Vanker, Pada, Parukas (Astrid Pärnsalu) - Tähtaeg 12 Jaanuar

Puder suures pajas

pada suures ahjus

ahi suures tares

tare suures metsas

mets suures ilmas

Ilma kohal Suur Vanker

Talvine kesköö

selge ja vaikne

Nii vaikne

et kuulen, kuidas

Suur Vanker Väiksega

tuul tasa metsaga

tare seinad põrandaga

ahi suure pajaga

pada pehmelt pudruga

mul paruka all

suur mõte väiksega

ajab vaikselt juttu

Vaiksel ajal 

ajavad ajajuttu

Juttu suurtest ja väikestest

õrnadest ootustest

suurtest aegadest

Armastust kõigile

Andres Lehestik

***

Mil linlase hing kord pikkadest päevadest vaba

Et paja all tuld teha, võid pakist määrida peale

Ja peaga siis rammida pehmesse patja kui võib

Küsin kanalt mis mõtleb ta siis kui tööl olen ära?

Aiapostidelt parukad lendavad taas 

Kilde talvisest hingest õhku pidama jääb

Puust vanker on põõsa ja lume all uppis

Las praegu ta olla, aeg jookseb, 

pean jooksma tal järgi

Anneli Martin

Vill, Savi, Koor (Anneli Martin) - Tähtaeg 8 Detsember

Kui ma veel lendasin,

oli ajast mul suva ja savi.

Nüüd on aeg mind savina vorminud.

Kunagi olid peopesad villis

unistustiivul aerutamisest,

kaarduval tõusul

lasin ruumil pärani

silmadest läbi voolata.

Nüüd suudan juba

paotada prao 

kõiksuse salduskoorde.

Lennata polegi vaja,

kõik on korraga kohal.

Aeg kuid vajub vahel

haarates villana kokku.

Andres Lehestik

Peegeldus, Haldjas, Vaher (Andres Lehestik) - Tähtaeg 17 November

Pilvede peegelpilt vees,

taeva peegeldus su silmades,

vana vahtra all

võib veel leida 

ninasid,

mida puuhaldjas poetab

mu taskusse,

et kusagil võiks

alata

uus elu.

Helin-Mari Arder

***

Järv tuuleta on mattund haldja halli loori

Ma aiman, kuid ei kuule

kuidas vahtralt langeb lehe tuhk

Nii selge vesi seal et

peegeldanud maa ja taeva pooleks

Kaks koopiat

kui üks neist kaotsi minema kord peaks

Anneli Martin

Leemendama, Kauss, Paberlaevuke (Alari Janson) - Tähtaeg 27 October

Kui elu raske tundub kanda

kuid ikka ihkad unistuste randa

siis võta kauss ja täida veega

ja kõrvale üks tass veel teega

no kõlbab kruus ka kohviga

üks valge paber ohverda

sea paberile luuleread

kus kõigile sa soovid head

nüüd paberlaevukene voldi

ja mõttes nimed läbi sordi

mis sobiks alusele anda

et sõita unistuste randa

laev võib nüüd kausis ujuda

võid tuult veel juurde puhuda

teed rüüpad, võtad kohvisõõmu

on aeg nüüd tunda elurõõmu

sest teistele sul soovid head

on nimi, mida kalliks pead

on luuleks, unistusteks aega

sa põrandat nüüd võrdle laega -

kuus päeva higist leemendades tööga

sa peaksid leiba teenima ja sööma

võid lakke vaadates nüüd aru anda

kui raske laevatee sul unistuste randa

Andres Lehestik

Koi, Kalts, Krohv (Aire Välling) - Tähtaeg 13 October

Kruusid kokku kõlksuvad kange kohviga

seina siledaks silume savikrohviga

koiaugud pikime kõva kitiga

tare puhtaks küürime vana snitiga -

vesi pangedes, kaltsudes kätega

kuule, mis sa sogad!

kätes kaltsud ja hingedes ilumeel

saavad põrandad puhtaks ja aknadki veel

pole tuhmunud väsides ootusest

me jõu saame loodust ja loodusest

ja lootusest suurest, et tulevad ajad

millal tare on kodu, siia kodused rajad

on rõõmu ja rahu, kui avades ust

kuuled pääsude laulu ja laste vallatust

Andres Lehestik

***

Laudlina puhas valendus

noal, kahvlil nõgus helk

krohv seinal rohelist ja roosat kandnud

kollakat ja krobelist

siis tulid koid ja mälusse sõid lünki

ehk kaltsuks kõlbab mõni siit

need mis tikitud täis mustrit

neid hellalt kutsume “antiik”

Anneli Martin

Sõber, Suvi, Palav (Aira Tatter) - Tähtaeg 8 September

anna võlgu, sõber

ära kehita õlgu, sõber

teeme peale, sõber

suvi on hea, mu sõber

palav, ma tean

paranda pead, sa nõder

viimane reede, laseme peeneks

teen sulle teene, heaks sinu meele

vaata, mis naised

kodumaised

raha ei haise, müüme nad Taisse

paneme pidu, ära ole nii kidur

köhi veits pappi, Stas tuleb appi

kui on mingi teema, me vaatame eemalt

sügisel kooli? Ohuyel chtoli?

kuhugi ei lähe, kes see sind käseb?

tee parem raha, näe! müü need maha

ah sa ei taha?

paha, paha, paha

sõber

Henry Linnard

***

Sõber hea, kas see on lõpp?

Kas suvepalavus sai lõpuks kanda

Kasteloori maetud hommikune trepp

seesama mis meid kandis randa

Anneli Martin

***

Sõber sel aastal tulemata jäigi, ise sõitsin ta juurde

seitsme mäe ja mure taha.

"No tere, sina siin! Miks meile ei tulnud?"

Sõber korraks pilgu lõi maha, siis kaastundlike silmadega

sügavalt silma vaadates sõnas:" Ma kartsin.

Kartsin, et liig palavaks läheb, kui tulen.

Tuliseks kippus teil niigi, ma oleks aru viinud,

kui karget kainust vajasite ja soojust, mis südamest.

Neid, ma loodan, enam nüüd hindate."

Sõbral õigus, nii tõesti õigem.

Aga ma usun ja loodan, et järgmisel aastal

ta ikkagi tuleb, sõber suvi.

Andres Lehestik

Kork, Okas, Hantel (Toivo Parts) - Tähtaeg 25 August

Okas hinges ei loe kui torgib

või ei olegi enam mul hinge?

paljalt keha? - hantlitega saaks äge -

vaid välisel kehtivad normid.

Normid ei tunnista valu

kui sõna kraasina kraabib -

lõika söövita sülita sisse!

hing kui korgi all - kõike ju talub?

Andres Lehestik

***

Okkad, killud, kruus

nelinurgad, kork 

linavalge pluus

hantleid, mantleid, 

minu, sinu suu

heina, heina, heina

Lõikustikuus

Anneli Martin

Kondine, Kohver, Kolin (Tiina Tamm) - Tähtaeg 14 Juuli

Hommikul ärgates paistis päikene

Ilm see tõotas tulla hea.

Ukse avas üks käsi kondine

Kohvi toodi tuppa taas.

Otsin sokke, kus on särgid

Eile oli kapi sees.

Üks hetk taipan, nurgas kohver

Seal sees peidus on kõik need.

Hakkab pihta, sees on värin

Täna kolin ära siit

Korra köögis putru närin

Siis mind tee ära viib.

Lennard Oper

***

Kondine käsi

puudutab õlga,

“Ära veel väsi!”

– nõuab mult võlga.

Enam ei mäleta,

millal ma olin

õnnelik,

põletan sillad

ning kolin…

… kuhu?

Kohvril on silt: “kuke suhu!”

Raul Sööt

Kõrv, Uus, Laulupidu (Riste Vaher) - Tähtaeg 30 Juuni

Kõrv kuulab laulupeo kõla -

siin keelekellade ellid ja 

unistustes uud

on paljugi muud

igipõlist ja uut

laul kaare all huuli

kaua ja kaunisti suudleb

nii et on ilus ja valus

kui sõnadelt südame poole

lendab lõpuks kui alati 

kaitset lõputut lootev

hingeühtsuse igatsushüüuna

-MAA!

Andres Lehestik

***

kõrva sisse

uued vanad

laulupidu sosistavad

Kadri Tõniste

Haud, Võti, Kaja (Riin Verlin) - Tähtaeg 16 Juuni

Üks võti on kadunud ära

Alla, maapinna rõskesse sängi

Hauast talvisest kaarde ta üle end sirutand kask

Ehk juhuslik leidja kord näeb

Ruu, ruu! Kajab tuvide varane huik

Ruu, ruu, kordan mõttes ta järgi

Anneli Martin

***

Inimese valem

Hing hingab, ihu elab,

nii töötab, vahel puhkab ihu,

nii elulaulu laulab hing.

Haud tõestab kord, et mullast,

tähetolmust loodud ihu

ja mälestused inimesest

tema hingelaulu kaja.

Eks loomgi ela, lindki laula.

Mis annab inimese ellu väe?

Mis annab olemise tuuma -

tahte olla oluliselt enam?

Näe, kaunis mets ja viljapõld

kui Kodumaine viis

ja hooned, aiad ilusad,

nad naeratavad

monalisalikus malbuses.

Siin tehtud vaimustavat tööd.

On inimene imetabane,

ja lahkunutel lahenduse võti.

Üks võti elust igavikku.

Andres lehestik

***

Jõekäärus

Noormees

paneb näkki

seetähendab

et läheb

alasti ujuma

hauakoha taga

seisab Kaja

ja kõlistab

enesessesisenemise

võtmeid

Raul Majas

***

Läbi tühjuse ja aja

levib su hääle kaja, 

mu tunded leiab taas, 

lõpetan põlvili maas. 

Proovin ennast säästa.

Et tunded lõpuks päästa 

kirstu võtme viskan tulle, 

et tunded varjatuks jääks sulle. 

Kuigi südametu siis ma, 

külm ja üksinda, 

kuid ka südameta on valu, 

sinuta elu ma ei talu. 

Teen oma tunnetele haua, 

kaevan hauale auku kaua, 

et sügavale saaks maetud, 

kõik mullaga kaetud. 

Ent läbi tühjuse ja aja

levib su hääle kaja, 

mu tunded leiab taas, 

lõpetan põlvili maas.

Aaron Avaste

Trepp, Elevus, Mull (Renee Pärnsalu) - Tähtaeg 2 Juuni

Teise korruse trepi kõrval on liurada.

Oh laste elevust alla sealt liutada!

Tuba rõõmumullidest tihedalt tulvil,

rida vallatuid teisele korrale hulbib.

Teisel korral on vaikne, ikka targu ja tasa.

Istun ja meenutan, võtan aja, et luuletada.

Aja keerutan sõnadel mängides kuupi,

rõõmu mulle seal lendleb, mitte ainsamat huupi.

Andres Lehestik

***

Väljas sajab vihma, 

sajab päevad ja ööd, 

südames on torm, 

müristab ja välku lööb. 

Istun trepil silla kõrval

läbinisti märg ja külm, 

peas valmib me jutumull

nagu armuunelm. 

Läbi pilvede kuuni

armastaks ma sind, 

kuid sinuta siin

valutab mu rind. 

Elevus mu sees, 

kas äkki hästi läeb, 

kui palju pingutab, 

kas siis Amor äkki näeb. 

Sa oled mu õnn, 

mind õnnelikuks teed, 

kurbus, nutt ja valu, 

kuradile need. 

Aaron Avaste

Lask, Rula, Vetevana (Raul Sööt) - Tähtaeg 19 Mai

Seljas vetikatest vammus

vetevana vetes tammus,

paigal tammus, kurjalt vandus,

sest et vesi oli rammus,

üsna rammus prahist, sodist,

kuigi teada, et ei tohi,

kuigi teada, et ei kõlba

lasta prahti vana selga.

Vandumast kord vana väsib,

viimses hädas tõuseb käsi,

vaadates veel asja peale

vaikselt lausub: Vesi peale.

Et ei tuleks kurba lõppu,

ennast teavita ja sõpru -

Elu mõtet keerulist

ei leia plastikpudelist!

Klaasist pudelist võib sõõmu

võtta selget elurõõmu

tuues kallimale vaasi,

(mis on savist või siis klaasist)

kimbu kauneid elumõtteid,

koos siis veeretada mõtteid,

et võiks homme jalutada,

ratast sõita, rulatada.

Andres Lehestik

Pori, Sillutis, Hetk (Peeter Pärnsalu) - Tähtaeg 21 Aprill

Mu maailm, see täis pori,

minevik, räpane, täis soppa.

Ma olen oma vigade ori,

kuid iga ühe tee viib kord rappa.

Tuleb leida tee sealt välja,

mineviku vead on vaid tuleviku sillutis,

kui elada tõsiselt, tuleb teha ka nalja,

perfeksus - vaid hetkeline ilmutis.

Mälestus hea - meelde jätta,

halb - sellega võiks leppida

sõbrad aitavad, kui satud hätta,

vigadest tuleb õppida.

Aaron Avaste

***

Sillutiselt helgib vastu 

juba mõni päiksekiir. 

Seisatan, ei enam astu – 

silmad taeva poole viin. 

Tõesti-tõesti taevasinas 

näha kuldset sooja kera! 

Hetk on värskendavalt kaunis, 

keeran taeva poole nina. 

Plärts! Saan pori vastu vahti – 

keegi vuhiseb must mööda! 

Silmad pühin, teen nad lahti – 

helge hetkega on kööga!

Gabriela Uffert

***

Üks mardisant külas käib ringi, 

vaid ligaseid radu ta teab. 

Noid lääbakaid vaarisa kingi 

läbi pori ja virtsa veab. 

Ta peatub lävel vaid hetke, 

üks viis, paar sõnakest reaks. 

Ei ette võtakski retke, 

kui muud ka laulma peaks. 

Peen sillutis pole ta jaoks, 

parketti ei kraapsata jalg. 

Kel huuled on müüripraoks, 

sel pahtlit ei vaja ka palg. 

Käib sant nii mööda ilma, 

suur hala ja virin sabaks. 

Solk pritsib suhu ja silma, 

näe – patune saabki vabaks. 

Marek Kahro

Kultus, Motoorne, Treenima (Raul Majas) - Tähtaeg 7 Aprill

Minu südames

sa elad

kevad

ega ülejäänud

füüsisel

ei jää muud

üle 

kui sellega leppida

treenida on vaja

kehakultus

ja niiske

luurav pilk

motoorne

rahutus

jooksu

aeg

Raul Majas

***

Motoorne mõtlemine

väljutas lahenduse -

Terves kehas terve vaim -

kõik treenima!

Rõõmus elevus valdas

joovastus voolas lihastes

kui mahl kevadises kases - 

nüüd kaob kuu-tõbiste tiivavalu

haihtub haldjailma kaotuseäng

õnn õuele õitseb

Keegi ei märganud

vana kuuega meest

tasa pisarais lausumas -

Kuldvasika kultus

talumatu vaikus

Andres Lehestik

Till, Vakstu, Liblikas (Piret Hunt) - Tähtaeg 24 Märts

Vakstu laual kohati naksus,

pilgeni mannergust raske on 

kallata magusat, värsket

või kui kallamiskeskendushetkel

helekollane akna alt 

mööda lehvib - kas tõesti?

Lippas õue kinnitust kaema, 

kuid ei leidnudki. Külmgi.

Pilku pöörates peenral 

valgeid vallatuid märkas. 

Millal küll jõudsid!

Samal viivul helinaid

endaski kuulis,

(till-till, till-till...) 

soojem ikkagi ilm.

Andres Lehestik

***

Varjudeta öö 

Kassideta katus 

Liblikata õied 

Koolnuta matus 

Rööbasteta tramm 

Tõbisteta palat 

Kivideta kruus 

Tillideta salat 

Plekkideta vakstu 

Nöörita ling 

Käbideta mänd 

Rahuta hing 

Marek Kahro

***

Atsihh!

Teeb krookuse kollane vill

Adjöö!

Jää õhuke vakstu, adjöö

Till till!

Kõlab liblika tilluke kell

Aprill!

Anneli Martin

Parukas, Kruvi, Helisema (Marek Kahro) - Tähtaeg 10 Märts

Kui kammertooni kasutada kammina

ja hoopis kammipillil helisema panna laul,

siis ilmselt arvatakse - kruvid logisevad,

ei kanna antud lugu nõnda firma au.

Kuid dirigendil paruka all särav mõte käis,

mis lausa geniaalseks muutis loo -

sai piidelt tooni torrõ, killõ ülemheli näis

ja cantus firmus väärikalt siis kõlas meeste poolt.

Mis jura sa kirjutad? Ajal, mil maailm on liigestest lahti, 

tegeled sisutu sõnamänguga. Päevapüüdja tühisus!

Ma rumal olen küll, kuid teisel moel.

Küll näen ja kuulen, loen ja tundetu ei ole, 

kuid lugu lootusetu tõesti - 

ei tea meist keegi, kuidas muretseda õigesti!

Jah, püüda parandada, mis näib halvasti,

kuid karta saab vaid seda, mida tõesti tead, et tuleb * -

on tont me seinal teatud faktikillukestest mudel.

Seetõttu kardan ainult üht - et laulmata jääb laul,

kui mureks läinud aeg on liialt pikk.

On kirjas ridades, et mina ilmas, maailm minus 

paremaks võib minna naeratuse haaval, 

et luues olen hetkes õnnelik.

* Jah, ükskord liha sureb. Mis väärtus oleks päevil lõputuil?

Andres Lehestik

***

Helisev vaikus

Tühi saal

Kinni kruvitud klaveri kaas

Taamal pulstunud parukas maas.

Toivo Parts

Kaua, Valge, Sina (Õie Pak) - Tähtaeg 24 Veebruar

Läbi läbi valge viiru

linnud tuhakarva tiivul

Mõtlen kätt su pihku pista

Sinuga koos üles vaata

puude võradesse hõika

kaua sedamoodi olla

kuni taevas kannab tiibu

tiibu läbi valge viiru

Anneli Martin

***

Nii kaua kui kanname helinat hinges,

nii kaua ka kõlab maa kellade hääl.

Hing heliseb sinava taeva all pingest,

maal kajana kaigub - sind surmani jään.

Nii raske on must-valgel sõnade mõte,

nii kõrgele heliseb tunnete hääl.

Tõde tuhande aastaga ära ei ütle,

õigus ometi tunda - nii olla siin hää.

Andres Lehestik

***

Me teeme seda kolmekesi, 

mina, sina ja tema. 

Teeme nii pagana hästi, 

et jääme end imetlema. 

Seda tegime juba siis, 

kui oli valge ja hele. 

Aga kohal nüüd on öö, 

annab võimu vaikusele. 

Ei lõpe siiski me rüsin, 

seda teeme ikka niisama. 

Ja viimaks ma siis küsin: 

kui kaua veel kestab see jama?

Marek Kahro

Lapsed, Lumi, Sokutama (Merike Maripuu) - Tähtaeg 10 Veebruar

Sokid sikutasid varbast,

sokutasid mõttenarmast,

lapsed kohe lasid varvast,

mütsid-sallid võtsid varnast.

Lõpuks väljas valge lumi

sellel päeval maha tuli,

kõigil tekkis suusahuvi,

hea, et veel ei ole suvi!

Helin-Mari Arder

***

Lapsed saavad ja peavadki mängides looma

ja mängima looma, nõnda ennastki looma

lumest kindluses sõda pidades koos nad

peavad päriselt mängima elu ja valu 

igaüks nagu oskab, igaüks nagu talub

üks mängib sokku ja sokutab

teisele tasku lund

teine sugugi alla ei anna,

käes lumine kätte maksmise tund

kolmas, kes kärp, kärbib hoolega

teise lumekuulide varu

ahmib neljas suhu nii palju lund, 

et enam ei saa ta aru, 

et viies ei ole ei täi ega koi,

kuid koidab tol plaan täitsa tõega 

täita ääreni täis oma jope kapuuts

lumepallide varu ja väega

siis rünnata esimest, kolmandat,

teist, kuni kõrgemalt käsk saabub

"Tuppa!" 

aeg õhtusöögiks ja teeks ja meeks

ei sula lumi neil silmaveeks

homme pere läeb rõõmuga rappa!

Andres Lehestik

***

Elu õpetab

lapsed 

sööge sööge

kollast

ja punast

lund

.....

eriti baaride

ja restoranide

lähedalt

.....

nagunii 

on keegi

valgusfoori

kuhja alla

sokutanud

Raul Majas

Trompet, Ilkuma, Poolik (Henry Linnard) - Tähtaeg 27 Jaanuar

Kättemaks

trompetimängija

arvati orkestrist välja

tema ilkuvad ja poolikud

helid ei sobinud

repertuaari

hetkel on ta

täisväärtuslik 

vilepuhuja

ja koertele

meeldib

Raul Majas

***

Sel talvehommikul vara 

(kell oli saanud alles kuus) 

avas ta pillikasti 

(hambahari oli veel suus) 

tõstis välja trompeti 

(laululinnu vaskses puus) 

ja lind lõi lõõritama väikeses kambris 

Ta mängis nagu mustlane 

(Veenus idakaarel pilkus) 

hoolimata maast või ilmast 

(uksel tabalukk ilkus) 

hoolimata endastki 

(laest lumesula tilkus) 

ja meelel käärind tusk sai vabaks 

Mäng kandus läbi trellide 

(voodil närit leivaraas) 

üle külmast kange jõe 

(laual poolik piimaklaas) 

mööda sood ja raudteed 

(määrdund nailonsokid maas) 

ja päike palu tagant küünitas kuulama 

Vaid seitse aastat oli veel jäänud 

(Kakstuhat viissada päeva)

Marek Kahro

***

Veel servadest udune hommik,

kaigub katuste kohal

kõrge trompeti hääl.

Ei kuule mängija ilkujaid,

ei tusane torin võta ehedust, erksust,

ei jää poolikuks pala,

kõla terav ja selge -

ÄRGAKE!

Hommik on kuldne!

Hea võimalus vastata targalt,

kui ehk küsimus tundukski tobe:

Milleks ärgata?

Päeva eest ette tänada.

Andres Lehestik