Kevadine luulekonkurss! Igale osalejale väike kingitus! Saatke koos luuletusega oma postiaadress
____________________________________
Telefon, üks tavaline infot täis skeleton
Sind sagedasti vaatan
Nii peatusest üks, kaks, kolm mööda sõidad,
Hüüdes: „Persse! Mu tähelepanu sa alati võidad.“
~~~
Sind kohtasin
peatus
Telefoni otsas sinuga rippusin
peatus
Sind armastasin ja silma vaatasin
peatus
Sind kallistasin ja vabaks lasin
peatus
Sulle sagedasti ikka mõtlen
peatus
Peatus aeg igakord.
Aliis Veeber
***
Mäng
avatud planeering
must valgel
64 ruutu
räägin mötetega
olla
vöi jääda olema
see on vastus
eostan ennast
sage
peatusteta söit
telefonis
sakraalfestivalile
mina ja
verine pihk
Raul Majas
***
Sage telefoniühendus bussipeatuses
Palju kõnesid, palju sõnumeid, kuid …
Miks keegi ei vasta?
Pelgalt monolooge kuulen, ei ühtki vastust.
Kurvalt vaatan pealt
Seda verbaalset sagimist.
Eks on ikka, mida öelda, mida seletada,
mida õigustada, mida õpetada
Siis peatub kõik ja algab otsast peale
Hetkeks vaikust ja puhkust
Kuni saabub järgmine liin…
Katrin Kalmurand
***
Mu mobiilses õhumullis pole uksi
et peatust paluda või telefoni võtta
et mitte haledalt end padja sisse nutta
lainesageduste segaduses ulbin kaaluta
tiksub seierite samm,
aeg lahkub teadmata suunas
Anneli Martin
***
sõge mõte,
õnneks mitte sage -
Liiv oli rikas:
must lagi,
pliiats, pabergi
ligi
vahel
peatuse hetkel
lakke vaatan,
toksin telefoni,
mustandiks.
mulle,
vaesele, hetke
valgendiks
piisab ka piskust:
"Kevadine kärbes pole üldse paha,
kevadine kärbes enamat ei taha,
lennata kui siiralt välja
tubli poisi suust,
neiu pähe sumisema
tähtedest ja kuldsest kuust.”
Andres Lehestik
***
Kohtusin täna ühe inimesega
kes telefoniga rääkides
pead pöörates
ühte sõna kasutades (väga sagedalt)
bussipeatuses seistes
meenutas ühte teist inimest
nii täpselt
et ma peaaegu juba arvasin…
aga ei olnud.
Kristel Siilak
***
Punapea, brünett ja kaks blondiini
on juba ammu otsustanud minna reisile.
Päris kindlasti ei lenda nemad Viini,
see sihtpunkt pole neile, see on prouadele.. teistele.
Nende reisikihk on olnud nõnda sage,
et kulunud on kõigi telefonid sellest rääkides.
Nüüd lõpuks teoks on saamas nende tahe,
ja juba ülehomme saavad kokku lennupeatuses.
Ees ootav seiklus hetkel ongi peamine,
nad sädistades joovad veini, lobisevad elust.
Suurt elevust neil pakub teadmine,
et peagi osa saavad Suure Õuna melust.
Piret Hunt
