Mu peas

kaks pilgeni täis vaati

ühes tõrv

teises mesi

mitte vesi

Peeter Pärnsalu

Tere Tulemast!

Igal liikmel on võimalus pakkuda kolme inspiratsioonilist sõna.
Neid sõnu kasutades võivad osalejad tähtajaks luuletuse sepitseda.
Valmis luuletused saatke e-mailile
kolmsona@gmail.com
Showing posts with label Gabriela Uffert. Show all posts
Showing posts with label Gabriela Uffert. Show all posts

Friday, June 29, 2018

Kelluke, Traavima, Lopsakas (Marek Kahro) - Tähtaeg 31 Detsember

Hiline kelluke
vihmadest lopsakas 
sügisrohus,
nüüd ringi ma traavin
kui kord ja kohus,
püüdes viimaseid päikesekiiri
soendamas viimaseid õisi - 
nad talve jäätunud ilusse kaasa
oma südames võtta
võin siis.

Ning kevad on äkitselt lähemal,
ka põlvini sumbates lumes
ma usun ta tulekut nägevat,
usun südamest.

Armastust, kevadet, suve.
Helin-Mari Arder


***
Taas heliseb kelluke
eestimaa lopsakate
pinnavormide vahel

see pole
pidalitõbise invasioon
vaid käin vahel
lõuna eestis
sõpradel sugulastel külas
mekime hansat
ja traavime mööda kalleid
lapsepõlvekohti ja kalmistut

kelluke selleks et
me oleme liikvel
kelluke selleks et
meid üles leitaks
kelluke sellekset
oleme olemas

praktilise poole pealt null
emotsiooni poolelt miljon

inimene tuleb rautada
et ta jõuaks puhata
Raul Majas

***
Tulise ratsu traavides
õnn tuli sinuga õue.
Hing kui kelluke helises 
ning lootus puges mu põe.
Lootus, et rõõm jääb püsima
ja kasvab kui lopsakas taim,
et head tuleb rüsinal
ja minna saab paremaks vaid.
Gabriela Uffert

Sunday, April 9, 2017

Pori, Sillutis, Hetk (Peeter Pärnsalu) - Tähtaeg 21 Aprill


Mu maailm, see täis pori,
minevik, räpane, täis soppa.
Ma olen oma vigade ori,
kuid iga ühe tee viib kord rappa.

Tuleb leida tee sealt välja,
mineviku vead on vaid tuleviku sillutis,
kui elada tõsiselt, tuleb teha ka nalja,
perfeksus - vaid hetkeline ilmutis.

Mälestus hea - meelde jätta,
halb - sellega võiks leppida
sõbrad aitavad, kui satud hätta,
vigadest tuleb õppida.
Aaron Avaste

***

Sillutiselt helgib vastu 

juba mõni päiksekiir. 

Seisatan, ei enam astu – 

silmad taeva poole viin. 


Tõesti-tõesti taevasinas 

näha kuldset sooja kera! 

Hetk on värskendavalt kaunis, 

keeran taeva poole nina. 


Plärts! Saan pori vastu vahti – 

keegi vuhiseb must mööda! 

Silmad pühin, teen nad lahti – 

helge hetkega on kööga!
Gabriela Uffert

***

Üks mardisant külas käib ringi, 
vaid ligaseid radu ta teab. 
Noid lääbakaid vaarisa kingi 
läbi pori ja virtsa veab. 

Ta peatub lävel vaid hetke, 
üks viis, paar sõnakest reaks. 
Ei ette võtakski retke, 
kui muud ka laulma peaks. 

Peen sillutis pole ta jaoks, 
parketti ei kraapsata jalg. 
Kel huuled on müüripraoks, 
sel pahtlit ei vaja ka palg. 

Käib sant nii mööda ilma, 
suur hala ja virin sabaks. 
Solk pritsib suhu ja silma, 
näe – patune saabki vabaks. 
Marek Kahro

Saturday, July 2, 2016

Kastan, Lookas, Mari (Birgit Rza-Kulijev) - Tähtaeg 1 Juuli



Kastan naeratusega optimismi –

unistused selle paistel vohavad!

Juurin karmilt välja kõik pessimismi 

ja muremõtete tõrksad ohakad!


Kaunitest rõõmu õitest on lookas

heade mõtete rohuväljad!

Mõnedest õitest, kui natuke ootad

saavad lõpuks ka õnnemarjad!
Gabriela Uffert

***

Eks loodab looja loodust
saada lohutuseloomust
kuid tema iseloomukoormast
lookas loomingus ei pruugi
sisalduda loodetavat 
lookust, kui fookus
salasüdamega sihitud on tippu,
harjale,
kus marjamaa ja 
tunnustuse kiirgus -

nii tulest kastaneid 
kui rabast patsipidi välja
võib tõesti tahtjat tuua
ainult siirus
Andres Lehestik

Saturday, April 9, 2016

Tolmukas, Valendus, Killavoor (Andres Lehestik) - Tähtaeg 29 Aprill


Kevade killavoor rändab. Kõlab juba hommikuses valenduses - vilistab, krääksub, siristab, mürtsub. Rodu vankreid täis lõbusat elu, voorimeesteks pille puhuvad haldjad ja paanid. Kõige ees kulgeb väänduvaist võrsetest kuninglik kaless. Päkapikkudest paažidel suured rohelised kaabulotud, karukellad kaabunööri vahel, viskavad nalja ja laulavad, kõnnivad, hüpeldes tantsusamme. Lahtise kalessi ees kolm suksut: soe lõunatuul keskel, selgust sõitev loodetuul ja virgutavat vihma traaviv läänetuul külgedel. Ja Tema Kõrgus Iginoor ise - kleit noorte lehtede õrnusest, kiirgab kevadlillede sära, tolmukatolmu õrn aura ümber hõljumas.
"POLITSEI! Pidage nad kinni! Need kelmid segavad mu liikumist. Mingi järjekordne tsirkus oma lärmi, tobedate naljade ja võltstrikkidega! Mul on tähtsad tööd teha ja ranged mõtted mõelda, kained otsused kaaluda ja vaja on muretseda homse eest! Ja mul on kiire! Mis tähendab, et ei saa? Mis tähendab - päris imed? Kust krt mina tean, kas sinilill riimub sõnaga protokoll!"
Andres Lehestik


***

Tolmuterade pudenemine 
tolmukast varsti algab – 
mõni jõuab emakasuudmeni, 
mõni laseb lihtsalt jalga... 

Valikutest õhk valendab – 
valesid otsuseid pole! 
Soojemad tuuled puhuvad 
ja olla on lihtsalt tore! 

Niisiis rännakud algavad – 
pikad ja lühemat laadi – 
mõni killavoorid liigub ka – 
koos lihtsamalt minna saadi..
Gabriela Uffert

***

Mu killavoor tõsteti tuppa
Virgeks sai võõbatud sein
Uus valendus, tule ja tshekka
kui tolmukaist tulvil on hein
Anneli Martin

Friday, December 18, 2015

Edu, Arm, Reaalsus (Riin Verlin) - Tähtaeg 15 Jaanuar


"Sul soovin edu,"
muigas mõistus
nähes pulbitsemas südant.

"... Ei võta vedu
see arm,
mis vaevab sind...

Ja karm reaalsus
kustutab ka tunde,

mis sul tundub püha -

nii on see elukäik,
kus tähtis elus hoida keha
kuid nälga jäägu hing." 
Helin-Mari Arder

***

Armistunud
nägu
tagab edu
karmis reaalsuses
.............
mass kes
kõnnib
omapäi
Raul Majas

***

Kas otsijat võib saata edu, kui otsijaks on on "vana vedur"?
Kas reaalsus on ehk liiga karm?

Pea vastu vana sõber, küll ükspäev saadab sindki arm!
Birgit Rza-Kulijev

***

Reaalsus on see, 

et igaüks seiab 

oma valikute ees – 

aeg armuks on napp 

ja mõnelgi juhul 

lihtsalt eluetapp. 

Iga uus idee 

mis sähvab 

edu supipotis ei kee.
Gabriela Uffert

Monday, April 13, 2015

Vaba, Pirn ,Mahl (Eve-Ly Ojangu) - Tähtaeg 24 Aprill


Nii vabalt liigun edasi –
ei piira mind nüüd midagi!
Mul rohelised aasad ees 
ja pirnimahl on termoses!
Gabriela Uffert

***

Piisake piisab lodjapuumahla,
tundmaks mõrkjuse peenkoelist ilu
las oodata sügis, nüüd, kevadel
otsin männipuu koore alt võlu
pikk piimjas lint lahkub 
noa saatel tüvest, 
mähk mahlakas, haldjate söök
anna, puukene, andeks,
liig ligi sa teisel,
puudel lähedus saatuse nöök

Palun andeks ja vabaks, jääb 
midagi puudu mul poodide bakhanaalis 
kiivid, pirnid, banaanid ja
mida kõik veel, tundmaks ülikuna
end saalis, kus kõik on nii 
kuradi kasulik, et ilmselt ei ole ma terve,
kui korvita suvel läen kõndima,
otsin varaseid maasikaid pervel

Kurekatlasse korjan neid, lõhnavaid
jätan valed teerajad maha, ei hoia
end tumedaks tümikaks, ühte
peopesa otsin ja tahan
marjad magusad kinkida edasi, 
lasta kellukse kallile kõlama

Meile piisab lodjapuu mõrkjusest
pole puudeks me maailma elama
Andres Lehestik

***

See valge lamp
mis kõikus kolmandat jalga
Ta pirnipesast
sai segastel öödel mahla
meetrite kaupa
Sest varjude vabadus
kohutas üksinda olijat
Vahel mõtlen
Kas ikka hõõgumas ta
või pimedalt seisab
sest paaris on tulijat
Anneli Martin

***

Kääritatud
mahl joodud
tuled on akendes
ja pirnid laternas

sõit üha
tõusvas joones

südamekloppimine
vabadus
ja natukene kulunud
ülikond

väsinud keha

avarii korral
maetakse sind
koos romuga

pilutulestiku valgel
Raul Majas

Sunday, January 4, 2015

Maailm, Seitse, Vägilane (Aire Välling)- Tähtaeg 16 Jaanuar


Üheksavägise võtsin
ja veel seitse ürti, vägilast.
Rõõmuallikal silmi pesin
ja veel seitsmes. Ka selles tumedas, sügavas.
Metsas ja kojaski kõrges kuulasin kuulmatut
ja veel seitset vaikust, ka hämaras.
Taeva valgemat valgust vaatasin, 
seitsmevärvilist, tumevalguski nende seas.

Selgelt maailmas nägijaks, 
mäe seitsme ja merede taha vaatajaks
siiski ei saanudki, 
seitse valu võtsid värava võtmed. 
Kas seitse korda mind millestki hoiti
või seitset õpetust vajan veel?
Andres Lehestik

***

Maailm tundub nii ääretu
kui tuleb tahtmine minna.
On saatus ette määratud
kui trügid võõrasse linna?

Milline patt on lubatud
ja mida saab andeks anda?
Arvad, et oled trubaduur
ja nüüd jõudnud õnneranda?

Magusalt lõhnav vabadus –
ahvatlus tungib su ninna!
Ei vägilast pea vangistus –
olgu nool või läbi rinna!

Seitse pattu ja lunastus –
ei ahvatle ükski kandam!
Minevik olgu unustus
mitte endale loodud vangla!
Gabriela Uffert

***

Saab külmetama maailm
Kui talv on jälle käes
Ka kui päikseline ilm
Säravaid silmigi näed

Veel võtad tassi teed
Ka kell seitse hommikul
Või oli õhtul see
Leiba haara kandikult

Oled iseenda vägilane
Vahel iseenda ees
Autoroolis pannes tähele
Turvaline saab olema tee
Lennard Oper

Saturday, November 15, 2014

Kana, Puder, Paljas (Riste Vaher) - Tähtaeg 28 November



Paljas puder ja kapsad
ja kõder ja napsad
kui kana kes kaosest
nokib tummiseid teri
kui trehvab, ei lehva
veel tiiba, liig palju on
liiva jooksnud lennukaid
mõtteid
võtteid püüad veel
uusi, tõesti pungitab pluusi
kandev õhuvool karge
kõrgel lennata kerge
on siiski vaid siis,
kui tead, milleks
ja kuhu
Andres Lehestik 
 
***

Ilm novembris pole kiita –
kaamos tahab maha niita..
Niisiis: vaja süüa putru,
põhku pugeda ka ruttu,
ihu ärgu olgu paljas,
natuke võib olla maias..;
ahju tuleb panna kana –
kana ärgu olgu vana!;
Juua tuleb kuuma jooki –
sõbrale saab viia kooki!
Nende õpetuste järgi
olen nagu õnnesärgis...
Gabriela Uffert
 
***

Täna õhtul kaeti laud

Ja söögiks mulle leiti

Üks praetud kana kastmega

Ja lisaks puder võiga.

Sõin ära toidu taldrikult

Ja kõht sai üpris täis.

Oh üllatust – nüüd taipasin

Kana paljas, oli siis.

Ei tahtnud süüa enam ma

Kui siis hommikul.

Et kana moodi munema

Ei hakkaks ometi.
Lennard Oper

Friday, October 31, 2014

Rännak, Mesi, Julgus (Renee Pärnsalu) - Tähtaeg 14 November

Sügav

armastus on
julgus
armastus on
rännak
armastus on
pime
armastus on
mesi

mõnus limpsata
keelatud kärge
kui oled
paha peal käinud

et surra
armastuse nimel
peab erinema
hallist massist
ja olema
diabeet
Raul Majas

***

On julgust vaja mehele, 
kuid kavalus on naisele – 
kui mesi sinu keelele 
on sõnad sinu meelele. 

Ja nii saab rännak alguse, 
ja pime tuba valguse – 
kas on see lugu üürike 
või nurgakivi müürile?
Gabriela Uffert

***

Kel rännakul julgust,
kellel kell ei sea aegu,
sel südames selgust
olla kohal just praegu

selle südames voolab
õnne magusaim mesi
veel maitsvam, kui
süda lööb kahekesi
Andres Lehestik

***

Mu kops ei ole maksa tippu rännakut veel teinud
Ja julgus nõnda julmalt vastu oma tahtmist käinud
Ka mesi keele alla kleepunud kui oleks tõrva torkinud
Ei ole siiski veel nii koduselt ma iseenda kõrval sörkinud
Anneli Martin

Friday, September 5, 2014

Päike, Pimedus, Pinge (Peeter Pärnsalu) - Tähtaeg 19 September

Sügavalt

klaasistunud
pilgul
iseloomuga
kardinate vahel

pimedus

ja ise loom
uru august
Raul Majas

***

Puhake, pindmised painajad - päris põhjast, 
peaaegu pimedusest päiksepaistele pingutan
pärispiina
Päevad poeedina pühendama peaksin,
pliiatsit pidama pihus,
pea palavikpöördesse pöördumas
paberi puhtusest -
Päike peal pori!
Pilgud peal pingeid!
Puhtus peal pattu!

Päriselu pingutab, pilli pinistab:
penn, penn, penn...

Põues pulbitseja
poeesiaks peetud
peatused
paradiisiks pühitseb,
poolt päevagi
pidetuid püüdlusi
patuks
päriselt peab.
Andres Lehestik

***

Päikese toidetud emotsioon vinge
sügisel möödub.
Pimedus toidab ajudes pinget,
kevadeks need on söödud.
Piret Hunt

***

Pimedus las ootab veel - 
ma naudin valguskiiri. 
Kulgen mööda võõrast teed - 
ei paista silmapiiri... 

Mul pinge hingab kuklasse, 
et kiirustaksin sammu! 
Pean võtma vastu otsuse - 
see tulnuks teha ammu... 

Ma astun rajalt kõrvale 
ja lähen üle aasa, 
sest see on lahti päiksele – 
kes tahab, tuleb kaasa...
Gabriela Uffert

***

Siin katused intiimselt kaeluspidi oleskil
Ja päike petab pimedust 
kui tumeollusel ei sõnaõigust olekski
On pinge õnneks traatides
Ja enam mitte kõrva taga juukse juure sees
End seiran loigust, lehtedega raamitud
kui odav hiina halloweeni vigur
järgmist bussi oodates
Anneli Martin

Friday, August 22, 2014

Kardin, Klaas, August (Merike Maripuu) - Tähtaeg 5 September

Klaasis lahtub vahuvein –
õnnesoovid soovitud..
Hinges oleks nagu lein - 
kõik veel pole proovitud..

Pidu läbi, algab töö –
ees ootab juba sügis..
Lõppenud augustiööd -
kass juba tuppa trügis..

Südames on päikest veel –
ei varja kardin seda. 
Suvesooja paistel meel
on justkui päris vaba…
Gabriela Uffert

***

Sügavalt

klaasistunud
pilgul
iseloomuga
kardinate vahel

pimedus

ja ise loom
uru august
Raul Majas

***

Öö saabudes ma vaatan aknast välja
Ega kardinaidki ette ma ei tõmba
Vaid avan akna, süütan küünlad väiksel laual
Ja lasen augustikuu hõngu tuppa tulla
Valan klaasi hõrgu maitse ja aroomiga head veini
Naudin üksindust, samas igatsedes teisi.
Merike Maripuu

***
Augustikuumuses
temperamento

katki klaas ja
kardinas auk

oh mis pauk

kas forte possibile oli
concerto finale

või 

patatas con alioli's
liig dominante oli küüslauk?
Andres Lehestik

***
Vanaema

Hoia veel mu kätt 
sest adun Sinu olemist
läbi kardina ja klaasi
Tuli august, 
tammus leinalilled vaasi
Anneli Martin

Friday, October 26, 2012

Pimedus, Soov, Sild (Gabiela Uffert) – Tähtaeg 9 November

Polaarpäev

Pimeduse sild
päevade vahel
soovime
riiklikku lepitajat
Raul Majas

***

Nii see masendus tuleb..

Justkui pimedus mataks meelt -
nii valgust saada on mu soov.
Olen ammu eksinud teelt...
sild üle vee viib kummalt poolt?
Gabriela Uffert

***

Vettind vaateväli.
Päike? Tal omad vist käigud.
Kured, räägud on läinud,
ilm pimeduspoegade hallata.
Kuidas, kui palju võib sadada vihma!
Ikka sadada, sadada,
kallata.

Kas mõtetes soojade randade soov
rajab pääsemisplaanide sildu?
Ei vaja, las olla, mul niigi on hea,
kannan südames päikesekildu!

Meeles suvised naerud ja liblikajaht,
tean, et talvel saab lumedes hullata.
November, mida sina siin üritad?
Pime, tuimpea, mõttetu  oled!
Tõesti loodad mu tundmustel tallata?
Andres Lehestik

***

Silda trummeldavad päevalõpu killud
vastu pimedat neid vette pillub
meeli saadab mõttetühjus
üht soovi hoian ikka taskus
Anneli Martin

Friday, November 25, 2011

Kaneel, Lumi, Leevike (Marika Kontson) - Tähtaeg Detsember 9

Kaneelirullid aknalaual jahtumas
Kui tuli leevike
Ja esimene lumi
Kristel Siilak

***
Selline lugu, et

Pole lund, ei leevikest
näha minu akna taga…
Heitund tuulekeeristest
linnukene kuskil magab…

Rüüpan tassist sooja teed,
kaneelita on saiake,
ümber õlgade on pleed -
nii mõtlen eksistentsile..

Aga mina vaatan välja
soojast, kuivast, valgest toast..
Ei ma tunne külma, nälga
puudu pole maitsvast roast..
Gabriela Uffert

***

Üks roosike on sündinud
nüüd külmal talveaal.
Ei lund, ei leevikesi
ainult küünaldest tõuseb kaaneelihõngu
ja on aeg, millal mõtlen Sinule
ja soovin õnne!
Katrin Vaher

Friday, September 30, 2011

Kohin, Öö, Mürt (Gerly Kättmann) - Tähtaeg 30 September

öövaikuses,
kuu paituses,
mu kõrvus on kohin

mu enda veri
on tormine meri,
seal tuksed ja mühin

veel soe on mõni öö,
veel kiirelt süda lööb,
ja lõhnab kaunis mürt

jää minuga
siis talvel ka
mu õnn on erk
Helin-Mari Arder

***

suur tegija, öösel kui silmad suled
kui kustutanud kõik lambituled
rahus uinud kõrvus tiibade kohin
siis tiivul unes su mõtteid rohin

minu kannul su tuppa lendab tuvi
seega lihtsalt mul tekkis loomulik huvi
miks ta armsa noka vahel on mürt
miks on padja asemel sul vahukoore tort

see on tõesti nii, oled armastuse sort
minu kirg aga on ekstreemne lennusport
nii sinu padjatordist sel ööl saab airport
Kadri Tõniste

***

Vananaiste suvi. Hetk.


Vananev naine,

öö kahisev siid,

kõdu ja mürdi lõhn aias.

On ainult vaikus.

Üks õunapots

katkestab selle nii maialt.
Katrin Vaher

***

Ei, ärge mõelgegi
Et kord mu palmitud juustes
Mirdi- ja mürdioksi näete

Et pikas kleidis teie ette voogan
Allkirjastan, tunnistan ja kinnitan
Mesipuiste nädalate poole hoovan

Või kui, siis ainsalt võib juhtuda üks
Et paari lähen iseendaga
Minust ja minust saab üks
Minust koos loodu ja kõiksusega

Siis jah-sõna märgiks tõuseb kohin
Ülendav vaikuse müha
Ärkab kõik peidetu kõik mis püha
Ja öö ja valgus nad minus heidavad ühte
Ehteks kuldne südamesilmadest kee

***

Nende päevade
Pausid ja hoovõtud
Istuvad mul selgelt südames

Ilmselt veel kaua

Meelde tuletatud tarkused
Kogetud õnnistused
On seemneteks uutele rikkustele

Millest unistadagi veel ei oska

Inglid taevavärvides jäävad
Öösiti lendan koos nendega
Meie planeedi armastuse kohin kõrvus

Ja nii me nuusutame mürdiõisi
Tulevaste aegade magusaks pühitsuseks
Gerly Kättmann

***

Mürdipõõsa kohin öös

Läbi külma sügisöö
kohisedes lendab tuul,
öökull huikab raagus puul,
taevas sirab tähevöö.

Keset seda pimedust
aknast paiskub valguskiir -
mürdipõõsal püsib viiv
ja siis kõik on jälle must.

Nii ka mõtte selge hetk
on tabamas meid vahel -
ja kiirgab vaba tahe -
sumbudes kui silmapett.
Gabriela Uffert

***

Muinasjutt

Sameti kohin baldahiinide varjus,
öös liikumas hinged nii halvad kui head.
Mürdihekkide labürint, üks õnnetu karjus,
küünalde kumas kroonitud pead.

Juveelide toonides jutud ja pildid,
nõiutud metsad ja losside hõng.
Mu lapsepõlve mälupildid,
nii võimas ja lõputu ajalõng.
Riste Vaher

***

Oo- oo, täna jälle on reede,
koju jõudis minu silmakirjateener.
Lubas mulle, et hakkab korralikuks,
kuid juba härra svipsis uksepiita kitkub.
Aknast nägin- kuis lapike muru sai talle armsaks,
mis siis, et äsja tema peale märgas.
Kodusein see endistviisi pakub tuge
Ja koridori põrand ootamatult libe.

Kontakti astuda ta suudab vaid maaga,
mulle tundud- kõik kordub- see vana saaga.
Kui saaks võtta hoopis teise kaadri,
tort, lilled ja seejärel ta asetaks need vaasi.
Mmm...h.

Teatrisse- kinno minekuks ei kulutata raha,
see on mõistlik ikka juua maha.
Pole hullu!
Mees ise- toob sul koju pantomiimi teatri,
seda nautida nüüd esireas sa saadki.

Tegevus toimub hilisel öötunnil,
kohin kõrvus, end taltsaks sunnin.
Pealtvaatajaiks mina ja mürt köögilaual,
ise mõtlen- kannatust mul on, aga kauaks?
Tiina Tamm

Tuesday, June 21, 2011

Laine, Päike, Saar (Gabiela Uffert) - Tähtaeg 27 Juuni






Suvine unistus

Lainetab silme ees rohekas meri,
tantsiskleb vetel päikesehelk,
mu pea kohal lehvib helendav puri -
tunnen end igati koduselt.

Eesmärk ei olegi kuhugi jõuda -
lihtsalt saaks olla vaid endaga.
Vahel võib mõnele saarele sõuda,
kuid parem on mitte randuda…

Nii ma unistan -
keset vihmast suvepäeva…
Gabriela Uffert
***

pärast laevahukku
tuleb lasta end lainetel kanda
päikselisele saarele
aarete randa

***

ma ei ole kunagi käinud kõrbes,
aga tunnen kuidas päike kahekordistub liivaterades
kuulen kuidas tuul vormib kübemed korrapärasteks laineteks
näen soojas õhuvirvenduses rohelist saart
mõistan et see saab olla vaid miraaž
tean et kaotan lootuse
Katrin Vaher

Thursday, May 5, 2011

Siht, Kiire,Vedama (Evelin Samuel) - Tähtaeg 13 Mai





Kui oled tüdind eluteest
ja otsid tuge eluveest.
Kui kadunud on tuleviku siht
ja aina rohkem küüru vajub rüht.
Kui leinad tehtud eksimusi
ja kardad mõtte mõlgutusi.
Kui kiire elutempo koormab
ja veri justkui soontes roomab.
Kui pahatihti otsa lõpeb ind
Ja ängist vaevatud saab rind.
Kui elutelg on saanud viga
ja jälle oled täis kui siga.
Kui nüristunud vaim ja meel
ja õhtuks muutub pehmeks keel.
Kui jalg ei astu enam sirgelt
ja ammu pole näinud päeva virget.
Kui mure murrab minevikust
ja sittagi sa ei looda tulevikult.
Kui jõuab kohale kord äng
Ja mõistad tühi on su kõrval säng.
Siin kohal jään ma pidama
ja loodan, loo kangelasel hakkab vedama.
Tiina Tamm

***
Kevad

sipelgas veab oma pampu
kiirelt, justkui sihitult
ja kirsiõisi langeb puudelt
langeb täitsa rivitult

***

veab kiireid samme õnnelik
aga siht on kannatlik
Anneli Martin

***

põhjatult mustavas maailmaruumis
illuminaatorist näha võid tähti
valgusekiirel galaktikat läbides
sinu jaoks seadused enam ei kehti

raadiosaatijaist kuuled vaid staatikat
su sihiks on maailmakõiksuse äär
viimaks edasi tuttavat paradigmaatikat
on uurimiseesmärgiks teadmatu sfäär

su skafander on palav ja beežikaskollane
mööduv tähevöö joonistab aknale triipe
ja sul veab sest sa lahkud siit enne kui kuulda võid
häiresüsteemidest kostuvaid piipe

kosmonautide seas saab su nimi legendiks
ja kodumaal sinu auks lehvivad lipud
kus lehtpuude latvade võrasid kombivad
soojad päiksekiiretipud
Madis Vaher

***

Võib juhutda, et..

Silme ees on kindel siht,
kõrvale ei vaata,
kogu olemuses kihk
miskit korda saata!

Ruttamisest ei saa lahti -
see krussi tõmbab närvid.
Kiirus eal ei anna mahti –
nii elu kaotab värvid.

Mõni siiski astub maha
edu kiirelt rongilt
ja kui ta ei vaata taha,
siis ehk parem ongi.

Vedamine on see vahel
kui sa elus kaotad –
närvid korras, olla lahe,
oma aega jaotad…
(iseendale, lähedastele, sõpradele ja maailmale)

Gabriela Uffert

***

Kui veab, siis homme on ilm ilus -
ei ole kiiret, võin istuda vilus,
luuletada ja kohvi juua,
seada sihte ja plaane luua.
Unistada - kes teab!
Kui veab..
Riste Vaher

***

Kiirelt sihin,
lendu lasen noole.
Veab, et olen esimene-
nii vaid püsin elus
jõuga toore
Katrin Vaher

***

Üks pühapäevakoolis kuuldud õpetlik lugu

kiisud ei saand sihile
läksid hoopis pihile

pattu olid teinud
litutamas käinud

polnud tundnud piire
tulu paistis kiire

aga kord hakkas viltu kui vedama
enam kiisud ei saanud siis pidama

paha tõvegi üks sai neist külge
olles kasutand tööks kõigest sülge

püha isa peab järgi nüüd vaatama
kuidas kiisudest välja saaks saatana
Raul Sööt