Üks võti on kadunud ära
Alla, maapinna rõskesse sängi
Hauast talvisest kaarde ta üle end sirutand kask
Ehk juhuslik leidja kord näeb
Ruu, ruu! Kajab tuvide varane huik
Ruu, ruu, kordan mõttes ta järgi
Anneli Martin
***
Inimese valem
Hing hingab, ihu elab,
nii töötab, vahel puhkab ihu,
nii elulaulu laulab hing.
Haud tõestab kord, et mullast,
tähetolmust loodud ihu
ja mälestused inimesest
tema hingelaulu kaja.
Eks loomgi ela, lindki laula.
Mis annab inimese ellu väe?
Mis annab olemise tuuma -
tahte olla oluliselt enam?
Näe, kaunis mets ja viljapõld
kui Kodumaine viis
ja hooned, aiad ilusad,
nad naeratavad
monalisalikus malbuses.
Siin tehtud vaimustavat tööd.
On inimene imetabane,
ja lahkunutel lahenduse võti.
Üks võti elust igavikku.
Andres lehestik
***
Jõekäärus
Noormees
paneb näkki
seetähendab
et läheb
alasti ujuma
hauakoha taga
seisab Kaja
ja kõlistab
enesessesisenemise
võtmeid
Raul Majas
***
Läbi tühjuse ja aja
levib su hääle kaja,
mu tunded leiab taas,
lõpetan põlvili maas.
Proovin ennast säästa.
Et tunded lõpuks päästa
kirstu võtme viskan tulle,
et tunded varjatuks jääks sulle.
Kuigi südametu siis ma,
külm ja üksinda,
kuid ka südameta on valu,
sinuta elu ma ei talu.
Teen oma tunnetele haua,
kaevan hauale auku kaua,
et sügavale saaks maetud,
kõik mullaga kaetud.
Ent läbi tühjuse ja aja
levib su hääle kaja,
mu tunded leiab taas,
lõpetan põlvili maas.
Aaron Avaste