Mu peas

kaks pilgeni täis vaati

ühes tõrv

teises mesi

mitte vesi

Peeter Pärnsalu

Tere Tulemast!

Igal liikmel on võimalus pakkuda kolme inspiratsioonilist sõna.
Neid sõnu kasutades võivad osalejad tähtajaks luuletuse sepitseda.
Valmis luuletused saatke e-mailile
kolmsona@gmail.com

Thursday, March 28, 2013

Tempo, Vaht, Aim (Mehis Tulk) - Tähtaeg 12 Aprill


Vastu algavat koitu, üle kopli ja põllu ja heinamaa,

jätab hobune haukuvad koerad ja küla maha,

tõuseb väljade kohale lendama!


Oli ööeelne päev sama raske, kui tulev,

piits selgitas hobusel saatust.

Kaeru tahad, siis künna,

kuula kohustust :"Vagu!"

käsus valjus karm elujaatus.


Palju taeva all kaunilt lehvijaid,

nõtked löögid, koit sulgedel kumab.

Tööhobune lendab, kuis oskab ja saab,

tund lühike paljut ei luba.

Kerge olla tal hiljem, raske raasuke ka,

tõde rangina kammitseb kaela-

kas lendamisnaudingut tunneks ta,

magusjoovastust - kui poleks vaeva?


Kuskil sügaval sosistab salane aim,

viigu töötempo vahtu, lasku õhtujärg priiks -

kui ei lenda, nahk kõvastub, kärbuvad tiivad,

muutud podisev-tusaseks traktoriks.
Andres Lehestik

***

tõstad tempot
ei enam
jõua avada
sa uksi
rutuvaht su huulil
või mulle
ainult näis
ja õndsas õhus
aimub mõnuoie
mind kevad
läbi akna
külastamas käis
Raul Majas

***

laksutame keeli
pöörases tempos
nagu hullunud ööbikud

tempo tempo

sinu pööritavates silmades
aiman orgastilist
tagarääkimismõnu
kiiremini kiiremini

plahvatus

pettumusoigeist
jääb järele
tatine vaht
Alari Jantson

Friday, March 15, 2013

Narmastus, Ürask, Kipsitolm (Martin Plaser) - Tähtaeg 29 Märts

Kevad

rõõmupunased huulepulgad
 trükkisid mustrihulgad...
 lubikahvatutele iseloomudele

katuseäärte patupuhaste jääpurikate narmastuses
 kipsitolmuses armastuses ...
 keerutasid  vahukooreüraskid

kriiskavvalges õhus
pildus pime juhus ...
 betoonhalle kukerpalle läbi aastarõnga
Hele Meelne

***

Ümarprillidega ürask-kass
teravad kihvad kvantvälkudes
allakukkunud õuna sisestas
 puuvili  born-booradi
jordaania keskmisest mäest
alla veeres
 ja  diraku vastu planku
 ja tiraki vasta planki
 teadmata võnkus
kus ta's on
või mis tas on
kipsitolmuks kipspeades

kangemgi kristallisatsioon

kord laguneda

suudab
kord  kord
ilmuvad uued mehed
uued
uued tulevad naised
armastus n korda jälle uus
 n-armastust
 n-agu vanasti
maailm vanas ikka
ja alati uus.
Andres Lehestik
***


Palgamörvar

ehk üks puu
jäi jälle
kasvama
emanimi
isanimi
Familia
pohhui
siirdan su
küprokist kasti
ürask
kui veel
ahju taga
kilki teed
minule jääb
kipsitolm
narmastunud
päikesevalguses
Raul Majas

***

Kevad
Päike
Jää
Ja armastus narmastus
Kevad
Kuu
Vesi
Kipsitolm pühitud
Ja väike ürask jõudis koju
Kristel Siilak

***

Tantsin žilettidel

kuni narmastun

üraski unenägu

kipsitolmust voodis

taevas

ei tule appi
Alari Janson

Friday, March 1, 2013

Teekond, Narr, Häbelik (Alari Janson) - Tähtaeg 15 Märts

Väljaränne

Küla ja teekond lõputu
narr oleks vanduda
alla sajandite töö

väädid kiigel jalutsis
kõigub reaalsus ja piik

põlvini heinas on tiik
liistud pannakse viimasena
tühjaks jookseb maal
häbelik kuraator 
masturbeerib
Martin Plaser

***

Kõiksust narrides
ehk 
igal õhtul nagu sureks

Häbelikud ehapisarad
hüübivad näos
teekonnal
läbi loojangu
olevikku
ja hommik on käes
Raul Majas

***

enne  koitu

silmapiir
osake maast ja taevast
orientiir
pääsemaks öö vaevast

õhetav uudsus
loobumiseks
häbelik truudus
joobumiseks

väsinud narr
pehkinud reel
neitsilik nõid
käidud veel

teekond
läbi tuleriidast
andestades
sädetki viimast
Hele Meelne

***

Olen juba väsinud 
ilkuvast naerust
tean
minu teekond
lõpeb varsti

keegi hüüab kaugelt
vana narr
hüppa nahast välja
näita mida oskad

mu mütsil on kuljused
kõlistan neid häbelikult et
mitte segada
noorte narride naeru
Alari Janson

***

Teekonnal kevadisel koju
narr tunne tabas mind -
samm-sammult
süvevenult juurdlesin
seal luule olemuse üle:
et sõnaga loob mõiste,
kaks toob seose
ja kolmega on tekkind
luulelennuks sobiv pind
ning neljaga saad
saamatult või saavalt
luuleruumi -
kui järsku
lausa luuletuses
avastasin end!
Kõik vastutulijad
mul viipasid ja
naeratasid silma,
ma häbelikult vastu
naeratasin ka.
Ehk nina must või
tagurpidi kaabu,
ei miskit mõistlikumat
mõistnud arvata.
Karm peegel kodus
midagi ei reetnud,
nii lõpuks sõbrale
ma avaldasin end.
Ta kõkutades telefoni
hõikas:"Sul luulepuder
peas on, kulla vend!"
Andres Lehestik

***

Lumi sajab, katab kõik, mida varjata vaja.

Nipernaadi teekond on lõppenud.

Katarina Jee seisab kui mälestussammas sellele,

mis tal on ja sellele, millest ta ilma on jäänud.

Sa vana narr, ei sa häbene ega kahetse.

Katarina Jee ootab.

Kogu maa on valge, kas oled nüüd

valmis , Nipernaadi?
Katrin Vaher