Parukas, Kruvi, Helisema (Marek Kahro) - Tähtaeg 10 Märts

Kui kammertooni kasutada kammina

ja hoopis kammipillil helisema panna laul,

siis ilmselt arvatakse - kruvid logisevad,

ei kanna antud lugu nõnda firma au.

Kuid dirigendil paruka all särav mõte käis,

mis lausa geniaalseks muutis loo -

sai piidelt tooni torrõ, killõ ülemheli näis

ja cantus firmus väärikalt siis kõlas meeste poolt.

Mis jura sa kirjutad? Ajal, mil maailm on liigestest lahti, 

tegeled sisutu sõnamänguga. Päevapüüdja tühisus!

Ma rumal olen küll, kuid teisel moel.

Küll näen ja kuulen, loen ja tundetu ei ole, 

kuid lugu lootusetu tõesti - 

ei tea meist keegi, kuidas muretseda õigesti!

Jah, püüda parandada, mis näib halvasti,

kuid karta saab vaid seda, mida tõesti tead, et tuleb * -

on tont me seinal teatud faktikillukestest mudel.

Seetõttu kardan ainult üht - et laulmata jääb laul,

kui mureks läinud aeg on liialt pikk.

On kirjas ridades, et mina ilmas, maailm minus 

paremaks võib minna naeratuse haaval, 

et luues olen hetkes õnnelik.

* Jah, ükskord liha sureb. Mis väärtus oleks päevil lõputuil?

Andres Lehestik

***

Helisev vaikus

Tühi saal

Kinni kruvitud klaveri kaas

Taamal pulstunud parukas maas.

Toivo Parts

Vihm, Sõber, Puhtus (Kristel Siilak) - Tähtaeg 18 Jaanuar

Jumalagajätt lumememmest sõbraga

läbi raske

suitsuse õhu

sabises põlenud sildadele

puhastav vihm

Raul Majas

***

vihma uss venib aknal

aina pikemas ja pikemaks

neelates piisku paremalt ja vasakult

kõik päikesesõbrad on lennanud Egiptimaale

puhtalt klaasilt peegeldub minugi igatsus

~~~

Kristelile

Sõber kaugest lapsepõlvest

puhtal mõtetemaal käib kaasa: 

ilmub päikses, vihmasajus, 

oma laste naerus taas ta.

Katrin Vaher

***

Sõber, kaua pingutad püksirihma,

teeme koos võimsa firma, investeerime vihma!

Karukell, varane, peaaegu ei lõhna,

siseinfot ta kõllab, varsti tõus hakkab pihta!

Suure panuse paneme kasvule kiirele,

tulev roheka rohkus suu laialt veab naerule.

Suvevihma prognoos pikka paigutust piirab.

Välk ja pauk - ongi läind, loodus puhtusest hiilgab.

Kui pisutki täpsemalt ennustad ette,

saad lõhnavat õhku täis tujulae  kätte.

Kui eriti veab, rahul olla võid endaga,

näed viimase põlvkonna liblikaid lendamas.

Sügisel, hallide hallade alguses,

kuldselt teenime lehtkulla tohutult languselt.

Novembris, et vältida karuturgu,

julgelt ostame otse, ei poe karu urgu.

Konventeerime külmalt, kesk tekkivat tali,

vihmavee lumede kapitaliks.

Iga tuletistehingus tekkinud sula

saab suunatud metsa, kus jõekene vulab.

Metsajõe kaldal rada kerge, kus rännata,

tõmba täiega sisse, nii lahe siin hingata!

Sõber, mis passid, ära hammusta huulde,

aastal uuel kõik kasu investeerime tuulde!

Andres Lehestik

***

Siim sõbraga kord ekskursioonil

Soome firmast "Luhta"

eksikombel kaasa taris

vihmajope puhta.

Toivo Parts

Kroon, Sent, Raha (Tiina Tamm) - Tähtaeg 13 Aprill

Noor kahar oruelu -

mannat, nestet

sent anna!

Mul euroraha

kroon...

Mehis Tulk

***

Kannab vaesuse krooni

me aeg

kuid ons' rahas küsimus

kui hoolsalt kanname poodi

kõik sendid mis toonud on vaev

ja siiski me õnnetud.

Ei jaksa vaadata sisse

vaid välimust lappida püüad

külge riputes uut:

kõrvarõngad, riided või auto,

kaater või mootorratas

või veel miskit muud...

Kuid põhjatu sinu sees

see auk -

sa tassid kui vanapagan

ja siiski ei täitu see

ning rikkusest hoolimata

hinge tühjuses elad kui agan.

Näe kerjust tänava veerel!

Päikese paituses

tal rõõmsam ja rikkam on meel

kui sinul su asjade vaikuses.

Helin-Mari Arder

***

Euro

Vanuigi räägiti

raha nagu raba

raba veel on

ei ole senti

jagajaile

ei ole krooni

andjaile

rabast

külmund jõhvikaid lauale

Raul Majas

***

raha – ilmaelu lokomotiiv

mõnd silmapiiri taha viib

ütleb - kroonimata muld

vaid senti väärt on siin

Anneli Martin

***

ei ole mul krooni

ei ole mul senti

kuid vaeseks ma

ennast ei pea

mu rikkus on lapsed

neist tunnen ma röömu

rahaga iial

seda osta ei saa

Merike Maripuu

***

kallim(a) süles ära mõtle rahast

kroon sea talle pähe

ja sent viska selja taha

hiljem näed kas viskasid kulli või kirja

Katrin Vaher

***

Ma raha eest kord ära osta püüdsin liiklusmenti,

tal meeleheaks siis pakkusin maast leitud kümmet senti,

kuid järsku kurjaks kiskus toon

mult sisse nõuti tervelt kroon!

Toivo Parts

***

"mitu krooni,

mitu senti,

maksab su hing?

ma vajan sind.

palju sente sa tahad?

ma vajan sind.

sulle toon kullast rahad..."

-----------------------

mingi kroon, sent, ja raha

ei mänginud seal rolli

ta oli tasuta, ja vaba

ning ei küsinud tolli

Kadri Tõniste

Seep, Minister, Tuul (Toivo Parts) - Tähtaeg 16 Märts

Ministri antud lubadus

võita rahva usaldus

on pelgalt kerge tuul

nagu seebivaht ta suul.

Toivo Parts

***

Seebimulle selles maailmas puhutakse palju

Rõõm ja värvid käivad käsikäes

Vahvaid asju on igal nurgal nagu nalju

Võluvalt voolavad kuldsed liivamäed

Ministriks kõigi suure kallistuse saatel

Ükssarvik õrnalt pandi

Hääled laulsid, suured silmad vaatel

Kuspoole Tuul oma tantsu kandis

Ja mida haldjaelu andis?

Gerly Kättmann

***

Sasib tuul

ministri juukseid

algava paraadi eel

taevakraanist

kostab nuukseid

peotäis pesuvett on teel

kui see ülalt äkki lahmab

ärkab lapiline keep

higist võidund

juuksepahmast

põlgusega

pöördub seep

~~~

Seep Saluut -

retsi nimi...

Oi , minister

tuulas

pees!

Mehis Tulk

***

pesen tuulega ministri seebiks

sebin ministrile seepi söögiks

ise miks olen valmis igaks löögiks?

miks suu ees on kleeps, et ma ei röögiks?

~~~

tuul seebitab tuhat tolmust ministrit

üks neist justkui tallaks mingit registrit

temalt küsin, on teil täna häda miskit?

vastust andmata pakkus ta mulle viskit...

Kadri Tõniste

Kriit, Kretiin, Musi (Marko Kanarbik) - Tähtaeg 23 Detsember

Jõuluvana kirjale sai kriidist kriipsujukk ja musi

Hiina päkapikkudel nüüd hulka toimetusi

ole pühak või kretiin, äpplist lugu peame siin

***

Varastatud musi

olen üks kretiin

kriit nüüd kurku kraabib

süümepiin

Anneli Martin

***

Kuidas nii, et pole kriiti?

Kuidas nii, et pole pliiti?

Miks inimene on kretiin?

Miks nõnda lõhnab tärpentiin?

Kas musi olla võib heroiiin?

Kas viin võib olla proteiin?

Nii on nagu ütles Priit

enne kui ta lahkus siit.

Miks meil on nii vähe kiita?

Miks ei ole heina niita?

Kuidas laotud sai puuriit?

Miks maha saetud on teeviit?

Kuhu kadunud on perspektiiv?

Kas Unematil otsas liiv?

Küsimusi pelgab vaid kretiin.

Vaid kretiini jaoks on ausus piin.

Nii on nagu ütles Priit

enne kui ta lahkus siit.

Kadri Tõniste

***

aknast mustab kui detsember

kaua karjuvad kretiinid

pole lauda mida katta

kõhust kostub mahe tämber

iga õhtu sünged rajad

mõnda viivad ühikasse

musitavad kuldseid kasse

külmad ümberkaudsed majad

vaikselt uksest sisse astun

valu läve kiviks teind

kriitja säästulambi valgel

ei helenda siin miski vastu

Madis Vaher

***

Kretiin see kriiti sõi

ja piiksus luuletusi,

ning tahtis suurest härdusest

ta taadil anda musi

nüüd kriidijälgi täis

on taadi kaunis kuub

ja rõõmsalt ootama

kretiin jääb aastat uut:

siis käes on nääritaadi kord -

kuid äkki ta ei tule

kui kuuleb jõulutaadilt

tema kuuemuret...

nüüd kiirelt kuue puhtaks pühib

me kriidine kretiin

ja lubab olla pai ja musi,

et saaks palju kingitusi!

Helin-Mari Arder

***

suur juht ja õpetaja

veab tahvlile nimesid kriidiseid ja aasta-arvusid

aga sellest ajalugu vaikib

mis nad asjast tegelikult arvasid

raamatutest pähetuubit tarkus

tühjade loosungite lend ja piin

puust ja punaseks standartsed testid

mis lahtris oled,tark või kretiin

mulle pseudoteadus kui hane selga vesi

esoteerilise musi ammu andis muusa

ja käed sest supist puhtaks pesi

kelmikalt nõksutades puusa

Ave Maria Blithe

***

Keegi kretiin kritseldas kirikus kriidiga.

Musi pole patt jah!

Toivo Parts

Loodus, Naeratus, Kohvik (Kristel Siilak) - Tähtaeg 9 September

Kui öökohvik oma uksed sulgeb

Tuuletallamistee vargsi edasi kulgeb

Vōtab peast viimsegi raasu

Mu heitlik ise-olen-süüdi kaasus

Peatu, huikab samas

Mu omaenda kahvatunud naeratus

Vägisi su vägi end vaikusesse ei vea

Kuid hilp hilbult end paljastada võib

Siiski veel kella hommikune

Klaasistunud pilgu tagune reaalsus

Vaiki, loodus

Las käratsevad ülekasvand mõtted

Veatult valida ei oska me keegi

Ahmides hingates kaob ärksustunne seegi

Gerly Kättmann

***

Kehtib kohvikus gravitatsioon

-kohalik looduse seadus

ja obligatsioon

kinkida naeratus

***

Kohviku vilkalt vitriinilt

naeratab võiroos kui Mona Lisa

pole looduses tühjale kohta

kahele sellest piisab

Anneli Martin

***

algul sõnatuks tegev loodus

hiljem kohvik

kus kooke ja küpsiseid roodus

seal istus üks nohhik

kel sülle pudenes naeratus

ja minuni kostus ta sosin

... valgus, rahu, mu armastus

kui jumalik oli see rosin

Kadri Tõniste

***

Leedid kohvikus

Kohvikus tiksusid Ljuda ja Leili

tellisid kohvi ja viinakokteili

tšillisid tunni või isegi paar

kilkavat möla oli täis kogu saal

naeratus näol järsku võpatas Leili

Ljuda tal täis oli ropsinud kleidi

seepeale Leili pahandas veidi

seljast heitis määrdunud kleidi

nutuga maha uhus näolt kogu meigi

turtsatas

no leidi

loodus kutsub

teeme reidi.

Toivo Parts

***

Kui kodu toimetused- tööd,

vahel magamata ööd.

Väike raha nappus,

mõni viirus, haigus, nakkus.

Pidev peavalu- jälkus,

talumatu kaelasoonte jäikus.

Pingeline päevatöö,

jälle magamata öö.

Puhka- astu elutrepilt maha,

aeg on tuulutada raha.

Mine kohvikusse-loomaaeda,

või loodusesse ilu kaema.

Nii vabaned rutiinist,

ma tean, et unistad Pariisist.

Parem varblane peos, kui tuvi katusel.

Parem naeratus näos, kui hinge matustel.

Tiina Tamm

Orkester, Sobima, Küünlajalg (Ave Sambla Barker)- Tähtaeg 11 Märts

Silmad kinni kuulan suuri teoseid,

orkester higistab,

kujutlen end küünlavalgel,

kõrgete küünlajalgade alleel,

brokaadi sahinal,

libisemas üle põranda.

Mozart sobib mulle.

Birgit Rza-Kulijev

***

Nad sobisid nii hästi

mees kui orkester

naine nagu küünlajalg

***

Küülnajalal kõnnib torisev külm

sobitab end pragude vahelt tuppa

orkestrina latvades prõmmib ja müttab

mind pulloveri luku taha lükkab

Anneli Martin

***

Orkester oli minema aetud

dirigent üksinda jäetud

mees seisis veel tardunult laval

sobiks öelda

nagu küünlajalg

mis täis on tilkunud vaha.

Toivo Parts

***

Ma panen ennast sobima -

ehk kõlab siis orkester?

Kuid ikka tunneb nadina

end kordumatu muster

kesk heliilma leebumust.

Miks viiul küll ei alga?

Kui ärkad unest tardunust,

Näed - saed küünlajalga!

Maian-Anna Kärmas

***

Päev päeva järel rabelen ja nühin

Toimetusi teha vehin

Nagu ühte ja sama lugu mängiv orkester

Tunnen, olen päris meister

Võpatades üles ärkan

ja iseennast eemalt märkan

Kas siin leidub kuskil peatust?

Ei, aeg läbi voolab igast ihurakust

Sobib see sulle või ei

tilguvad vahapisarad küünlajalale

tikk, tikk, tikk

iga sekund on igavik

Jaan Kelle

***

Tassil on kõrv,

nõelal on silm,

küünlal on jalg,

- mis huvitav ilm!

Ahjusuu tahaks laulda

ajahambast puretud laule,

ta simsil purjeka nina

on tüdinud olemast jõude.

Kokku sobib see seltskond -

neil kõigil on unistus suur

luua koos üks orkester,

mis mängiks kui taevas on kuu.

Kõlaks siis nende muusika -

kuulaks kõrv, vaataks silm, tatsuks jalg.

vanal ahjul rõõmust suurest

õhetaks matsakas palg.

Küünlajalg takti lööks matsuval kõlal,

tass teritaks kõrva, nõel silmaga sihiks,

et noodid saaks õiged, ka purjeka nina

neid ahjul aidata rihiks.

Nii kõlaks see muusika varjude valgel

õunagi südant soojendaks see -

kui oleks tal alles veel punased palged

veel värvikamaks muutuksid need.

Helin-Mari Arder

Kallis, Lind, Õli (Anneli Martin) - Tähtaeg 14 Jaanuar

on õlina mu külge kleepund vana aasta,

ma ikka tegelt olen see, kes olin eile,

kuid Sulle, kallis , tahan rõõme saata,

üks väike lind peaks kingi kätte tooma teile!

Riin Verlin

***

Ükskord hoiatati mind

Eesti kroon vist kaob kui lind

ja tõusta võib ka õli hind

ei rõõmusta see üldse mind

siin kõik on niigi juba kallis

eriti veel kaubahallis.

Toivo Parts

***

ärkasin orgaanilise äratuskella peale

ehk kuke õlitatud häälepaelte,

öko talu muundamata meslilindude suminal

kallite tuule turbiinide sametise sahina peale

***

tõrvase taeva kesköises õlis

linnusulgedega summutatud puutüvis

kallis kull, sinu puises pesas on jahe

kui vaatad mind, olen kahe silma vahel

***

Kallist õli nüüd pannile särtsutan

linde ja oravaid saiaga poputan

ei ole numbreid, mõõtmaks mu ahtrit

masu on möödas, täidame sahvrit

***

kallis, ära vala õli tulle

sõna kui lind, ei tagasi tule

Anneli Martin

***

Suure lumeaaegu, praegu

sõitis kraavi kallis auto.

Jooksis maha kütus, õli

tükke poetas esituli

Kevadel kui suland lumi,

tuleb lind ja nokib õli,

proovib kuidas mekib,

kalli auto esituli.

Birgit Rza-Kulijev

***

Kallis, taevas on kõrgel,

olen õliste tiibadega lind.

Katrin Vaher

***

Kui astusid sa kallis minu ellu,

siis lootsin tunda hingesugulust ja hellust.

Algul oligi meil- kõik väga hästi,

enda järelt- nõudgi ära pesti.

Kuid elu võtnud hoopis teise pöörde,

nüüd kisume, karjume, kargame hammastega säärde.

Kes- kelle täna külla kutsus?

Kellele siis täna- sinu süda tuksus?

Kas mäletad?

Sõimasid ja ütlesid:``Sa vana lind``

see tegi haiget justkui näppu tungind pind.

Mu kallis ära õrrita ja vala õli tulle,

vaatamata kõigele oled ainus mulle.

Nii me elamegi koos,

seni kuni olen saial moos.

Tiina Tamm

Nirk, Kärbes, Kapp (Marko Kanarbik) - Tähtaeg 26 November

Sõbrad olid nirk ja kärbes

aga aeg nad lahutas

nirk see väle loomake

nina pikalt ees ja suu tal vahutas

tühje sõnu loopis tuulde

nüüd ta ennast nahutab

mis küll tuli üle huule.

Kärbes vaikselt kuulas,

hinges mõttekene luuras

lõpuks nirgi juttu trotsis

ja uue sõbra otsis.

Aira Tatter

***

Nirk ja suslik ajasid kärbse kappi

Võitsid seega kihlveo ja palju pappi

Kõigest lähemalt kui soov on kuulda

Kõrv pane vastu kapi ust

Kärbse jutt kas aga väärt on kulda

Huumori meel tal sinimust..

Kadri Tõniste

***

Hei, Jacob!

Jookseb ringi poisinirk,

ronib papp-hobusele.

Kappadi-kapp, kappadi-kapp.

Tõmmud silmad, võõras keel.

Minu lapselaps.

Ootan teda külla- suvel.

Kärbsedki ei saa siis rahu.

Katrin Vaher

***

Sektsioonkapp - see seina suurune kindlus

aastad ei pure tema lakitud hiilgust

sahtlis on endiselt vimpleid ja märke

kärbsepabulaid ja nirgiga marke

Anneli Martin

***

Kapi otsas lillepotis,

Siimu valvas nirgi topis,

aastaid passinud ta seal,

kärbsesitta paksult peal.

Toivo Parts

Pilet, Õun, Internet (Birgit Rza-Kulijev)-Tähtaeg 30 Oktoober

tahan arendada loovust

abiks Internet, võtke vett

või õuna,

et saaks arendada kahte ajupoolust

ostan pileti

ja lähen teatrisse

Kristel Siilak

***

sinu südamesse piletit

ei osta mulle miski

kui vajutan "like"

sinu mõtete peale internetis

näoraamat ei näita

mis nägu seepeale oled

minu näost võid küll lugeda

kõike, iga kord

kui kohtume, tunnen end

nagu õun

punapõskselt

Helin-Mari Arder

***

loterii pilet yhes

õun teises taskus

mõtlemata

Ta internetti astus...

pilet sai rullitud tolmuks

õun sai läikima hõõrutud

aga internetti nagu polnuks

veel üks pilet

mille peal on 2 õuna

internetist saab tellida lõuna

pilet on palatis

õun padja all

internet padja peal

imenud Ta tähelepanu

damn võrk tõmbas Ta kuivale

padjaalusele õunale meenus loterii pilet

Kui vale?

Kadri Tõniste

***

Õun ja Apple

kas Pärispatt versus Õndsus?

Maailma Kõiksus ja Internet

kas pilet Minevikku ja Tulevikku?

Katrin Vaher

***

Katkise õuna logoga raal

tuntust on kogunud linnas ja maal

sellega pääsed sa kergesti netti

maksmata selle eest üüratut plekki

oled sa Siim või oled sa Piret

võimalus osta sealt on ka pilet.

Toivo Parts

***

Juhtus ükskord sedasi,

see oli hallil ajal

ei olnud internettigi

veel igamehel majas.

Ma ostsin bussipileti,

et sõita koju linnast.

Buss oli rahvast paksult täis,

üksteisel pinnuks silmas.

Mu kõrval, tagumises reas

üks noormees võttis platsi.

Tal oli seljakott ja telk

ja juuksed pandud patsi.

Buss oli palav, kolises

ja raputas mis kole.

Eks interjööris sellises

ju mugav küll ei ole.

Nii oligi, et teravalt

üksteisele sai õeldud

ja pilke kurje jagatud

ja halbu mõtteid mõeldud.

Kuid härrat minust vasakul

see sapisus ei segand.

Ta tundus väga zen ja chill -

vist oli elus vedand.

Ta võttis kotist õunu paar

ja jagas ümberringi.

See lahkus pani kõiki meid

pööritama silmi.

Sestpeale rahvas oli vait,

vaid vahtis enda ette.

ei osand öelda Oo-d ei Aa-d,

kui kass, kes kukkund vette.

See lugu pani mõtlema

ja vastus pole meeldiv.

Miks oleme nii sapised?

Miks lahkus on shokeeriv?

Riste Vaher

Loojang, Kummik, Seen (Marika Kontson) - Tähtaeg 22 Oktoober

loojangu valguse leekides

üllatunud seen oma kübara äärt kergitas

METROPOL PÕLEB

silmad sulgen hingamise ilus

minus enenses oli tornaado ENNE

mille olin peatanud

hetkes on paus

ajatus

tasakaal

pind mu jalge all on nöör

seesmine peegeldus väljus

kõik kordus

silmad on sisse poole

kus rahu

hääli täis vaikus

kus on ilu

ELU

mineviku igatsust täis kummikud

lohisesid mööda tänavat

märkamata liiklusummikuid

otsides vaid koduväravat

Kadri Tõniste

***

Sügis 2010

Mul ei ole lihtsalt sõnu,

saadan kõiki seenele-

rahvuslikes kummikutes

jõudke metsateedele.

Masu-ajal* seenerikkus!

Päikseloojang oodaku,

et saaks Eestis koju kanda

kogu seenetoodangu.

* masu- majanduslk surutis

Katrin Vaher

***

Nälg

Jalga kummik,

pihku korv,

ruttu, ruttu seenele.

Sööma peab ju ka ükskord,

kasvõi enne loojangut!

Birgit Rza-Kulijev

***

õhus lõhnab seeni ja mulda

tõmban kummiku jalga,

teisega astun loojangu kulda

Anneli Martin

***

Loojangu alguses

mahedas valguses

kummikul ülbitsev seene vari

taamal pikutav lehmakari

Toivo Parts

***

Seenehullus meid tabanud taas!

Hulgume loojanguni metsas,

kummik jalas ja nina maas.

Riste Vaher

Kivi, Õmblus, Lest (Toivo Parts) - Tähtaeg 3 September

Altja rand ja Titekivi

värskelt püütud lest suitsuahjus

metsmaasikad kõrres nii ilusad

et kohe süüa kahju

virnade viisi vanu Pikreid

lebotades läbi loetud

tooreid hapuid tikreid

aplalt ahmides sai lakka poetud

hargnev õmblus lapitekis

siiruviiruline soe ja pehme

mu lõputu lapsepõlve suvi

nii ammu, nii ehtne

Ave Sambla Barker

***

seistes keset pilliroogu

väike mees võttis kaldal hoogu

lame kivi kõvasti peos

poiss keskendunud oma teos

vise nii jõudsalt edenes

et varruka õmblus tal rebenes

võimsa sai lennu lutsukivi

veepinnal siledal sulpsude rivi

lest, kes liiva sees kõhutas

mõõduvat kivi õhutas

laineharjad lõid püsti pead

kivi aga põhja käima peab

kaua võib see ikka kesta

lestki tõmbama peab lesta

Kadri Tõniste

***

SIIM JA MIIN

Rannaliival lebas miin

kiviga peale sai kraabitud riim

SIIN OLI SIIM

Äkki eemalt tõusis kisa

kohkund näoga Siimu isa

pojale sealt valjult karjus

parem kui sa kohe varjuks

mis sa sorgid seda kesta

poiss sealt kohe tõmba lesta

ja siis kostis kõva pauk

liiva sisse tekkis auk

mõni meeter eemal august

valjust kõrvulukustavast paugust

õnnelikult ohkab Siim

ohh.. kahjutuks sai tehtud miin

nüüd kui miiniga on kõik

arsti juurde tehti sõit

kuigi tervis tundus kombes

arst veel kulmu kokku õmbles

peale selle mõni kriim

õnneseeneks peab end Siim.

Toivo Parts

***

Luiged lähvad, lumi maas.

Suurtel krobelistel lestadel luik seisab kivil ja uneleb.

Näeb, räbaldunud pilveõmblustest lund pudeneb.

Kuidas lumi võib tulla - mina ei ole veel läinud,

mõtleb luik, kes aastaid rahvatarkuse järgi on käinud.

Katrin Vaher

***

Lõputu suve nüridus on kiskund mind õmblustest lahti.

Ses lõõsas mu mõte ei käivitu ja luulekski pole tahtmist.

Tahaks pugeda kivi alla, kui lest Saaremaa liivas.

Ei ole ma loodud elama selles lääges Ameerika kliimas.

Riste Vaher

***

Ikla rannal uimerdamise mälestus

võrgu õmblustes soomuste kesti

sai ka paar siiga, kuid rohkem on lesti

roosad kivid panen siia, teise ritta hallid,

hallid on nii ümarad ja musti pole kuskil

***

täna õmblesin patju

neelasin karbitäie kive,

panin lestad likku

kurgid purki ja näkku

Anneli Martin

***

Sõnaõmblused mu kõrvalestal

Veel ei kuule, pisteid tunnen küll

Kivimügarad mu silmakestal

Veel ei näe, kuid peagi kivitüll

Rabinaga pudeneb mu sülle

Sisinaga suskab kõrva nõel

Tõde sõbrajuttu puhub mulle

Kuigi esmapilgul näib ta õel

Maian Kärmas