Mu peas

kaks pilgeni täis vaati

ühes tõrv

teises mesi

mitte vesi

Peeter Pärnsalu

Tere Tulemast!

Igal liikmel on võimalus pakkuda kolme inspiratsioonilist sõna.
Neid sõnu kasutades võivad osalejad tähtajaks luuletuse sepitseda.
Valmis luuletused saatke e-mailile
kolmsona@gmail.com

Thursday, May 26, 2011

Tina, Vesi, Nägema (Tiina Tamm) - Tähtaeg 10 Juuni





Kalal

Jõelt kevad, lõi pauguga kaane pealt,
kalavarustuse garaažist välja vean,
korda sean kõik konksud, kettad, ridvad
ja kui tarvis valan valmis uued tinad.
Tonkat loobin, see mul meeldib,
jälgin vett kui suurt peeglit.
Kõrvu kostub kella helin,
kiirelt tamiili kettale kerin.
Näe!- konksu otsas ilus vimb,
märjaks tõmbub minu silm.
See ongi kalamehe rõõm,
kala sumpa õlut sõõm.
Tiina Tamm
***

see millest me ei räägi
see ei ole olemata meie vahel
mis sest et silmavett ei näe
see nagu tinaraske ahel
sest mõtlemata mööda ei läe päevgi
Katrin Vaher

***

Tinavilet tuulab suvi
Rannas luiteid laulutab
Laineloksu hommikuni
Veteväljal aurutab -
Heidab valget vahtu üles
Kõrkjaist läbi vilistab
Oma tõmbe-tõuke süles
Tuuldujad kõik alistab
Kui vaid näeks ta hõlma ääri
Tahaks nendest haarata
Tuulelaulja kilkehääli
Sõrme ümber keerata
Kedrata kui helilõnga
Ohjamatut anuda
Nagu nähtamatu kanga -
Vaikuse tast punuda
Maian Anna Kärmas

***

Nägin et ei ole kohta
kuhu lõpetada lauset
Tinaraskelt vette kukkus
viimanegi sõna hukkus
Anneli Martin

***

Allikas sündides nii väike
nii habras, nii õrn, nii süütu
Mängeldes otsib oma teed ning käike
teda enam kinni ei saa püütud

Noorukina palju ulakusi teeb
tormab ringi, pritsmeid loobib
Vesi, otsides veel oma teed
päiksekiiri kõigil silma saadab

Aegamööda kosub jõgi
kogemusi palju saab kogutud
Suurena ta meile on tugi
temasse tinagi saab valatud

Suures meres kõik jõed
lõpuks ühendavad oma väed
Suurest-sügavast elutarkusest
vaid pinnakihti sa näed
Jaan Kelle

Tuesday, May 10, 2011

Udu, Kadu, Kodu (Õie Pak) - Tähtaeg 27 Mai





udu kadu
et siil leiaks mõmmi kodu
mõmmisid on ilmas sadu
sadu on ka kodu radu

udu udus adub udu
kodu kodus adub kodu
siil udus adub ohte
ka mõmmi teab hirmasaid kohti

padu udu
peidab kodu
siil ootab udu kadu
ka mõmmile muret teeb udu
sest ootab siili külla kodu
oodates stressi leevendab mõdu

enne kui kadus udu
siil leidis mõmmi kodu
koos õdusam nüüd maitseb mõdu
udulegi meeldib see lõbu
Kadri Tõniste

***

kaduvas valguses
kodutu udu
hajub
ei tea kuhu
läheneb majale
koputab aknale
takerdub
harali okstesse
keegi sisse lasta ei taha
udu vaob itkedes
rohule maha
Katrin Vaher

***
Kaks Versiooni Ugri Udust

helide tummuses
adun udu tõusu ja kadu
ühte karva maa ja taevas
kodusoojalt värvitu

***

kadus eilne päev kui tina tuhka
alles kodus olles mõte puhkab
kui ei oleks nõnda udune see paik
sulemehi napiks meie mail
Anneli Martin

***

lähen teele
suurte avaruste poole
udu sisse kaob meie maja
kodu seeb jääb südamesse
seda tunnet võõrsil vaja
Ave Sambla Barker

***

Väike seeme tihti vaatas kuud
ning unistades mõtles, mis seal teispool sood
Kas avastama minna kaugeid radu
või siia sallu luua oma kodu

Siin kõik on nii koduselt tuttav
isegi udu, vahest üleni endasse mattev
Juured kindlalt ajada võiks mulda
ja mingit kadu küll oodata ei malda

Aga vahest ikka unetud on ööd
mis küll on seal teispool sood
Kas on see uudishimu, mis seespool närib
või on see uss, kes sisemust tal näsib
Jaan Kelle

***

siil udus. ja madu, kelle kodu tabas eesli poolt põhjustatud kadu.

udus teed veel otsib üksik siil,
püüab leida oma seeneladu,
vastu talle, justkui imbitsiil
roomab vana ühesilmne madu

kudus madu sokki ükskord öösel -
villast, kaunikirjalist ja sooja
samal ajal telkust nägi eesel
ülekannet sõjaretkest Trooja.

kujutelles, et on puidust suksu,
vaenlasele ennustades kadu;
kudujale andis ühe müksu,
kutsus avastama kaugeid radu.

madu esmalt eesli mõtet taunis,
argumente tuues laitis maha.
eesel aga nende kodus kaunis
nüüd vaid nägi kõigest reisiraha.

kangekaelselt maole käies pinda,
lubades, et retke kroonib edu,
näiteks tuues julge hundi rinda
ussigi sai lõpuks võtma vedu.

hakkasidki seadma endid teele
madu-uss ja eesel trooja poole.
läbi läti vahemere veele
jõuda lootsid, sattudes ent soole...

eesel vajus kõrvuni seal mutta.
sõber teda välja päästa püüdis.
kuid ei õnnestund see, nüüd vaid nutta
üle jäi tal meie uues müüdis.

ebaõnnestunud päästetöödel
madu rahmeldades kaotas silma.
kuidas? - ma ei tea, kuid sestap öödel
ühesilmne roomab mööda ilma.

siiliga ta vahest ajab juttu -
kodutul on igav ju, ning tarvis
suhelda, sest peagi jälle uttu
kadund on ta rõõm ses metsas karmis.
Raul Sööt

KODU

Kodu võib olla, kord ``halb,``kord hea,
vahel tööde hulk kasvab üle pea
ning oled väsinud maja orjamast,
selle tarbeks sukasäärde raha korjamast.

Vahel kohe tahaks pillata raha,
minna poodi- osta mida hing tahab.
Kaduväike võimalus, et seda teen
kuna on kohustused, kodu-pere ees.

See kodu on- üks võimas asi,
millele mõeldes käivitud kui sõjamasin.
Tema kaitseks oled teinud kulutusi,
loodad, et seda ei hävita üks tikk või kulutuli.

Ükskõik milline on tuju- ilm,
sadagu vihma- rünnaku udupilv.
Ikkagi tahaks olla kodus- heas,
tahes või tahtmata- sammud tema poole sead.
Tiina Tamm

Thursday, May 5, 2011

Siht, Kiire,Vedama (Evelin Samuel) - Tähtaeg 13 Mai





Kui oled tüdind eluteest
ja otsid tuge eluveest.
Kui kadunud on tuleviku siht
ja aina rohkem küüru vajub rüht.
Kui leinad tehtud eksimusi
ja kardad mõtte mõlgutusi.
Kui kiire elutempo koormab
ja veri justkui soontes roomab.
Kui pahatihti otsa lõpeb ind
Ja ängist vaevatud saab rind.
Kui elutelg on saanud viga
ja jälle oled täis kui siga.
Kui nüristunud vaim ja meel
ja õhtuks muutub pehmeks keel.
Kui jalg ei astu enam sirgelt
ja ammu pole näinud päeva virget.
Kui mure murrab minevikust
ja sittagi sa ei looda tulevikult.
Kui jõuab kohale kord äng
Ja mõistad tühi on su kõrval säng.
Siin kohal jään ma pidama
ja loodan, loo kangelasel hakkab vedama.
Tiina Tamm

***
Kevad

sipelgas veab oma pampu
kiirelt, justkui sihitult
ja kirsiõisi langeb puudelt
langeb täitsa rivitult

***

veab kiireid samme õnnelik
aga siht on kannatlik
Anneli Martin

***

põhjatult mustavas maailmaruumis
illuminaatorist näha võid tähti
valgusekiirel galaktikat läbides
sinu jaoks seadused enam ei kehti

raadiosaatijaist kuuled vaid staatikat
su sihiks on maailmakõiksuse äär
viimaks edasi tuttavat paradigmaatikat
on uurimiseesmärgiks teadmatu sfäär

su skafander on palav ja beežikaskollane
mööduv tähevöö joonistab aknale triipe
ja sul veab sest sa lahkud siit enne kui kuulda võid
häiresüsteemidest kostuvaid piipe

kosmonautide seas saab su nimi legendiks
ja kodumaal sinu auks lehvivad lipud
kus lehtpuude latvade võrasid kombivad
soojad päiksekiiretipud
Madis Vaher

***

Võib juhutda, et..

Silme ees on kindel siht,
kõrvale ei vaata,
kogu olemuses kihk
miskit korda saata!

Ruttamisest ei saa lahti -
see krussi tõmbab närvid.
Kiirus eal ei anna mahti –
nii elu kaotab värvid.

Mõni siiski astub maha
edu kiirelt rongilt
ja kui ta ei vaata taha,
siis ehk parem ongi.

Vedamine on see vahel
kui sa elus kaotad –
närvid korras, olla lahe,
oma aega jaotad…
(iseendale, lähedastele, sõpradele ja maailmale)

Gabriela Uffert

***

Kui veab, siis homme on ilm ilus -
ei ole kiiret, võin istuda vilus,
luuletada ja kohvi juua,
seada sihte ja plaane luua.
Unistada - kes teab!
Kui veab..
Riste Vaher

***

Kiirelt sihin,
lendu lasen noole.
Veab, et olen esimene-
nii vaid püsin elus
jõuga toore
Katrin Vaher

***

Üks pühapäevakoolis kuuldud õpetlik lugu

kiisud ei saand sihile
läksid hoopis pihile

pattu olid teinud
litutamas käinud

polnud tundnud piire
tulu paistis kiire

aga kord hakkas viltu kui vedama
enam kiisud ei saanud siis pidama

paha tõvegi üks sai neist külge
olles kasutand tööks kõigest sülge

püha isa peab järgi nüüd vaatama
kuidas kiisudest välja saaks saatana
Raul Sööt