Mu peas

kaks pilgeni täis vaati

ühes tõrv

teises mesi

mitte vesi

Peeter Pärnsalu

Tere Tulemast!

Igal liikmel on võimalus pakkuda kolme inspiratsioonilist sõna.
Neid sõnu kasutades võivad osalejad tähtajaks luuletuse sepitseda.
Valmis luuletused saatke e-mailile
kolmsona@gmail.com

Monday, April 19, 2010

Nagisev, Vorm, Postkast (Kadri Tõniste) Tähtaeg- Mai 3





kui loojuv päike õhtud aegamööda

kuressaares vasekarva värvis
siis lahkuda neil kodust oli tarvis
nagisevaid trepiastmeid mööda

postkast ja selle sisu jättis külmaks
kui lossivallidel veel veidi sooja oli
ja tahes-tahtmata, siis igaüks kes tuli
naeratas ka siis kui tõmbus külmaks

kui piisavalt sai maailma parandatud
siis mõnigi vist parandas ka pead
ja päiksetõus jäi meenutama head
ja muruplekk ja ketsid parandatud

ja siis kui lõpuks suvi oli otsas
ja mälestus sai helendavaks palliks
need õhtud muutis vasekarva kalliks
kus värv ja vorm on üheteise otsas

kui loojuv päike õhtud aegamööda
kuressaares vasekarva värvis
siis ühtelugu, tahtmata või tahes
neil mõttes oli naeratada tarvis
Madis Vaher

***

postkast
nagisev vormitu lagunev
mida küll uut on sul minule öelda
prügiurn

------

Perekond Adams saatis mulle kirja.
Leidsin selle eile oma postkastist.
Kutse, vormilt viisakas, kuid saabund pisut hilja,
oli selline kui Adamsitelt ikka saada võib:
see nagisedes avanes – üks käsi mulle
vastu nägu lõi.
Katrin Vaher
***

Kuuma kivi kaisutuses, mere kaldal,
soojas tuules vaikselt vajun tukkuma.
Unes läbi pika rohu lükkan nagisevat ratast,
kõnnin, kardan kukkuda.

Kaugemale, kaugemale rändan meelte sügavusse,
otsin uusi vorme värve.
ümar maja, postkast roosa,
hõljun, puhkan närve.

Järsku valjust norsatusest ehmun,
ärkan, silmad avan.
õnneks keegi vist ei kuulnud...
päikseprille kohendan.
Riste Vaher
***

Teisipäev

kaks villast kassi aknal
nagisevat linnumaja piidlevad
rämpspostist lämbumas on postkast
põnnid kaika pärast riidlevad
Anneli Martin
***

Terve elu olen otsinud “midagi”
Kõige rohkem oma suurest õhulossist
Aga kas üldse olemas ongi see “midagi”
Või ongi see osa minust enesest

Nagu kirja ootaks iga päev
Pidevalt kontrollin postkasti
Ohates siis jälle tühjust näen
Kuskil mujal on kõik hästi

Aga võtaks kätte ja teeks nii
Et see kiri, see “midagi”, olekski mul käes!
Kas siis maailma valgeks teeks üks päikesekiir?
Ja füüsiline vorm kohe nagu nekrutil sõjaväes

Iga mu tegevus ongi üks kiri
Mis hästi lugeda tuleb läbi
Siis nagisevas kiiktoolis rõõmsasti
Kiikuda võin õhtud läbi

-----------------------

Minnes tühjendama postkasti
Trepiastmed nagisesid
Omavahel arvatavasti
Minu vormist lobisesid
Jaan Kelle

***

Luuk ja luuk ja luuk
Veel mõni ukseruut
Kui nende pihta taod
Vaid avanevad praod

Sees nagisevad toad
On köögiseinal noad
Ja laokil on nõud –
End kogub tühja jõud

Seal tuulamata ulm
Käib ringi, tallal tolm
Ka ootab seinal kell
Käed nõutult tina all

Käib kardinatel kuu
Kui mundris riidepuu
Kel ehteiks ämblikvõrk
Nii hõbedaselt hõrk

Sel majal nukker vorm
Kuid valitseb siin kord –
On rahu peremees
Tal luitund põll on ees

Ah, külla tahad sa?
Pead temalt küsima
Postkasti peidet sai
Ehk ammu võti,

ei...

...siis oli, mine tea
Kas on veel ikka seal?
Maian Kärmas

Monday, April 5, 2010

Vari, Sakiline, Tuul (Katrin Vaher) Tähtaeg - Aprill 16






igatsuse sakilses tuule varjus
mul pea puhkas kuigi hing karjus

siis tasa varju tagant välja hiilis tuul
ooo, kui kaunis naeratus tal suul!

ta puhus kogu hingest kuni sumbus karje
"kallis laps, ei ole vaja sinul varje.

varjust purjed saad ja tiivad
mis nüüd su helesinisesse viivad"


vari olgu sakiline
aga tuulel asjad pakilised
nii ta mu siit ära viis
ja otsa sai ka igatsuse kriis

hinge sonic boom
ja valgus kiirus

pluss tuule siirus

miinus varjutus

mu sakk
Kadri Tõniste

***

neid kes mõistavad taevaste tapjaid
vist olemas eriti pole
sest mõista on raske vist üldsegi
ja neid kelle vana kuu
vari viis möödanikule
väga ma arvan et mõista
ma arvan ei tulegi
või tuul kui ta viis nad
sammal suus läbi toidupoe taevasse
viies kaasa ka kuivanud lehti muuseas
kas tema seejuures ei mõistnud
et vahel on kõle
kui sa üritad mõista
aga mõistust kui sellist vist eriti polegi,

mõtles sakiline deodorant jõudehetkel
Madis Vaher

***

Jälle jookseb kasest mahla.
See on kummaline mõeldes halgudele, mida tulle loobin.
Päike paistab, ei tea tahta
muud. Mul otsa saand on toobid.
Sõbrad, tulge, jagan teiega ma rõõmu kevadest!
Las talve vari taandub meeltest.
Joogem, jäägem purju iseenesest
ja purki nõrgund kasevetest.
Väin on vaba, v e e d o n v a l l a!
Tuules ulbib viimseid sakilisi panku.
Jäise talve mälestuseks kallan
teile, sõbrad, sõõmu oma mahlaankrust.
Katrin Vaher

***

Pidu Kuul

Täna on pidupäev kuul,
Armstrong käristab välja.
Vaibund on isegi tuul -
lippu mis räsis, ning nälja

peletab krabikotlett nõnda maitsev -
Chespeak'ist kaasa sai toodud see vennike.
Vedeleb maas ta skafander nüüd kaitsev,
püksinööbiks mil tuhmunud pennike.

Kulguri varjus ennäe, Tereshkova (!!!)
ropsib - segi jõi vodkat ja viskit.
Shepard ja Bean pole rahul, end koomasse
kamminud beibe käest ei saa ju miskit!

Strelka ja Belka sest ei lase end segada,
jätkata sugu neil teema on pakiline.
Kavalpea aimas - missioonil võib vedada;
NASA-st tõi kaasa kondoomi, mis sakiline

J. Edgar Hoovergi kapist kaeb välja:
erutund, kuulis - Gagarin vist tuleb ka…
Talitseb suuvärgi, sepitseb nalja;
lateks-skafandri muuseas muiates suleb ta.

Kaaluta olekus kerkib veel küsimus:
millises klubis võiks edasi minna
see pidu...
Veenusel?
Belkal on tüdimus
Strelka on noole taas tõmmanud vinna.

Lateks on umbne, Hoover sulab kui vaha -
kiimas on kah, kavaler veel ei paista;
õnnetul küülikul keerab siis taha
kulguri najal - okselehka ei haista.

Hallikas vennike vaene, ju nime
tal polegi - teadlased saatsid orbiidile…
Hoover va pöörane, kriiskab nüüd: "ime ...
"…... ravimi väljastan su meningiidile!".

Pidu käib samas edasi.
Strelka silm särab, Neil siis valab tal dringi.
Üheksa kuu pärast küülik on sedapsi;
kongressilt teenete eest saab ehk kingi.

Belka on kummuli, oimetu, ammuli-
sui raskelt hingeldab, kiivergi udune.
Sisimas loodab, ehk peikagi rammule
kuiv vein nii mõjub, et krants vajub tudule.

Paistab - Gagarin küll täna ei tule;
MiG vedas alt vist, on alles närakas!
Kremlis nüüd mõni mees sappa saab sule,
Kuul pidu raugeb lõpuks - otsas on kärakas.
Raul Sööt

***

Vana lagunev piimapukk
laisalt lilleõit näriv sokk
jalas sakiline sukk
taamal rohetav metsatukk

Tuules õrnalt lehvib tukk
aidauksel ripub roostes lukk
kurgus kibelemas nutt
põrandalaudade vahel turritab rohututt

Päikesesoojust kogub eakas mutt
varjus lebab räbalais nukk
linnuhääli teeb vana vokk
uuele algusele eelneb hukk
Jaan Kelle