Mu peas

kaks pilgeni täis vaati

ühes tõrv

teises mesi

mitte vesi

Peeter Pärnsalu

Tere Tulemast!

Igal liikmel on võimalus pakkuda kolme inspiratsioonilist sõna.
Neid sõnu kasutades võivad osalejad tähtajaks luuletuse sepitseda.
Valmis luuletused saatke e-mailile
kolmsona@gmail.com

Friday, May 22, 2015

Serv, Saatma, Heli (Jaan Kelle) - Tähtaeg 5 Juuni


Algaja kunstnik
maalib muret

üks saatmata
helin
mitte rinnas
vaid telefonis

hoogsad pintslitõmbed
lõuendil
tabada värvi
servast serva

sissemõtlemine
on seotud
väljamõeldud tegelasega

viirukipulgad
ja nende lõhn
täidavad ruumi

ilu on vaataja
kõrvades
ja ninas
Raul Majas

***

Ei oska kuidagi olla
kui keegi on
oma olemise serval.

Saadad pilguga,
sest hing ei saa
kaasa minna.

Vaid vaikne heli,
miski hinges kaasa võngub,
tundes ära

koha,
kust me tuleme
ja kuhu naaseme.

Seal, kus pole
nägusid, juukseid, keha.
Vaid hingede ilu.

Kas ma tunnen seal sind?
Kas sa tunneksid mind?
Mis jääb meist järele

kui ära võtta
väline
kest.
Helin-Mari Arder


***

Ühest servast teise serva, 
teise serva ootel kõrva
saadan helevalge heli.
Piibelehe õievarrel
seitse pikka nooti reas.
Valge kellukese kõlin
kõlab kuuldavalt, kas tead,
hilisõhtu vaiksel tunnil,
kuu kui kulgeb taevakummil,
hingevärav lahti läeb.

Õhkad õrnalt ühe nime,
kellukaile tasa puhud
ja siis helekõlaheli
kuuleb see, kes kuskil kaugel.
Heli kandub ja ei rauge
hinges hõljuv järelkõla
Puhudes veel ühe sõõmu
ülikuuldavusest rõõmu
saad ja vastukaja 
südamega kaua kuuled.

(Enne veel, kui suundud unne
sulepehmelt üle huulte 
tõmba valgeid kõlalilli.

Keerutades näpu vahel 
piibelehe vart nii kõhna,
sündida võib väike ime -
tunned Tema armast lõhna!)
Andres Lehestik

Saturday, May 9, 2015

Õielumi, Roosa, Igatsus (Helin-Mari Arder) - Tähtaeg 22 Mai


Valepühamees

kirsid õitsevad
ja õied langevad
meenub

sinu silmad
läbi õielume
roosas ehataevas
meenub

igatsus füüsikatunni
järele
kui elutu eboniitpulk
hakkas sädemeid
pilduma
meenub

ei ole praost
vaid mälupulgast
sündinud
Raul Majas

***

Igatsen
õielund

igatsen
mõnusat und

roosas värskuses
Sinu kõrval
Peeter Pärnsalu

***

Roosa rihmaga peni
Koera kõndija teel nooruke tamm
Õitelumes on igatsust seni
Kuigi mõõtu on üks meie samm
Anneli Martin

***

Hunnitus kaubanduskeskuses 
mitu tundi kõndisin ringi. 
Vist viimase poe juures vestluseks
läks mul müüjaga, kes pakkus kingi.
"Mis ütlete mulle vastuseks,
kui ma toodete rohkust trotsin
ja kuulutan kaupmeeste nuhtluseks,
et vaid igatsust poodidest otsin?"
Müüja kavalalt vastu naeratas
ja ütles, et üks on veel alles.
Leti alla vaatas ja kummardas
ilme teine tal tagasi tulles.
Musta narmastes rätiku õlale
oli seadnud ja roosi pähe
suunas pilgu kuskile mujale,
laulis häälel, mis värises vähe:

Olen elus ma igatsend õnne
pole leidnud mind üles see tunne
öisel väljal sean sihitult samme
jäänud leidmata elu oaas.

Õielumi on maas, kevad läbi on taas
ei toonud mulle see õnne
mitte ainumas raas.

Roosa koidikukuma on taevas
mängin viiulit valudevaevas
mul on üksindus kivina kaelas
ei ma valuga elada saa.

Õielumi on maas.....

Viiul lagedal väljal veel kaigub
kõla viimase viisiga vaibub
Minu igatsus hullem kui haigus
elu taluda enam ei saa.

Ma tänasin müüjat viisakalt
ja pakkusin talle raha.
Olid sõnad kui odav hiinakas,
aga solvata müüjat ei taha.
Kuid müüja kostis mul vastu,
ei lähe iial see meelest:
"Pane rahapaberid tasku,
miskit head ütle ilusas keeles."

Proovisin sõnu siis seada:
"Valgjärve kaldal valgel viidal 
küll ilus sõna -PAADITEE.
Keel õige kaunil viisil liigub 
ja mõte liugleb üle vee."

Müüja veidi nõkutas peaga:
"Tahtsin öelda, et võiksid tänada.
Aga ridu võtad kui seada,
siis katsu ka tundeid lisada."
"Öelda ilusaid sõnu täis tundeid,
see ongi mu suurim igatsus!"
Müüja muigel pilgutas silma:
"Sestap nõnda odavalt laulsin sul' just."
Andres Lehestik