Vaikus, Mahlane, Valik (Alari Janson) - Tähtaeg 15 November

Ajalooline

tõeotsingutel

vaikuse ja

vaimuteravuste

äärealadele

on lihtne

sattuda soojast

ahjualuseks

täitmatuks õgardiks

kes nuumab end

regulaarselt

mahlaste paladega

ja väldib

uksega pihtasaamist

mardid ja kadrid

valiksantlus

mulle meeldib

kui transvestiidi show

Raul Majas

***

Jalutuskäik

Mahlavaid marju

langevate lehtede kiuste

sügiskiudselt paljal 

puuvõrel õõtsub,

kohal laperdamas varju,

valguse ja narmais pilvejuuste

tants.

Veel samethaljal

murul niiskuv rohe, sel lõõtsuv

vaikus. 

Pilk kinni pihlapunas,

ei teagi kuidas, kunas

käsi taitus sinu käes - 

sai sinust minu valik.

Maian Anna Kärmas

***

Vaikus on tardunud mu meeltes

Vaid mahlane arbuus

seisab laual mu ees

On kaks valikut - 

võtta või jätta

Valin kolmanda

Merike Maripuu

***

Lamav politseinik

Üks mees komistas

maaslamaja otsa ja 

vaikust rebestas

mahlane sõim

Jäi ahtaks valik

kas olla pime või 

märgata lõpuks et

lamab siin võim

Alari Janson

***

Valik

Kui mesilane mette

kord upub looja nimi.

Kas maitsetusse,

lõhnatusse vette ei tahaks mette

või mahlasem on mõte?

Võin kujutada ette, et

loome valikmesi imbub

nimest läbi. see teiste öelda, käbi

Ja tardub. Vaikus.

Merevaik, kus nimi

kristalliseerunud

kui mesilane mette.

Liiv katab kõik,

mett värskelt tuleb jagada, ka vett,

eks hiljem näe, ei ette.

Andres Lehestik

Esmaspäev, Kiisu, Sassis (Aire Välling) - Tähtaeg 1 November

Ta ei valgu,

peksleb sootuks sassis aeg

raagusoksaline

vastu nägu, käsi, jalgu.

Kevadsulamises sumpamise vaev,

turjal takjas talvevine.

Pajukiisud pehmendavad lööke

sekunditest aastatesse.

Silmad, ajast kriimulised, väsind nööke

narritusest - on siis kus see

algusläte?

Kevades või ruuges rabas,

metsas, võsas, jõesabas,

pungas puhkemisevabas?

Õhtutähes

või mis tahes

hetkes,

mille tunned ära

viivu-viivituse vahes?

Ja nii ühel esmaspäeval,

kui taas seitse sekundit on loetud,

okstest pekstud silmad lage näevad,

jalgupidi jalutsisse toetud - 

ärkamine aja tardumusse,

alati on olnud peidus sus see.

Maian Anna Kärmas

***

Elad teisipäevi ja teisigi,

vahel hall, vahel värvikas rida.

Siin kirud ja kirega kiirustad,

seal soiud - kõik sassis,

ei mida!

Ei hakka tulema tulemit,

väärt piisakest väärtuse õli,

pressi alustab esmaspäev armuta,

hingetõmbeks saad pühapäev voli.

Peavaluni vahepeal pitsitab

ei tule, ei tilkagi tule.

Jätad järgmise riimi vahele,

Aim hõljub su ees

kui naeratus kiisul,

enne põrmugi parem ei hakka,

üles kui leiad enese,

milleks loodud -

tegema hakkad.

Andres Lehestik

***

Esmaspäeval meie kiisu

mängis lõngakeraga.

Tegi terves toas ta tiiru,

löpuks pani plagama.

Ema vaatab - lõng on sassis,

ei saa enam kududa.

Hellalt silitab ta kassi,

ei ta hakka pragama.

Merike Maripuu

***

Ei anna esmaspäeval aru

ei kiisu karvadega kimpus tekk.

Sassi segatud on oad ja terad

ja tamme siidril tõru mekk

Anneli Martin

***

sassis

kiisucamoga

treener

öpetas

tahad koristajale

sitta keerata

lase pumbaga

lähedalt pähe

örn hell

esmaspäeviti

kammi end

sirgeks

ja viiple end

ristmikul

naispolitseinikuks

Raul Majas

Headus, Hellus, Õrnus (Aira Tatter) - Tähtaeg 18 Oktoober

Vanamees

Päevast-päeva kuhjub

hellus vana kuue taskus,

talla alla päevast-päeva

õrnus naakunud kui tinaraskus,

headus - tahtmatu - end sasinud 

tal juuripidi juustes -

Vanamees nii ringi käib

ja maailm teda maha joostes

vaevu vabandab, ehk näeb,

et taadil raske kanda

pundund südant, ta nii tahaks

nurjatusest enamgi head ära anda,

kuigi vaikib veel, vist hauani,

sest võivad nemad halvaks panna

leebust - seda võitjad medalina

kaelas ju ei kanna.

Maian Anna Kärmas

***

Headus

Hellus

Õrnus

valus

kaks vesinikku

ja hapnik

inimene koosneb

veest

ilus keskkond

sisemine ilu

kaks vesinikku

ja  õ

õnnest küllastunud

keskkond

önne valem

neli vesinikku

ja süsinik

mina metaan

peer raberil

Raul Majas

***

Liig kare lõng, liig

labane mu mõttekude,

käed rohmakad vaid

sulge mudivad.

Ei võta keel

neid pilte kirjeldada,

mis sõnadega

õrnus, hellus, headus

meelde tulivad.

Andres Lehestik

***

Headus suur sul sees,

nagu sa mul oled - suur ja tugev mees.

Hellus mu südant paitab,

tean, et kõiges mind ikka, alati aitad.

Sinu õrnus mind sees soojaks teeb

ja kuum armastus mu sees keeb.

Aliis Veeber

***

Juba Hellust õngitsen jogurtitopsis

 kui hommiku õrn ihu 

veel peidab end ämblike punutud pitsis

Anneli Martin

Sume, Hall, Mesi (Õie Pak) - Tähtaeg 4 Oktoober

A:"oled sume"

O:"ise oled sume!"

A:"mina? sume? oled ehk ikka ise sume."

O:"ära hakka jälle … ma ei suuda."

A:" aga siis end muuda, mesi"

O: "sa ajad mu vesihalliks,

see läheb sul kalliks"

A: "hall sobib sulle ja kallis on vesi"

O: "sume nagu taevas, sa mõtled?"

A: "just nii nagu ütled.

oled mu taevas, hall taevas ja nii vesi kui mesi..."

Kadri Tõniste

***

Sume aja sula

mesivalguv-hanguv,

tardumuse liigahtavad liikmed.

Kinnisilmi kuulen -

väljas vesivulav elu

algusele andub,

hall kardin kiikvel

aknaprao tuules.

Unehõlmas oleskelu.

Maian Anna Kärmas

***

Hall inimene

sumedal sügisel

armun vähemalt

korra

seekord süda

seisma ei jäänud

hoomamata

täit tervikut

sattus kärbes

mee sisse

udupeen joon

armastuse

ja lendava

sita vahel

Raul Majas

***

Sa mu meeles kui: sume, hall ja mesi

see minu jaoks kõik sinu kohta on tõsi 

Sume kui teisisõnu tume, 

välispidiselt muhe

Hall, millega riimub kallkall

ning see mis sulle jõuludeks kinkisin - minu (hall) sall 

ja see kõrge emotsioonide vall.

Sinu huuled kui mesi,

vaikuses nagu vaga vesi

Aliis Veeber

***

puruks lõid minu kalli kruusi

killud tõid vaid õnnetust

hinges on suur hall

meenudes mesijookide sumedaid hetki

lohutuseks sain uue kruusi

sellestki kõlbab juua

hall taandub tasapisi juustesse

Katrin Vaher

***

Hull masu

meie maale laius,

mees hallus,

mees hallile meelele allus.

Mees, silmis hall,

sumeilma ei silma,

sumesilmi ei sihi,

ei ulmas, ei ilmsi.

Ah! Ise elus alles,

hallis allmaailma hiies

mehe alameel lamas.

Lahe, mees mesilase sai hame alla,

ilus mesisuu sumises salamisi.

Lausa mee sees see mees!

Andres Lehestik

***

sume hommik

pimedad tänavad 

kiirustavad inimesed

pannkookidelt tilkunud meenire

õrnalt habetunud lõug

pehme lumi hallides silmades

vastatud naeratus

Hele Meelne

***

Kui Su lemmik värv on hall

Ja sumeda tiigi selge silm

me maise kindluse mesine vall

Siis olen Sinu, kuniks ilm

Anneli Martin

Laul, Luide, Nõgi (Maian Anna Kärmas) - Tähtaeg 15 Veebruar

üle räämas

agulimajade

veduridepoo vile

meeldetuletus

inimene

oled evolutsionäär

revolutsioon käib

rüga

märgi nimel

lahtisulanud nõgi

seintelt ja korstnajalalt

imbub verre

elad tumedas ruudus

laest rääkimata

oli lootus...

läbi värvitud

agulimajade

müügimehe hüüd

värvid ninna

seest ilusaks

nuusutada

poole soodsam

lootusetu on

saada puhkus

laulvatele luidetele

Liiva Hannuse juurde

tumedas kasvanud

värvitul inimesel

~~~

nõgi lebab

luidete vahel

laulab räppi

ja löimub

orjast härraks

pole valu

ei sõimu

ootab ande

kaua ikka

koduta hulgud

onu Remus

meile elama tulnud

Raul Majas

***

Merevahu vaikimisi

ootama võid jääda - 

igavesti randa pidi

tõukub tuule käega,

tormab või siis tasa maabub,

aga ikka uhtub,

laulu saatel aina saabub,

kuni luiteks kuhtub - 

 t u n n e,

                mille laine iial

nõgiseks ei tardu,

loksub-laksub, taandub liival,

naaseb, kuid ei kordu.

Maian Anna Kärmas

***

ära laula veel luidet

mu tallamuster 

su nootidel nõgine 

ja pea kohal pilvetäis jäidet

Anneli Martin

***

me oleme laul

saateks higine elektrikitarr

kellest järgmisel kontserdil saab viigitud viiul

refrääniks

tatrapuder

lõkkel hautatud

peale äikeseööd

me oleme laid

meretäis ükskõiksust ümberringi

luited mäletamas hoidmist ja

maasikaid

pooltoorelt

peale äikeseööd

lõpuks oleme tuhk

lendamas nõgisest korstnast

rohtukasvanud teele

seal me saame viimaks üksteisest aru

päriselt

peale äikeseööd

Hele Meelne

***

Viisi virutan luidete vahele,

sõnad summutan Tolkuse rappa,

laulu mõtte  uputan laukasse,

tundepudemed sisalik napsab.

Aeg alla käib, luited on väsinud,

üllas lõvi saab sipelgaist söönuks.

Sina, sisalik, draakoni lapselaps!

Ainult kärbes kardab su koonu.

Nõgimust rähn hüüab kiuu ja kiuu,

kisub kiude hingepuust välja.

Kodukakk ehmunud pilguga

saadab vaikides metsast mu välja.

Andres Lehestik

Tina, Vesi, Nägema (Tiina Tamm) - Tähtaeg 10 Juuni

Kalal

Jõelt kevad, lõi pauguga kaane pealt,

kalavarustuse garaažist välja vean,

korda sean kõik konksud, kettad, ridvad

ja kui tarvis valan valmis uued tinad.

Tonkat loobin, see mul meeldib,

jälgin vett kui suurt peeglit.

Kõrvu kostub kella helin,

kiirelt tamiili kettale kerin.

Näe!- konksu otsas ilus vimb,

märjaks tõmbub minu silm.

See ongi kalamehe rõõm,

kala sumpa õlut sõõm.

Tiina Tamm

***

see millest me ei räägi

see ei ole olemata meie vahel

mis sest et silmavett ei näe

see nagu tinaraske ahel

sest mõtlemata mööda ei läe päevgi

Katrin Vaher

***

Tinavilet tuulab suvi

Rannas luiteid laulutab

Laineloksu hommikuni

Veteväljal aurutab -

Heidab valget vahtu üles

Kõrkjaist läbi vilistab

Oma tõmbe-tõuke süles

Tuuldujad kõik alistab

Kui vaid näeks ta hõlma ääri

Tahaks nendest haarata

Tuulelaulja kilkehääli

Sõrme ümber keerata

Kedrata kui helilõnga

Ohjamatut anuda

Nagu nähtamatu kanga -

Vaikuse tast punuda

Maian Anna Kärmas

***

Nägin et ei ole kohta

kuhu lõpetada lauset

Tinaraskelt vette kukkus

viimanegi sõna hukkus

Anneli Martin

***

Allikas sündides nii väike

nii habras, nii õrn, nii süütu

Mängeldes otsib oma teed ning käike

teda enam kinni ei saa püütud

Noorukina palju ulakusi teeb

tormab ringi, pritsmeid loobib

Vesi, otsides veel oma teed

päiksekiiri kõigil silma saadab

Aegamööda kosub jõgi

kogemusi palju saab kogutud

Suurena ta meile on tugi

temasse tinagi saab valatud

Suures meres kõik jõed

lõpuks ühendavad oma väed

Suurest-sügavast elutarkusest

vaid pinnakihti sa näed

Jaan Kelle

Prillid, Lähedus, Jooksma (Eve-Ly Ojangu) - Tähtaeg 29 Aprill

Kevadjooks

Prillid, oi päikseprillid

kätel ning lähedastel villid.

Oi kevad, kuis jooksen taas

ninal prillid,

varbal villid...

Aeg joostes need parandab.

Õie Pak

***

nii lähedased on vahel lahendused

prilliklaaside vahendusel

jooned nii jooksvalt joonelised

ja ringid pingsalt pealiskaudsed

Anneli Martin

***

jooksnud olen terve tee

on pahkluid katmas prisked villid

ei, see pole ikka see

vist peaksin ostma uued prillid

peatun hetkeks, ahmin külma õhku

hääles kähedus

arst, see vist ütleks - vererõhku

tõstaks veel su lähedus

"sa ära jookse", ütleks meedik,

"ära püüa sinilindu!

ole, nagu meie Eedik,

teistega siin sibis vindu!

vindumine polegi nii paha

kõik me kinnitame

sullegi, kui rahuned vaid

maha, tite sünnitame

see, jah see on õnn

sa ära jookse,

muidu saad veel villid

vaat, kui sul on põnn,

ning kuuletud -

auhinnaks roosad prillid

ideaali lähedus

sa mata

pole see reaalne

unelaulu mahedus

on sulle

"ole nüüd normaalne!"

Raul Sööt

***

armastasin kord üht prillidega poissi

kes hängis villageis ja muudkui luuletas

oli igatepidi artsifartsi ja riides elegantselt

tema enda saladus, et tundisid peegli ees kulutas

aga mina

roosa ja rõõsa ja hingelt ikka rohkem maatüdruk

kuigi jube erudeeritud

panin ummisjalu jooksma, sassis undruk

mul on kanad ja koerad ja kassid

mulle sihuke metroseksuaal ei passi

mulle vaja üks tugev turske sell

kes hööveldab ja keevitab ja on ainult voodis hell

Ave Sambla Barker

***

Päev lahkudes viis pilvevallid

Veel öösse unub hetki uduseid

On taeval kummalised prillid

Ta silmad pillutavad sädemeid

Pea kuklas vaatan tähetulle

See kõiksus kauge ja nii lähedal

Võiks justkui langeda mul sülle

Kus varju joosta nõnda lagedal?

Maian Anna Kärmas

***

Üks plika kellel prillid on ninal,

jooksis- põskedel roosakas sina.

``Ma tean - see ei ole mina!``,

vaid tüdruk kel prillid on ninal.

Tahaks olla hetkel tal tuules,

tahaks tunda kuis tuul kuivatab huuled,

tahaks sörkida vaikselt ta kannul,

tahaks läheneda kiirel sammul,

tahaks tunda kuumust ta palel,

tahaks tunda lähedust me vahel,

tahaks kuulda kuis süda tal lööb,

tahaks oodata koju- teda töölt.

Ma tean see oled ju sina,

tüdruk kellel prillid on - ja mina.

Tiina Tamm

Orkester, Sobima, Küünlajalg (Ave Sambla Barker)- Tähtaeg 11 Märts

Silmad kinni kuulan suuri teoseid,

orkester higistab,

kujutlen end küünlavalgel,

kõrgete küünlajalgade alleel,

brokaadi sahinal,

libisemas üle põranda.

Mozart sobib mulle.

Birgit Rza-Kulijev

***

Nad sobisid nii hästi

mees kui orkester

naine nagu küünlajalg

***

Küülnajalal kõnnib torisev külm

sobitab end pragude vahelt tuppa

orkestrina latvades prõmmib ja müttab

mind pulloveri luku taha lükkab

Anneli Martin

***

Orkester oli minema aetud

dirigent üksinda jäetud

mees seisis veel tardunult laval

sobiks öelda

nagu küünlajalg

mis täis on tilkunud vaha.

Toivo Parts

***

Ma panen ennast sobima -

ehk kõlab siis orkester?

Kuid ikka tunneb nadina

end kordumatu muster

kesk heliilma leebumust.

Miks viiul küll ei alga?

Kui ärkad unest tardunust,

Näed - saed küünlajalga!

Maian-Anna Kärmas

***

Päev päeva järel rabelen ja nühin

Toimetusi teha vehin

Nagu ühte ja sama lugu mängiv orkester

Tunnen, olen päris meister

Võpatades üles ärkan

ja iseennast eemalt märkan

Kas siin leidub kuskil peatust?

Ei, aeg läbi voolab igast ihurakust

Sobib see sulle või ei

tilguvad vahapisarad küünlajalale

tikk, tikk, tikk

iga sekund on igavik

Jaan Kelle

***

Tassil on kõrv,

nõelal on silm,

küünlal on jalg,

- mis huvitav ilm!

Ahjusuu tahaks laulda

ajahambast puretud laule,

ta simsil purjeka nina

on tüdinud olemast jõude.

Kokku sobib see seltskond -

neil kõigil on unistus suur

luua koos üks orkester,

mis mängiks kui taevas on kuu.

Kõlaks siis nende muusika -

kuulaks kõrv, vaataks silm, tatsuks jalg.

vanal ahjul rõõmust suurest

õhetaks matsakas palg.

Küünlajalg takti lööks matsuval kõlal,

tass teritaks kõrva, nõel silmaga sihiks,

et noodid saaks õiged, ka purjeka nina

neid ahjul aidata rihiks.

Nii kõlaks see muusika varjude valgel

õunagi südant soojendaks see -

kui oleks tal alles veel punased palged

veel värvikamaks muutuksid need.

Helin-Mari Arder

Sidrun, Lammas, Raadio (Astrid Pärnsalu)- Tähtaeg 24 Veebruar

oled kadunud raadio lainetesse

mobiili mobiilsusesse

panen sidruni koored laugudele

ja loen lambaid

~~~

Armastus muudab meid lambaiks

raadiomastiks ja soolasambaiks

mõrudalt mekib sidrun ja vesi

kui meeni ei ulatu käsi

~~~

nii sagedased raadio sagedusel

üheksakümnendate magedused

anna veel lammastele lambadat

sidruniga kohvi ja piña coladat

~~~

Telliskivis

aknas sidrunkollane hommik

köögist kostab raadiot

kaisulammas on mu lemmik

Anneli Martin

***

sidrun päevitas murul

lammas tofut müüs turul

raadios lainetasid sagedused

Kadri Tõniste

***

Raadiost kuulan klassikat,

anonüümsust vaid talun.

Teiste õnn ja õnnetus mulle teeb valu.

Sidruniviil minu haavale.

Ei tea, kas julgen veel loota -

lambana värisen altaril, ohverdust ootan.

~~~

Väike kassike- sidruni ajas voodi alla,

raadiole hüppas ja lilli tallas,

Gotlandilt toodud lambast sai jagu-

ma ei riidle, ikkagi sõbrake... nagu.

Katrin Vaher

***

Külalised

Kui elu pakub sidruneid,

teen mina limonaadi.

Kui ette juhtub lammas,

siis karbonaadi.

Raadiost tuleb bossanoovat

ja vahel räppi.

Põll ees ja lokid peas,

keerlen mööda maja

ja korjan kokku kräppi.

Ave Sambla Barker

***

Ärataja

Mul aju sidrunina tühjaks litsub

See aeg, mil teised imevad veel aega

Paar mõtet käärudes ehk juba naksub

Kuid kas need väärt on ütlemise vaeva

Siis süttib tuluke ja sõnu nõuab

Ning mikorofon on nõnda relva moega

Et hirmust kangeks tarretuvad lõuad

Ei välju suust ka lausepoega

Ja eetris paisub armutuna vaikus

Nii neetult lõpmatu on selle raadius

Veel otsin alles oma unist taipu

Võib seni lammas määgida siin raadios!

Maian-Anna Kärmas

***

Hommik maal

Vikerraadio pühapäevaprogrammis

arutatakse lambaid ja lehmi.

Sidrunikollase maja aknad on lahti,

joome kohvi ja loeme lehti.

Riste Vaher

Nõid, Kuu, Sünd - (Riin Verlin) - Tähtaeg 3 Veebruar

Sündisin nõiaks tuleriidal,

vihisesin kuu poole,

maa tõmbas mind jõuga tagasi,

ajasin küüned ta turja,

püüdsin tungida südameni,

jõudu ei jätkunud,

hajusin halliks uduks,

tilkusin väikesteks vakladeks,

uuristasin ta karedat pinda,

kõdunesin mullaga üheks,

igavesti, Aamen!

Katrin Vaher

***

Nõiutult, minu käsi sinu pihus

Kuu sünd öö kannatamatus ihus

***

Nõia seltsi ma ei otsi

tema kuu kombel kaardunud küüneotsi

ja teravaks sündinud keelt

seda trotsin

Anneli Martin

***

Kuulake mind kallid kaimud, ei see ole luule,

täna teile lendu pakun, maapealt otse kuule.

Nõidadega tehtud leping, mis on lausa ime,

pole muud kui taha vaid ja kaasa mine.

Tasu, kuule lennu eest ei mõõdeta te rahas,

hoopis elama te sinna peate jääma maha.

Ah et oma maja, autot jätta tei ei taha,

see te kallis, elujooksul, kogunenud vara.

No siis nõidadega nõu pean veidi pidama,

et kas oleks võimalik see kraam ka kaasa vedada.

Ei, ei!

Ei ole teil te mammonaga miskit teha kuul

ja lennumasinaks on nõidadel vaid luud.

Ja mis sest kraamist, minge ikka,

kuupeal saate jälle rikkaks.

Nii, soovijad nüüd ruttu palun võtke ritta...

ei ühtki...noo, a` teie proua, ikka?

Te ka ei saa, sest nii ei passi

et maha jätate kõik oma kassid...

Nojahh...mis seal siis ikka,

nüüd ainumana sean end minejate ritta.

Möödub sekund, minut, tund...

ees on uue päeva sünd.

Kell lööb, ma ringutan,

end voodist välja vean.

Uni oli hea.

Birgit Rza-Kulijev

***

i am your momma

i am your daddy

i am that nigger in the ally

i am your doctor

with a need

have some coke

have some weed..

olen nõid mitte giid

vaibu, nüri sõltlaste riid!

mu ihust sõltub siid

siidist sõltub iha

maha jäi viha

kilekottides liha

nõid, kuhu meid viid

ümber laiub imeline hiid

kuu taevas ükskõikselt valgustab me teed

libisevad horisontaal reed

ja hobuseid kappamas ees

üksi üksi üksi rakmed mu raudses haardes

elu elu elu elu raames

hingede sünd sünd sünd

läbi mu ... läbi mu

Manala poole ... Manamanamanalalalalala.. poole

läbitud sai elu koole

otse kosmose ema sülle

vastu võtan ta hoole

ema armu võtan ülle

tuleb koju

su hulkur ja roju

isa tütarpoju

Kadri Tõniste

***

Ajamurrul

Kuu kiikvel,

veel muigvel suu.

Aeg küütlev

on kahvatu,

und laotav,

kuid tähetu,

sest leotab

värv unetu

ju taevast -

aeg nõiaväel

poeb unevaevast

ja sünnib päev.

Maian-Anna Kärmas

***

Terve see kuu ajasin lund

loovuse allikat ei saanud kätte

nüüd ei tule enam und

sünniimele lähevad mõtted

Seemned magavad lume all

elu endas peidavad

nõiaväel kaob neist kõik hall

päikesekiired kui üles nad leiavad

Jaan Kelle

Sinine, Vesi, Voolab (Eve-Ly Ojangu) - Tähtaeg 17 September

Sinine esmaspäev.

Voolad kui vesi,

midagi ei mäleta.

….

Eesti sõdurile

Ajajõgi voolab, katkeb valel hetkel.

Sinine ja must ja valge, aga must on keskel.

Sõbrad leinasarga toovad vanemate ette.

Sõdurpoisi eluhetked kaovad silmavette.

Katrin Vaher

***

Lähker südameks -

kõik mahub sinna.

On elu sademeks,

mis uhtub pinna

küll soojaks, vahel kaledaks,

ehk vesiseks ja haledaks,

ülevoolavaks,

puna hoovavaks

ka siis kui meel on sinine.

Maian-Anna Kärmas

***

voolab jõgi

mere sinisesse üska

mu kallima silmavesi

teeb südamele tuska

***

Joodiku laul

Oh seda õlle vett

mis ojadena voolas

nüüd esmaspäev on sinine

ja lõtv on mõttekett

Peeter Pärnsalu

***

kaubamaja signatuur

kaigub üle linna

läbi linna voolab

roheline jõgi

jõel pole enam

väga kaua minna

kuni sinitaevas

läheb veega segi

Madis Vaher

***

varahommikune vaikus

koos linnu lauluga mu tuppa kaikus

kui kauaoodatud kordus saade

linna müra imbub rakkudesse

kui läbi voolav abitus

kuradi rattal ringlev inimvare

milline linna vaade

ehavalgus eristatab taevasina

tulvavesi voolab silma koobastest

viib endaga kaasa muretina

ei hooligi enam rööbastest

hingel ruumi jääb väheks

ahistavas anatoomilises kestas

organismus anarhius sai taheks

seemnest idu irdub mullas mustas

sinine vesi igavikus voolab

soniv aatom orgasmi eeldab

ta selleks valgust neelab

vaid põrgu talle seda keelab

kosmose ema,

ei tee eelistusi

tappev häbi uppub

vees

sinises

voolavas

kaob

ununeb

Kadri Tõniste

Kivi, Õmblus, Lest (Toivo Parts) - Tähtaeg 3 September

Altja rand ja Titekivi

värskelt püütud lest suitsuahjus

metsmaasikad kõrres nii ilusad

et kohe süüa kahju

virnade viisi vanu Pikreid

lebotades läbi loetud

tooreid hapuid tikreid

aplalt ahmides sai lakka poetud

hargnev õmblus lapitekis

siiruviiruline soe ja pehme

mu lõputu lapsepõlve suvi

nii ammu, nii ehtne

Ave Sambla Barker

***

seistes keset pilliroogu

väike mees võttis kaldal hoogu

lame kivi kõvasti peos

poiss keskendunud oma teos

vise nii jõudsalt edenes

et varruka õmblus tal rebenes

võimsa sai lennu lutsukivi

veepinnal siledal sulpsude rivi

lest, kes liiva sees kõhutas

mõõduvat kivi õhutas

laineharjad lõid püsti pead

kivi aga põhja käima peab

kaua võib see ikka kesta

lestki tõmbama peab lesta

Kadri Tõniste

***

SIIM JA MIIN

Rannaliival lebas miin

kiviga peale sai kraabitud riim

SIIN OLI SIIM

Äkki eemalt tõusis kisa

kohkund näoga Siimu isa

pojale sealt valjult karjus

parem kui sa kohe varjuks

mis sa sorgid seda kesta

poiss sealt kohe tõmba lesta

ja siis kostis kõva pauk

liiva sisse tekkis auk

mõni meeter eemal august

valjust kõrvulukustavast paugust

õnnelikult ohkab Siim

ohh.. kahjutuks sai tehtud miin

nüüd kui miiniga on kõik

arsti juurde tehti sõit

kuigi tervis tundus kombes

arst veel kulmu kokku õmbles

peale selle mõni kriim

õnneseeneks peab end Siim.

Toivo Parts

***

Luiged lähvad, lumi maas.

Suurtel krobelistel lestadel luik seisab kivil ja uneleb.

Näeb, räbaldunud pilveõmblustest lund pudeneb.

Kuidas lumi võib tulla - mina ei ole veel läinud,

mõtleb luik, kes aastaid rahvatarkuse järgi on käinud.

Katrin Vaher

***

Lõputu suve nüridus on kiskund mind õmblustest lahti.

Ses lõõsas mu mõte ei käivitu ja luulekski pole tahtmist.

Tahaks pugeda kivi alla, kui lest Saaremaa liivas.

Ei ole ma loodud elama selles lääges Ameerika kliimas.

Riste Vaher

***

Ikla rannal uimerdamise mälestus

võrgu õmblustes soomuste kesti

sai ka paar siiga, kuid rohkem on lesti

roosad kivid panen siia, teise ritta hallid,

hallid on nii ümarad ja musti pole kuskil

***

täna õmblesin patju

neelasin karbitäie kive,

panin lestad likku

kurgid purki ja näkku

Anneli Martin

***

Sõnaõmblused mu kõrvalestal

Veel ei kuule, pisteid tunnen küll

Kivimügarad mu silmakestal

Veel ei näe, kuid peagi kivitüll

Rabinaga pudeneb mu sülle

Sisinaga suskab kõrva nõel

Tõde sõbrajuttu puhub mulle

Kuigi esmapilgul näib ta õel

Maian Kärmas