põhiplaan-
joonestajaks varsti saad.
Lihtne valida on teed-
standard määrab mida teed.
***
akna taga kaseokste konstruktsioone
pliiatspeeni oksi on
ja jämedamaid
lehti pole
alasti kõik kaunis
ootan valgust
püüan meelde jätta iga joone
Katrin Vaher

Tuesday, February 9, 2010

Valgus, Müts, Muusika (Renee Pärnsalu) Tähtaeg - Veebruar 26





Ja kuigi mütsi silmini
sa tõmbasid, ma nägin –
sealt kumas valgus!

Nüüd kasvab lootus pilvini,
õrn muusika mus mängib -
ehk on see meie algus...
Helin Mari Arder

***

Ooperi Moment

Muusika, sitaaride aaria
Pimm pomm!!!
Valgus, müts, eufooria
Kotti kleepunud pulgakomm
Anneli Martin

***

Rännak

Surun mütsi pähe,
astun valguse kätte.
Täna hääl on mul kähe,
soovin leida veel lätte.

Müts on vana ja lääpas,
vahest voodi all luusib ta.
Väike libleke kääpas,
võrsest näen - sees on muusika.

Läte, saand kõik kust alguse-
tunnen, kaugel ei ole.
Võtan kaasa ma valguse,
jätan nähtu, mis kole.

Valgus pimestab silmi
kääbas hämar ja rahulik.
Elu näen veel kui filmi,
mütsis muusika, valulik.
Raul Sööt

***

Koduigatsus

Tahan valgust ja varju,
muusikat ja metsamarju.
Siis veel suve ja sooja,
Eestimaad ja päikselooja.

Tahan kodu ja käokukku,
kruusateed ja nurmenukku.
Sauna ja palju nalja,
õllevaati ja külma kalja.

Tahan paati ja tahan aeru,
kuulda merelinnu naeru.
Kukeseeni ja piparmünti,
äiksetormi ja eilset sülti.

Jalgratast ja kahte patsi,
suvekleiti ja sitsi-satsi.
Sammalt, kivi ja kylapoodi,
aga näe - ei mütsigi!
Riste Vaher

***

Kui järjekordse talvepäeva algus
on venind juba õhtupoolikuni
ja udust kumav laternate valgus
unesegasena tundub justkui uni

ja müts on jäänud põrandale maha
kus saapad toonud lumesegust soppa
ja endiselt ma ärgata ei taha
kui aknast õhtuhäma hiilib tuppa

kõrvaltubades on summutatud hääled
ja muusika ja köögis potikolin
kui viimaks tõusen selginevad meeled
ja tuleb meelde kus ma eile olin
Madis Vaher

***

IKKA MIINUSES

Sooja, valgust ihkab hing
spaadest otsin lohutust
oh, miks küll siia kliimasse on pandud mind
siin mütsis näeme kohustust

Poes kaupu ostan, kus loosikupong
kingiks kauge reisi tuusiku
soojale maale viiks kasvõi rong
nagu mingi rändmuusiku
Jaan Kelle

***

Nüüd valgusest on saanud õhtuahtus.
Hetk habras nagu muusika on läinud.
Müts varnast võetud, jälle lahkud.
On tunne nagu polekski sind näinud.
Katrin Vaher

***

Müts uljalt peas, vile suus
kõnnin inimeste seas
Ja vastu õhtu valgust
on muusika mul lihas luus
ehk sünnib veel ja veel
uue rütmi algust
Peeter Pärnsalu

***

Ärkan, ärkan ikka alles ärkan
silmad vidukil... ärkan,
kus ma olen... appi, ärkan
ripsmete vahelt märkan
värviline valgus ja kohutav tümps,
tümps tümps tümps
mis muusika see selline on
ja kelle oma on see müts?
Marika Kontson

***

Tänavamuusik

Hämaras tunnelis
sõrmitsen kulunud kitarri
Lootes et keegi kuulab mu muusikat
ja puistaks mütsi pisutki valgust

***

Hommikul peegli ees
nagu ikka
valgust on vähe
Surun mütsi pähe
Kuid tundub et täna
on sellest küll vähe
Panen veel teise mütsi
mütsile pähe
nüüd puudub vaid muusika
mis voolaks läbi kõrvade
otse pähe
Renee Pärnsalu

Sunday, January 24, 2010

Tekk, Vihm, Tapeet (Riste Vaher) -Tähtaeg Veebruar 9





Üks väsind maja
seisab vihma kaes
Seal magab mees
kel vaid tapeet
on tekiks peal
ma tean
Ja selle mõttega elama pean
Renee Pärnsalu

***

Unistus

Kui vihm taas kord lumeks muutub
ja külmunud on maa ja ilm,

siis kella tiksumist mu kõrva puutub
ja pimedaga vaikselt harjub silm.

Ma sooja teki alla peitu tahaks minna
ja põrnitseda lillelist tapeeti.

Varbaid liigutada siia-sinna
ja leida uut identiteeti
Riste Vaher

***

Kas on kevadet?

Avan akna, käest panen ahjuroobi
kevade ootus nii pikk
pekist tihased liivakella on voolind
ära tüüdanud on villane tekk

Tuul külma vihma loobib tuppa
ja täpiliseks teeb tapeedi
lumi ikka kaduda ei taha mutta
peale võtma pean pleedi
Jaan Kelle

***

MIS JUHTUS?

midagi vilksatab akna taga….vist komeet
avan silmad, endal jube paha
märkamata jääb isegi määrdunud tapeet

kargan püsti, nii, et väriseb pekk
püüan leida seletust
hooga nurka lendab tekk
voodikaaslaselt ei kuule teretust

jooksen õue, et veel näha seda imet
kuid väljudes mind tabab vihm
ei mäletagi , mida nimelt tundsin,
kui purunes mul püksirihm.
Marko Kanarbik

***

Võta kaissu mind teki all jahedas
las pehme tekk paitab õlgu ja keha,
võta kaissu mind reisides unemaal
las tekk paitab varbaid ja nina.

Nii hea on, kui hoiad mind soojas,
kui õues vihm sajab aknale joana.
Sa lihtsalt hoia, hoia mind hellalt,
sest väljas on külm ja vihma kallab.

Sul külm on vastu tapeeti,
sa sositad kõrva ja küsid:
"Musi, kallis kui tohib,
ma natuke kisuks sult tekki?"
Marika Kontson

***

Unetu

Vihm tapeedile triipkoodi maalib
öökapil kruus tolmust sidruni vett
Teisel pool tekki endaga praalin
kulmu all kriipsjukude ballett
Anneli Martin

***


Vihm lakkas
kui kass tuli pulmast,
õnnelik
nurrus barokse tapeedi ees
Perenaine, tekk üll
palvetas silmavees
Peeter Pärnsalu

Thursday, January 7, 2010

Käärid, Mask, Säde (Vilma Muru) - Tähtaeg Jaanuar 22






Pühapäeva Hommik

Maskiga mees,
ärid käes,
lõikab naabrimehe hekki, nii et sädemeid lendab.
On vist aeg ennastki üles upitada
ja asjalikuks hakata.
Panen kohvivee tulele ja mõtlen unele.
Riste Vaher
***
Kui kääre kiirelt klõbistada
Tekib staatiline säde
Siis pane ette turvamask
ja kata käega häbe
Peeter Pärnsalu

***

Kaks kärbest eile kohtusid
Nende vahel tekkis säde
Oma maskid eest nad kiskusid
Ja kumbki polnud kade

Nende londid ühte põimusid
Kui spiraaliköites nöörid
Neid lahutada suutnuks nüüd
Vaid inimkätes käärid
Jaan Kelle
***

Toila SPA

Külmal käes on käärid,
mis torgivad mu p6ski,
kuid mina - võtan väikse liksi
ja sädelevat lund
ma maskiks peale viksin.
Evely Ojangu & Renee Pärnsalu

Wednesday, December 16, 2009

Kandmine, Tähtis, Vuntsid (Anneli Martin) - Tähtaeg Detsember 23!







Vuntsid! On nende kandmine
ju tähtis töö!

Nad näitavad –
ma putru hästi söön!

Sest peale joomiseks
on hea
kas piim
või mine tea,
veel paremgi – kefiir!
Helin-Mari Arder

***


Igaüks kes vuntse kannab
Ei veel ole tähtis mees
Mehe(l) väärtust juurde annab
“vuntsid” mis on mehel sees

***
Jõuluvana, tähtis mees
Valged vuntsid, habe ees
Lastele ta kinke annab
Mida seljas kohal’ kannab

***
Kui ilmataat tiigile tõmbab kaane
Ja valgeks värvib meie laane
Siis tean et varsti on Jõuluaeg
See tähtis imede ja kingiaeg.

Üle sätendava lume
Härmas vunts ja rõõsa pale
Jõuluvanal käes on rakmed
Kui ta meie poole seikleb

Kingitusi palju mahub kotti
Kas asised need või mitte
Jõuluvana meile annab
Igaühel oma tähendust see kannab
Jaan Kelle

***
Sügisene Lõikus

On tähtis seemne
mulda andmine

On tähtis seemne
viljaks kandmine

Et siis uhkelt
vuntsi sügada

Või ehk hoopis
maha pügada
Peeter Pärnsalu

***


Vunts ei ole mingi hilp, mida lihtsalt viskad selga
Vunts on nagu mehe kilp, mille taga mees ei pelga.
Vunts on tähtis, vunts on relv! Daame jalust maha võtab.
Vuntsi kandes iga kelm ontlikuma mulje jätab.

Riste Vaher
***

Habeme peal pikutavad vuntsid,

kel madratsiks on suu,

mis kord on naerul nagu tüdruk kaevul
või kõver nagu raagus kuu.
On tähtis kõike endas uhkelt kanda -
- silmi, kõrvu, suud ja kui vaja -
- kasvõi vuntsidel kanda tüdruk 'tädiranda'

Evely Ojangu & Renee Pärnsalu