Mu peas

kaks pilgeni täis vaati

ühes tõrv

teises mesi

mitte vesi

Peeter Pärnsalu

Tere Tulemast!

Igal liikmel on võimalus pakkuda kolme inspiratsioonilist sõna.
Neid sõnu kasutades võivad osalejad tähtajaks luuletuse sepitseda.
Valmis luuletused saatke e-mailile
kolmsona@gmail.com

Tuesday, March 16, 2010

Kiilakas, Nuga, Agar (Raul Sööt) Tähtaeg - Aprill 2






Kiilakas kaalikas laua peal praalis ja nuga seal teda nii tabas.
Punane porgand parteid teha üritas - agar kokk tööd teha rabas.
Käharpea kapsapea potti ta rapsas. Parteijutust üldse ei hoolind,
seepärast porgandi mõtteist nii lennukaist väledalt väitsaga kooris.
Üksiku hüüatus ürtide sahinas supise mulina saatel
vaikusse hajus ja tõde sest vaikib, mis mõju neil fruktidel
sai supisööjate ilmavaatel.
Katrin Vaher


***

kiilas mõrtsuk agaralt noaga pussitas
üht süda mis juba ammugi ussitas

~~~~~

vaikusest kiilaks sai pea
nuga see agaralt langes
jumalik gravitatsioon
aimatav vara valges
vaikus purunes kiljudes
suulaes sulamas batoon

Karlssson Katusel taganes
unest üks silm tal avanes

ohutu tsoon ja vaba mees

~~~~~

ruum täis aastate hägu
diivanil kiilaks jäi kägu

uus nuga sai laua sahtlisse
edev peegeldus pani klaasikillud pahtlisse

agar propeller liigutab tolmu müüride vahel
undamine kostab läbi summutava müra kah veel
Kadri Tõniste


****

mälestused lõikvad läbi meele
nagu terav nuga kriibib lõikelauda
minevik on alles aga enam
olevik ei jõua järele
oleks olevikki sama agar
nagu märk ja sõna laseb keelel
olla, kuigi keel ja minevik on sama
mittevõlts kui parukaga
kiilakas kes värvib oma juukseid aga
samas ega muud meil pole ka
kui minevik ehk mälestused
sest olevik on mööda läind
ja tulevik ei tule
või kui tuleb
siis ta muud ei tee kui
lõppkokkuvõttes
globaalselt võttes
viib meid kõiki hauda
Madis Vaher


***

Pargis

Kiilasjääl juusteta mees
parvetavaid parte söödab
Part, pardike näe sai liguneb vees!
Agar nuga tahkeid viile toodab
Anneli Martin


***

On agar nagu nuga
Nüri nüsimise nõudja
Vaikida ta võikski juba
Mõistus kiilakas kui põud ja
Siiski sipleb
hüpleb
rikneb
supleb
mõtleb
ütleb
RAHU!!!
......
hinga
Maian Kärmas


***

õhtusöögi idüll

Müts katmas su perfektset kolpa, kiilast - pean siinjuures märkima.
Agaralt kui lõikad rosmariini, lambakints ja küüslauk pannil särtsumas.

Sorts punaveini siia-sinna, veidi pannile ja veidi klaasi.
Nuga välgub, aroomidest võib lausa hulluks minna!
Nüüd katan laua ja toon lilled vaasi.
Riste Vaher


***

Kas kiilakas mees võib olla tore?
Sest tundub, et kiilas on kole
Ja taskus tal kindlasti nuga
Pole agar ta, vaid lihtsalt mugav
Aire Silt


***

võta käärid
lõika ribadeks
see mis käärib
saab sõnadeks
anna aga agaralt
pane täie rauaga
ideedest otsi aganat

nahast tagis kiilakas
pritsib hästiöeldud juga
kes saab vastu tatti
kes ribidesse nuga
karga eest või armu palu
tõde teeb ikka kuradima valu
Ave Sambla Barker


***

Kiilakas riigimees kempsupotti
sukeldus otsima meenutust:
mis aitaks saada tal asjast veel sotti,
hetkest, mis ununend - keelutust.

Potis, kui tiigi sees sulistas ringi,
agaralt, trotsides junnide rünnet.
Sukeldus, siis jälle tühjendas kingi,
vaguralt nentis - "ka see nõuab annet"

Siiski meenutus veel tal' ei ilmutand end,
poti ääre alt riigimees noaga nüüd urgitses.
Meie kiilaka teenri pelk tähelend
uppund paelussi silmist veel vastu vaid põrnitses.

Järsku vääratas käsi, ning köögist leit' nuga
vilkalt torustiku keerulisse hingeellu tungis.
Rahvateenri pealael maandus jultunud juga
tühjendades üht põit, mis pikalt olnd pungis.

Kuldne vihmake - polnud nüüd mõtetki varjuda,
riigimehel taas meenus, kõrvus selgelt tal kajas;
pisarsilmil fajansist palees tahtnuks karjuda,
aland kõik oli sellest, kui end kiilaks ta ajas!

Leebelt laulis kord sõbralik habemenuga,
õrnalt naeratas, tantseldes töös oli agar.
Libe diplomaat mangus vaid üht - mehe luba
kõrva kiigata, näha mis teeb ajusagar.

Heldelt tasuda lubas - pehme koht riigiametis,
õnne piiritut tõotas, kui vaid aususest loobuks;
riigimees - salasooviks kel lesida sametis,
siin nüüd võimalust nägi, paljast mõttestki joobusŠ,

Nõnda kiilakas riigimees kempsupotti
oma südametunnistust otsima sööstis,
seda - müüdud mis oli - et lõualotti
priskeks kasvatada. Nüüd vaid paeluss veel trööstis

meie nukrat vasalli. Kadund ei olnud headus -
rebend' leheartikkel sopakeerises kinnitas.
Samas kannikas välkus, kangastus karmaseadus
uus tualeti klient juba ülalpool punnitas.
Raul Sööt


***

KIILAKA UNENÄGU

Täna ei suuda ma vaiki olla
rebida endalt tahaks kõik katted
mõttepildid päästa kõik valla
agaralt sind endaga kaasa võtta

Tõusta, lennata kõrgele, ära
raskusest noaga vabastada jõud
hingele tuua kõiksuse sära
mida püüda on takistanud raskusjõud

Öelda paljut sulle tahaks
kasutamata sõnu
nendest lihtsalt jääb väheks
ja tunnetamata jääb mõnu
Jaan Kelle

Tuesday, March 2, 2010

Vabadus, Aeg, Kaart (Jaan Kelle) Tähtaeg - Märts 12






Viimne armulaud

Tik-tak, kallim anna mul veidi veel aega,
tik-tak, ootus lõikab ju südant, kui saega.
Valvur jõllitab uksel mind jahtunud praega
kongis lesin vaid, vahtides tõtt tuhmi laega.

Tik-tak, viimne kaart lendles lauale
tik-tak, vastasmängija hauale -
vaikselt langeb vaid vihmapiisk üksi;
"...äkki võivat ju tulla vaid püksi!".

Mängus tookord ei olnud mul õnne,
longus peaga veel ärkas vaid tunne...
roostes püstoli jõudsin siis enne seal haarata,
kui vastasmängija suutnuks lisajõud kaasata...

Tik-tak, aeg nüüd venib kui tigu.
Tik-tak, andeks ei anta vigu.
Keldri rõskuses säng kalk mul palistet' paega,
õnnis vabadus üles jäi, Tallinna Raega.

tik-tak, tik-tak, tik-tak...
Raul Sööt

***

Käeuurded elukaardil mustlaseide rõõmuks
Need rusikasse kägarduvad õndsa viha sõõmust
Kas sina käsid mind, see eit või ise ennast orjan?
Need neetud ahelad ma enda turjalt seekord korjan
Ja käigu lahkelt kuradile „aeg parandab kõik haavad“ –
Nii annan andeks neil, kes vabadusest vaevu aru saavad

~~~

Aeg vabaduse õnnes üle tähekaardi laotub
Ta all nii kaduvväike oled – liivaterast taotud
Maian Kärmas

***

Uksel

Postkasti hambutust roostest
õhupalliga kaart-kutse sikutan
Aja nappusel ei saa kahjuks tulla
Näe naabri koer vabalt mu krookustes pikutab!
Anneli Martin


***

Kollane igavus seina peal ripub
tüdinud köögikell aega veel tiksub.
Laua peal kaart-võõrad mered ja maad
vabadus paistab, lase jalga kui saad
Astrid Pärnsalu

***

Vabadus on tunnetatud paratamatus (Klassik)

Tunnetatud paratamatus ei ole vabadus.
Paratamatus on kirjutatud su mälukaarti ja
mõtled ja mõtled ja mõtled sellest kogu aeg.
Vabadus on… tunnete puudumine-
oled vaba kodumaast, armsamast, iseendast.
Südametunnistuse vabadus on …
südametunnistuse puudumine.
Katrin Vaher

***

Saadan sulle mõttelise loorberipärja,
ei piisa siin postkaardist labasest.
Aeg kinni haarata sul sarvist härjal
ja pühitseda unustatud vabadust.
Riste Vaher


***

MÕTTE KÄIGUD

Maakera nii suur muna on
et enda ümber vaadates ta täitsa tasane
Niisama tasane nagu elu
Tööle-koju, tööle-koju,
üks ja sama linnamelu

Hing ahelais kui ori
sa sammugi pangast kaugemale teha ei tohi
Kuid mõtte vabadust ei saa piirata
selle teed sa ise saad määrata

Kaardil mu pilk juba kulutanud on koha,
kus hingelgi midagi oleks teha
Ta esile seal väga ei tüki
ning ta nimi on Ninanuki

Seal piiramas ei ole pangaaeda
ja alko aitab pikendada seda aega
kus sõpradega pikalt asuda võid mõttevahetusse
et juua end võid kasvõi mälukasse
Jaan Kelle