Mu peas

kaks pilgeni täis vaati

ühes tõrv

teises mesi

mitte vesi

Peeter Pärnsalu

Tere Tulemast!

Igal liikmel on võimalus pakkuda kolme inspiratsioonilist sõna.
Neid sõnu kasutades võivad osalejad tähtajaks luuletuse sepitseda.
Valmis luuletused saatke e-mailile
kolmsona@gmail.com

Thursday, November 22, 2012

Hale, Välk, Öhe (Jaan Kelle) - Tähtaeg 7 Detsember


Strugatski jälgedes

Riigireeturist stenografist Välgu näole
ilmus hale naeratus
kui kuulis kohtunik Öhe otsust
kirjutada
elu lõpuni sonette..
Raul Majas

***

mul on sinust 
täiesti hale
nagu välk käisid
mu elust läbi
mötlemata sellele
mida mina tundsin
ööst öhe
Merike Maripuu

***

Nüüd halehall on päev
ta juba keset lõunat ruttab öhe
näe retuusi välkudes seal totse kobaras
ja bussi ootel saiatuvi
Anneli Martin


***

Elusoolod 
Ma  -tan  ja sina  -tatav,
Sa  -tud ja mina  –aja.

Mu vere soojus, ära jäta mind maha!

Sa nõnda  -is ja  -as,
kuid  tõde välguna mind rabab.
Mu vere soojus, ära jäta mind maha!
Kui hale paistab sõna
tunde kõrval, mida vaevalt tabab.
Mu vere soojus , ära jäta mind maha!

Näib, esitan vaid tühja soolot
ma kõnekeelil  kajatusse öhe.
Mu vere soojus, ära jäta mind maha!
Näen enne pealtpoolt ilmaruumi katust,
kui sildan meie vahel mõistmatuse vahe.
Mu vere soojus, ära jäta mind maha!
Mis –us või –iik või ime –oogia
meil vallandaks õnnõhuse dueti.
Mu vere soojus, ära jäta mind maha!
Veel tundepiiril tulpasid saen läbi  sooviga,
veel mängin lootusrikkalt sõnaderuletti.

Mu vere soojus, ära jäta mind maha!
Andres Lehestik

Friday, November 9, 2012

Sinetab, Kiir, Helkiv (Helin-Mari Arder) – Tähtaeg 23 November


Laes laiskus sinetab
Stiimuli viimane kiir helkis septembris
Kes seda mäletab!
Anneli Martin

***


Helkiv sähvatav kiir
silmade taga
ei maga
see kitsuke rada
su tee
läbi sinise öö
ei väsi
virvatuluke
va surma 
parem käsi
aina meelitab
enda järele
tulema keelitab
Raul Majas

***

mu hinges sinetab
esimese lumehelbe ootus

nii habras on õnn,
su pihku ta sulab,
muutub helkivaks õhuks, mida hingad -

see on märkamatu,
kuid ilma ei saa kuidagi

õnn on valguskiir
sügishallis taevas
Helin-Mari Arder


***

Silmades helkiv unelus helge,
   viisi kui  eluvett rõõmuga rüüpan.
   Sumesoe laul kõrvus kajades kerge
         sõnu ilusaid bossarütm rüütab.
      Sulnis naeratus saadab sõnumeid,
       hinge meloodia  loob suvesoojuse.
         Süda armastab muusika võlumaid,
          süda rahutu Ladina rütmides.
        Ilusat inglihäält kohvikus kuulates
       aimub Ameerika, sinetab silmapiir.
     Unistus Riost ja valgetest randadest,
   kohviku diivan sinna mind viib.
     Päikese ere kiir meeli mul ülendab,
     paradiis Rios viib luule lendama.

     Igavik võrratu silme ees terendab,
kohviku õhku jään kõlama - bossanovana, bossanovana, bossanovana.

Andres Lehestik

***

Suursugune on tunne,
kui sinetav taevas ei varja su eest
helkivmusta laotust.
Loendamatud kiirgavad tähed,
 on nii kauged ja tundmatud,
aga näivad nii kodused ja omad.
Oled täiesti üksi, kuuled vaid oma sammude kaja.
 Tundub, nagu oleks keegi oma kaitsvad peod
sinu kohale pannud.
Selle märgiks, et kuulud laotusega kokku,
tunned ära Suure Vankri,
ja Põhjanaela,
mis on nii lähedale jõudnud,
et mõistad oma põhjamaist kuuluvust.
Katrin Vaher