Mu peas

kaks pilgeni täis vaati

ühes tõrv

teises mesi

mitte vesi

Peeter Pärnsalu

Tere Tulemast!

Igal liikmel on võimalus pakkuda kolme inspiratsioonilist sõna.
Neid sõnu kasutades võivad osalejad tähtajaks luuletuse sepitseda.
Valmis luuletused saatke e-mailile
kolmsona@gmail.com
Showing posts with label Helin-Mari Arder. Show all posts
Showing posts with label Helin-Mari Arder. Show all posts

Friday, June 29, 2018

Kelluke, Traavima, Lopsakas (Marek Kahro) - Tähtaeg 31 Detsember

Hiline kelluke
vihmadest lopsakas 
sügisrohus,
nüüd ringi ma traavin
kui kord ja kohus,
püüdes viimaseid päikesekiiri
soendamas viimaseid õisi - 
nad talve jäätunud ilusse kaasa
oma südames võtta
võin siis.

Ning kevad on äkitselt lähemal,
ka põlvini sumbates lumes
ma usun ta tulekut nägevat,
usun südamest.

Armastust, kevadet, suve.
Helin-Mari Arder


***
Taas heliseb kelluke
eestimaa lopsakate
pinnavormide vahel

see pole
pidalitõbise invasioon
vaid käin vahel
lõuna eestis
sõpradel sugulastel külas
mekime hansat
ja traavime mööda kalleid
lapsepõlvekohti ja kalmistut

kelluke selleks et
me oleme liikvel
kelluke selleks et
meid üles leitaks
kelluke sellekset
oleme olemas

praktilise poole pealt null
emotsiooni poolelt miljon

inimene tuleb rautada
et ta jõuaks puhata
Raul Majas

***
Tulise ratsu traavides
õnn tuli sinuga õue.
Hing kui kelluke helises 
ning lootus puges mu põe.
Lootus, et rõõm jääb püsima
ja kasvab kui lopsakas taim,
et head tuleb rüsinal
ja minna saab paremaks vaid.
Gabriela Uffert

Sunday, May 13, 2018

Kiirus, Päike, Pojeng (Kristel Siilak) - Tähtaeg 8 Juuni

Pojeng

Oh kiirust, 
oh päikesesoojust!
Eilne rusikas nupp täna
kauniks, käharaks,
päiksesse vaatavaks
unelmaks koorus!
Helin-Marti Arder

***

Päike lisab kiirgust,

kasvuvägi kiirust.

Alles oli pung pojeng,

juba ära õitsend end!



Liiga kiirelt kevad läeb,

juulikuuks on sügis käes.

Augustis vean aeda jääd,

oktoobris kevadõisi näen!
Andres Lehestik

***

Näe pojengide pits piilub aedade seest
nagu vallatu seeliku saba
Paneb südamed tiksuma kiiremalt veel
kevadpäikese pimestav naba
Anneli Martin

Saturday, October 28, 2017

Peegeldus, Haldjas, Vaher (Andres Lehestik) - Tähtaeg 17 November


Pilvede peegelpilt vees,
taeva peegeldus su silmades,
vana vahtra all
võib veel leida 
ninasid,
mida puuhaldjas poetab
mu taskusse,
et kusagil võiks
alata
uus elu.
Helin-Mari Arder

***

Järv tuuleta on mattund haldja halli loori
Ma aiman, kuid ei kuule
kuidas vahtralt langeb lehe tuhk
Nii selge vesi seal et
peegeldanud maa ja taeva pooleks
Kaks koopiat
kui üks neist kaotsi minema kord peaks
Anneli Martin


Friday, January 27, 2017

Lapsed, Lumi, Sokutama (Merike Maripuu) - Tähtaeg 10 Veebruar


Sokid sikutasid varbast,
sokutasid mõttenarmast,
lapsed kohe lasid varvast,
mütsid-sallid võtsid varnast.

Lõpuks väljas valge lumi
sellel päeval maha tuli,
kõigil tekkis suusahuvi,
hea, et veel ei ole suvi!
Helin-Mari Arder

***

Lapsed saavad ja peavadki mängides looma
ja mängima looma, nõnda ennastki looma
lumest kindluses sõda pidades koos nad
peavad päriselt mängima elu ja valu 
igaüks nagu oskab, igaüks nagu talub

üks mängib sokku ja sokutab
teisele tasku lund
teine sugugi alla ei anna,
käes lumine kätte maksmise tund
kolmas, kes kärp, kärbib hoolega
teise lumekuulide varu
ahmib neljas suhu nii palju lund, 
et enam ei saa ta aru, 
et viies ei ole ei täi ega koi,
kuid koidab tol plaan täitsa tõega 
täita ääreni täis oma jope kapuuts
lumepallide varu ja väega
siis rünnata esimest, kolmandat,
teist, kuni kõrgemalt käsk saabub
"Tuppa!" 

aeg õhtusöögiks ja teeks ja meeks
ei sula lumi neil silmaveeks
homme pere läeb rõõmuga rappa!
Andres Lehestik

***

Elu õpetab

lapsed 
sööge sööge
kollast
ja punast
lund
.....
eriti baaride
ja restoranide
lähedalt
.....
nagunii 
on keegi
valgusfoori
kuhja alla
sokutanud
Raul Majas

Friday, May 20, 2016

Õlu, Aed, Võilill (Astrid Pärnsalu) - Tähtaeg 17 Juuni

alla su õlu
jäid pehmed õied
võilillede kollane vaip
kust tuli see võlu
mis vale või õige
ei seda tea eales taip

ei kõnele suud
kui räägivad südamed
ja peatub meis aeg
ei tunne me muud
üksteise sulame
me ümber on metsik aed
Helin-Mari Arder

***

Ütlesin 
naisele, et tahan raha 
kokku hoida ja sestap plaanin 
võililledest õlut ajada

mõtlesin
siis ei pea veel hakkama
aeda niitma
võin õndsas rahus
võrkkiiges lamada

tema 
vastas, et hoopis
veini tehakse 
võililledest

aga miks ta mind
hoogsa tõmbega
välja kallutas
võrkkiige seest? 
Andres Lehestik

***

Hea sõber mind kutsus mekkima võiet
kesk muru, kuid lõhnavas aias kenas
mul vaatasid vastu kollased õied
ja valgetes udemeis karvakerad.

Võililled on jälgid taimed siin ilmas.
Ta seemnepall näeb nagu viirus välja.
Meid vaatasid nende tuhanded silmad,
kuid vältisin pilguga aasa häiljat.

Mu sõbraga vaikselt süües koos hoovis
ühtäkki, kui jutlesin talle eilsest,
pilk vaatab altkulmu, küsides: ”Soovid
üht õlut?” - “Aitüma, kuid tänan ei, sest

ma pole küll see, kes lilledest hullub,
kuid pigem jään võilillepiimast purju.”
Pearu Pung

Friday, April 29, 2016

Link, Must, Pool (Anneli Martin) - Tähtaeg 20 Mai

nüüd must on öö
ja mõte must
- lahkusid sa must

jäi järgi pool
on tühi tool 
ja sammud teispool
ust

vees sulab mink
jääb pihku link
- mis sünnipäevakink!
Helin-Mari Arder

***

Emale

Su hangund nägu korjab sooja niiskust

Su luiseid sõrmi mäletab ses aias mustav muld

Su saatmiseks on puud end pingutanud õide

Su tulpidest veel punab kustumata tuld

siin igal pool Sa oled toimetand ja liikund

siin kiik siin laud ja isa tehtud pink

Sa täna kodust lahkud

Sust saanud loodus

on südametes avanenud mälestuste link
Katrin Vaher

***

Pool must pole must
pool valgepoolnegi pole 
must saladus 
on pool

linki vajutan,

miskit kui avaneks

midagi helget 
must pooles peab 
leiduma

tühi pimedus 

valgust ei kuuleks
Andres Lehestik


***

Su käsi lingil,
kohtumise ootel sirelite sarm
Pooltühjalt laiutab
veetünni roostes plekk
 seal juba musta varju valutab prelüüd
me lahkumise laulust
kohe-kohe horisondi taha kappab
päeva punav lakk
Anneli Martin

Friday, January 15, 2016

Kohv, Lahus, Kodu (Riste Vaher) - Tähtaeg 29 Jaanuar


Sinust lahus...
ei maitse hommikukohv
ega ole mul enam
kodu,
kuhu tulla.
Helin-Mari Arder


***

Tiinekatele

kodune kohvi
on joodud
nüüd lahustun
ühiskonda
...
looteveest märg
valin ameti
kohvipaksu pealt 
ennustamata
...
metsamees
...
ega kirves
süüdi pole
et raiun kõigile
Raul Majas

***

Kui kohvi kodust lahus,
on suhkur rauges rahus.
Ei ole jooksuks jaksu,
ei paisu keegi paksuks.

Kui suhkur läinud ära,
siis kohv teeb kodus kära.
Meel mõru tormab ringi,
ei leia prille, kingi.

Kui mõlemaid ei ole,
ka kodu kodus pole.
Kohv käivat ringi piimaga
ja suhkur marjaviinaga.

Rõõm ei saa elust lahkuda,
kui kodus kohvi, suhkur ka.
Käib tõde vanas vaimus - 
kolm kokku on üksainus.
Andres Lehestik

Friday, December 18, 2015

Edu, Arm, Reaalsus (Riin Verlin) - Tähtaeg 15 Jaanuar


"Sul soovin edu,"
muigas mõistus
nähes pulbitsemas südant.

"... Ei võta vedu
see arm,
mis vaevab sind...

Ja karm reaalsus
kustutab ka tunde,

mis sul tundub püha -

nii on see elukäik,
kus tähtis elus hoida keha
kuid nälga jäägu hing." 
Helin-Mari Arder

***

Armistunud
nägu
tagab edu
karmis reaalsuses
.............
mass kes
kõnnib
omapäi
Raul Majas

***

Kas otsijat võib saata edu, kui otsijaks on on "vana vedur"?
Kas reaalsus on ehk liiga karm?

Pea vastu vana sõber, küll ükspäev saadab sindki arm!
Birgit Rza-Kulijev

***

Reaalsus on see, 

et igaüks seiab 

oma valikute ees – 

aeg armuks on napp 

ja mõnelgi juhul 

lihtsalt eluetapp. 

Iga uus idee 

mis sähvab 

edu supipotis ei kee.
Gabriela Uffert

Friday, May 22, 2015

Serv, Saatma, Heli (Jaan Kelle) - Tähtaeg 5 Juuni


Algaja kunstnik
maalib muret

üks saatmata
helin
mitte rinnas
vaid telefonis

hoogsad pintslitõmbed
lõuendil
tabada värvi
servast serva

sissemõtlemine
on seotud
väljamõeldud tegelasega

viirukipulgad
ja nende lõhn
täidavad ruumi

ilu on vaataja
kõrvades
ja ninas
Raul Majas

***

Ei oska kuidagi olla
kui keegi on
oma olemise serval.

Saadad pilguga,
sest hing ei saa
kaasa minna.

Vaid vaikne heli,
miski hinges kaasa võngub,
tundes ära

koha,
kust me tuleme
ja kuhu naaseme.

Seal, kus pole
nägusid, juukseid, keha.
Vaid hingede ilu.

Kas ma tunnen seal sind?
Kas sa tunneksid mind?
Mis jääb meist järele

kui ära võtta
väline
kest.
Helin-Mari Arder


***

Ühest servast teise serva, 
teise serva ootel kõrva
saadan helevalge heli.
Piibelehe õievarrel
seitse pikka nooti reas.
Valge kellukese kõlin
kõlab kuuldavalt, kas tead,
hilisõhtu vaiksel tunnil,
kuu kui kulgeb taevakummil,
hingevärav lahti läeb.

Õhkad õrnalt ühe nime,
kellukaile tasa puhud
ja siis helekõlaheli
kuuleb see, kes kuskil kaugel.
Heli kandub ja ei rauge
hinges hõljuv järelkõla
Puhudes veel ühe sõõmu
ülikuuldavusest rõõmu
saad ja vastukaja 
südamega kaua kuuled.

(Enne veel, kui suundud unne
sulepehmelt üle huulte 
tõmba valgeid kõlalilli.

Keerutades näpu vahel 
piibelehe vart nii kõhna,
sündida võib väike ime -
tunned Tema armast lõhna!)
Andres Lehestik

Friday, November 9, 2012

Sinetab, Kiir, Helkiv (Helin-Mari Arder) – Tähtaeg 23 November


Laes laiskus sinetab
Stiimuli viimane kiir helkis septembris
Kes seda mäletab!
Anneli Martin

***


Helkiv sähvatav kiir
silmade taga
ei maga
see kitsuke rada
su tee
läbi sinise öö
ei väsi
virvatuluke
va surma 
parem käsi
aina meelitab
enda järele
tulema keelitab
Raul Majas

***

mu hinges sinetab
esimese lumehelbe ootus

nii habras on õnn,
su pihku ta sulab,
muutub helkivaks õhuks, mida hingad -

see on märkamatu,
kuid ilma ei saa kuidagi

õnn on valguskiir
sügishallis taevas
Helin-Mari Arder


***

Silmades helkiv unelus helge,
   viisi kui  eluvett rõõmuga rüüpan.
   Sumesoe laul kõrvus kajades kerge
         sõnu ilusaid bossarütm rüütab.
      Sulnis naeratus saadab sõnumeid,
       hinge meloodia  loob suvesoojuse.
         Süda armastab muusika võlumaid,
          süda rahutu Ladina rütmides.
        Ilusat inglihäält kohvikus kuulates
       aimub Ameerika, sinetab silmapiir.
     Unistus Riost ja valgetest randadest,
   kohviku diivan sinna mind viib.
     Päikese ere kiir meeli mul ülendab,
     paradiis Rios viib luule lendama.

     Igavik võrratu silme ees terendab,
kohviku õhku jään kõlama - bossanovana, bossanovana, bossanovana.

Andres Lehestik

***

Suursugune on tunne,
kui sinetav taevas ei varja su eest
helkivmusta laotust.
Loendamatud kiirgavad tähed,
 on nii kauged ja tundmatud,
aga näivad nii kodused ja omad.
Oled täiesti üksi, kuuled vaid oma sammude kaja.
 Tundub, nagu oleks keegi oma kaitsvad peod
sinu kohale pannud.
Selle märgiks, et kuulud laotusega kokku,
tunned ära Suure Vankri,
ja Põhjanaela,
mis on nii lähedale jõudnud,
et mõistad oma põhjamaist kuuluvust.
Katrin Vaher

Friday, May 25, 2012

Valge, Rutjuma, Sõnahaldjas (Andres Lehestik) - Tähtaeg 8 Juuni

Armsale õpetajale

ootan talve valget
kättemaks on magus
ilmne ebaöiglus
kummitab mu meeltes
vanatüdrukõpetaja
käega pandud kaks
sõnahaldjaid lumme rutjudes
tuletan tal meelde
lugupeetud õpetaja
don't love make fuck

~~~

sõnahaldjad
olen te valdjas
suur ja kole
täna
pääsu teil pole
paraadid paberil
valgel
mu töö
kui on öö
rutjuda
raamatuks
seni
olen trükipress
aastast
tuhat kaheksasada
kakskümmend neli
Raul Majas

***

kisub kiiva pastaka sültjas sulg
sirgeldab segast, rutjudes valget paberit
sõnahaldjate tiivad said kärbitud
nende sabadest voldikud
Anneli Martin

***

Tal
rudjutud tiivad ja tundlad
kesk üksindust
ükskõiksust
Helitu
värvitu
lõhnatu
kõiksus
ei külm
ei soe
Steriilne maailm
terav teras
läbi südame

Väike valge
leheke
Sõnahaldjas sp. ♀
Leitud: kevades
Koguja: N. Ärukael
Andres Lehestik
***

valges ja pimedas rutjuvad tummad tunded
sõnahaldjas on keeletu
Katrin Vaher

***
nii valge juuniöö,
su sõrmed mu sõrmi
rutjumas,
unustand sõnahaldjas töö,
vaid vaikus me ümber uitamas -
võib kuulda kuis süda lööb.
Helin-Mari Arder

Friday, March 30, 2012

Kroon, Sent, Raha (Tiina Tamm) - Tähtaeg 13 Aprill

Noor kahar oruelu -
mannat, nestet
sent anna!
Mul euroraha
kroon...
Mehis Tulk

***

Kannab vaesuse krooni
me aeg
kuid ons' rahas küsimus

kui hoolsalt kanname poodi
kõik sendid mis toonud on vaev
ja siiski me õnnetud.

Ei jaksa vaadata sisse
vaid välimust lappida püüad
külge riputes uut:

kõrvarõngad, riided või auto,
kaater või mootorratas
või veel miskit muud...

Kuid põhjatu sinu sees
see auk -
sa tassid kui vanapagan

ja siiski ei täitu see
ning rikkusest hoolimata
hinge tühjuses elad kui agan.

Näe kerjust tänava veerel!
Päikese paituses
tal rõõmsam ja rikkam on meel
kui sinul su asjade vaikuses.
Helin-Mari Arder

***

Euro

Vanuigi räägiti

raha nagu raba

raba veel on

ei ole senti

jagajaile

ei ole krooni

andjaile

rabast

külmund jõhvikaid lauale
Raul Majas

***

raha – ilmaelu lokomotiiv
mõnd silmapiiri taha viib
ütleb - kroonimata muld
vaid senti väärt on siin
Anneli Martin

***

ei ole mul krooni
ei ole mul senti
kuid vaeseks ma
ennast ei pea
mu rikkus on lapsed
neist tunnen ma röömu
rahaga iial
seda osta ei saa
Merike Maripuu

***

kallim(a) süles ära mõtle rahast
kroon sea talle pähe
ja sent viska selja taha
hiljem näed kas viskasid kulli või kirja
Katrin Vaher

***

Ma raha eest kord ära osta püüdsin liiklusmenti,
tal meeleheaks siis pakkusin maast leitud kümmet senti,
kuid järsku kurjaks kiskus toon
mult sisse nõuti tervelt kroon!
Toivo Parts

***

"mitu krooni,

mitu senti,

maksab su hing?

ma vajan sind.

palju sente sa tahad?

ma vajan sind.

sulle toon kullast rahad..."

-----------------------

mingi kroon, sent, ja raha
ei mänginud seal rolli
ta oli tasuta, ja vaba
ning ei küsinud tolli
Kadri Tõniste

Friday, December 23, 2011

Kriit, Kretiin, Musi (Marko Kanarbik) - Tähtaeg 23 Detsember


Jõuluvana kirjale sai kriidist kriipsujukk ja musi
Hiina päkapikkudel nüüd hulka toimetusi
ole pühak või kretiin, äpplist lugu peame siin

***
Varastatud musi
olen üks kretiin
kriit nüüd kurku kraabib
süümepiin
Anneli Martin

***

Kuidas nii, et pole kriiti?
Kuidas nii, et pole pliiti?

Miks inimene on kretiin?
Miks nõnda lõhnab tärpentiin?

Kas musi olla võib heroiiin?
Kas viin võib olla proteiin?

Nii on nagu ütles Priit
enne kui ta lahkus siit.

Miks meil on nii vähe kiita?
Miks ei ole heina niita?

Kuidas laotud sai puuriit?
Miks maha saetud on teeviit?

Kuhu kadunud on perspektiiv?
Kas Unematil otsas liiv?

Küsimusi pelgab vaid kretiin.
Vaid kretiini jaoks on ausus piin.

Nii on nagu ütles Priit
enne kui ta lahkus siit.
Kadri Tõniste

***

aknast mustab kui detsember
kaua karjuvad kretiinid
pole lauda mida katta
kõhust kostub mahe tämber

iga õhtu sünged rajad
mõnda viivad ühikasse
musitavad kuldseid kasse
külmad ümberkaudsed majad

vaikselt uksest sisse astun
valu läve kiviks teind
kriitja säästulambi valgel
ei helenda siin miski vastu
Madis Vaher

***

Kretiin see kriiti sõi
ja piiksus luuletusi,
ning tahtis suurest härdusest
ta taadil anda musi

nüüd kriidijälgi täis
on taadi kaunis kuub
ja rõõmsalt ootama
kretiin jääb aastat uut:

siis käes on nääritaadi kord -
kuid äkki ta ei tule
kui kuuleb jõulutaadilt
tema kuuemuret...

nüüd kiirelt kuue puhtaks pühib
me kriidine kretiin
ja lubab olla pai ja musi,
et saaks palju kingitusi!
Helin-Mari Arder

***

suur juht ja õpetaja
veab tahvlile nimesid kriidiseid ja aasta-arvusid
aga sellest ajalugu vaikib
mis nad asjast tegelikult arvasid

raamatutest pähetuubit tarkus
tühjade loosungite lend ja piin
puust ja punaseks standartsed testid
mis lahtris oled,tark või kretiin

mulle pseudoteadus kui hane selga vesi
esoteerilise musi ammu andis muusa
ja käed sest supist puhtaks pesi
kelmikalt nõksutades puusa
Ave Maria Blithe

***

Keegi kretiin kritseldas kirikus kriidiga.
Musi pole patt jah!
Toivo Parts

Friday, September 30, 2011

Kohin, Öö, Mürt (Gerly Kättmann) - Tähtaeg 30 September

öövaikuses,
kuu paituses,
mu kõrvus on kohin

mu enda veri
on tormine meri,
seal tuksed ja mühin

veel soe on mõni öö,
veel kiirelt süda lööb,
ja lõhnab kaunis mürt

jää minuga
siis talvel ka
mu õnn on erk
Helin-Mari Arder

***

suur tegija, öösel kui silmad suled
kui kustutanud kõik lambituled
rahus uinud kõrvus tiibade kohin
siis tiivul unes su mõtteid rohin

minu kannul su tuppa lendab tuvi
seega lihtsalt mul tekkis loomulik huvi
miks ta armsa noka vahel on mürt
miks on padja asemel sul vahukoore tort

see on tõesti nii, oled armastuse sort
minu kirg aga on ekstreemne lennusport
nii sinu padjatordist sel ööl saab airport
Kadri Tõniste

***

Vananaiste suvi. Hetk.


Vananev naine,

öö kahisev siid,

kõdu ja mürdi lõhn aias.

On ainult vaikus.

Üks õunapots

katkestab selle nii maialt.
Katrin Vaher

***

Ei, ärge mõelgegi
Et kord mu palmitud juustes
Mirdi- ja mürdioksi näete

Et pikas kleidis teie ette voogan
Allkirjastan, tunnistan ja kinnitan
Mesipuiste nädalate poole hoovan

Või kui, siis ainsalt võib juhtuda üks
Et paari lähen iseendaga
Minust ja minust saab üks
Minust koos loodu ja kõiksusega

Siis jah-sõna märgiks tõuseb kohin
Ülendav vaikuse müha
Ärkab kõik peidetu kõik mis püha
Ja öö ja valgus nad minus heidavad ühte
Ehteks kuldne südamesilmadest kee

***

Nende päevade
Pausid ja hoovõtud
Istuvad mul selgelt südames

Ilmselt veel kaua

Meelde tuletatud tarkused
Kogetud õnnistused
On seemneteks uutele rikkustele

Millest unistadagi veel ei oska

Inglid taevavärvides jäävad
Öösiti lendan koos nendega
Meie planeedi armastuse kohin kõrvus

Ja nii me nuusutame mürdiõisi
Tulevaste aegade magusaks pühitsuseks
Gerly Kättmann

***

Mürdipõõsa kohin öös

Läbi külma sügisöö
kohisedes lendab tuul,
öökull huikab raagus puul,
taevas sirab tähevöö.

Keset seda pimedust
aknast paiskub valguskiir -
mürdipõõsal püsib viiv
ja siis kõik on jälle must.

Nii ka mõtte selge hetk
on tabamas meid vahel -
ja kiirgab vaba tahe -
sumbudes kui silmapett.
Gabriela Uffert

***

Muinasjutt

Sameti kohin baldahiinide varjus,
öös liikumas hinged nii halvad kui head.
Mürdihekkide labürint, üks õnnetu karjus,
küünalde kumas kroonitud pead.

Juveelide toonides jutud ja pildid,
nõiutud metsad ja losside hõng.
Mu lapsepõlve mälupildid,
nii võimas ja lõputu ajalõng.
Riste Vaher

***

Oo- oo, täna jälle on reede,
koju jõudis minu silmakirjateener.
Lubas mulle, et hakkab korralikuks,
kuid juba härra svipsis uksepiita kitkub.
Aknast nägin- kuis lapike muru sai talle armsaks,
mis siis, et äsja tema peale märgas.
Kodusein see endistviisi pakub tuge
Ja koridori põrand ootamatult libe.

Kontakti astuda ta suudab vaid maaga,
mulle tundud- kõik kordub- see vana saaga.
Kui saaks võtta hoopis teise kaadri,
tort, lilled ja seejärel ta asetaks need vaasi.
Mmm...h.

Teatrisse- kinno minekuks ei kulutata raha,
see on mõistlik ikka juua maha.
Pole hullu!
Mees ise- toob sul koju pantomiimi teatri,
seda nautida nüüd esireas sa saadki.

Tegevus toimub hilisel öötunnil,
kohin kõrvus, end taltsaks sunnin.
Pealtvaatajaiks mina ja mürt köögilaual,
ise mõtlen- kannatust mul on, aga kauaks?
Tiina Tamm

Tuesday, June 21, 2011

Mõte, Sillerdama, Meelerahu (Helin-Mari Arder) - Tähtaeg 15 Juuli





Ei ole mõtet -
vaid vaikus sillerdab:
on meelerahu.
Helin-Mari Arder

***
murelik mõte ununeb

nähes sillerdavat kodu randa

liigne keha kate pudeneb

kui meelerahu vallutab mu sisu

ja soe liiv võtab mu oma kanda

mere ranna järgi oligi mul isu

siin saab kõik liigse ära anda

on mõte mis kohe ununeb
Kadri Tõniste

***

kainuse kaunis kallerdus
ja põud nii mõtteist kui tuulest
higiselt sillerdav meelerahu
jalgrattal leiutan luulet
Anneli Martin

Monday, March 14, 2011

Käbi, Laps, Kakaduu (Birgit Rza-Kulijev) - Tähtaeg 1 Aprill





Ei käbi kännust kaugel kuku,
nii ütles kägu ja siis kukkus
kukkuma.

Kukkus siin ja kukkus seal,
pärast aga kakaduul
üks käolaps istus pesa peal!
Helin-Mari Arder

***

Ühel lapsel oli käbi,
kuid oh häbi, see käbi,
oli omadega täiesti läbi,
ütles kakaduu, kellel polnud
sugugi ei häbi ega ka käbi.
Aliis Veeber

***

Pesamuna

muudkui sööb ja kakab
nagu väike keldrikakand
minu väike valge kakaduu

arvab et on maailma naba
minutitki ei anna vabaks
kisama kui hakkab suu
tantsime kõik lapaduud

ei saa täis ja lõhki ka ei lähe
pissib sülle ronib pähe
emme jõud imeb raugele
käbi ei kuku kännust kaugele
Ave Sambla Barker

***

Kui kakaduu
mõtlemata suu,
mu laps, mu käbi,
kordad mu häbi.
Mu liha ja luu,
mu au ja vägigi
kordub sust läbi.
Sina oled nii muu,
aga see mida nägin
ikka üdini truu.

***

aprill !

siiberdav rehv rajas leivanumbri
viimane dada ärritamas lõplikult kaljunurgas
tema silmapilku naeruväärne kakaduu häbistas
tuleviku lapse leiutis tagala varjukülge veeres
ja karmi ajalikkusesse leebus käbi meistriteos
Katrin Vaher

Wednesday, February 23, 2011

Orkester, Sobima, Küünlajalg (Ave Sambla Barker)- Tähtaeg 11 Märts





Silmad kinni kuulan suuri teoseid,
orkester higistab,
kujutlen end küünlavalgel,
kõrgete küünlajalgade alleel,
brokaadi sahinal,
libisemas üle põranda.
Mozart sobib mulle.
Birgit Rza-Kulijev

***

Nad sobisid nii hästi
mees kui orkester
naine nagu küünlajalg

***

Küülnajalal kõnnib torisev külm
sobitab end pragude vahelt tuppa
orkestrina latvades prõmmib ja müttab
mind pulloveri luku taha lükkab
Anneli Martin

***

Orkester oli minema aetud
dirigent üksinda jäetud
mees seisis veel tardunult laval
sobiks öelda
nagu küünlajalg
mis täis on tilkunud vaha.
Toivo Parts

***

Ma panen ennast sobima -
ehk kõlab siis orkester?
Kuid ikka tunneb nadina
end kordumatu muster
kesk heliilma leebumust.
Miks viiul küll ei alga?
Kui ärkad unest tardunust,
Näed - saed küünlajalga!
Maian-Anna Kärmas

***

Päev päeva järel rabelen ja nühin
Toimetusi teha vehin
Nagu ühte ja sama lugu mängiv orkester
Tunnen, olen päris meister

Võpatades üles ärkan
ja iseennast eemalt märkan
Kas siin leidub kuskil peatust?
Ei, aeg läbi voolab igast ihurakust

Sobib see sulle või ei
tilguvad vahapisarad küünlajalale
tikk, tikk, tikk
iga sekund on igavik
Jaan Kelle

***

Tassil on kõrv,
nõelal on silm,
küünlal on jalg,
- mis huvitav ilm!

Ahjusuu tahaks laulda
ajahambast puretud laule,
ta simsil purjeka nina
on tüdinud olemast jõude.

Kokku sobib see seltskond -
neil kõigil on unistus suur
luua koos üks orkester,
mis mängiks kui taevas on kuu.

Kõlaks siis nende muusika -
kuulaks kõrv, vaataks silm, tatsuks jalg.
vanal ahjul rõõmust suurest
õhetaks matsakas palg.

Küünlajalg takti lööks matsuval kõlal,
tass teritaks kõrva, nõel silmaga sihiks,
et noodid saaks õiged, ka purjeka nina
neid ahjul aidata rihiks.

Nii kõlaks see muusika varjude valgel
õunagi südant soojendaks see -
kui oleks tal alles veel punased palged
veel värvikamaks muutuksid need.
Helin-Mari Arder

Monday, October 18, 2010

Pilet, Õun, Internet (Birgit Rza-Kulijev)-Tähtaeg 30 Oktoober







tahan arendada loovust
abiks Internet, võtke vett
või õuna,
et saaks arendada kahte ajupoolust

ostan pileti
ja lähen teatrisse
Kristel Siilak

***

sinu südamesse piletit
ei osta mulle miski

kui vajutan "like"
sinu mõtete peale internetis

näoraamat ei näita
mis nägu seepeale oled

minu näost võid küll lugeda
kõike, iga kord

kui kohtume, tunnen end
nagu õun

punapõskselt
Helin-Mari Arder

***
loterii pilet yhes
õun teises taskus
mõtlemata
Ta internetti astus...

pilet sai rullitud tolmuks
õun sai läikima hõõrutud
aga internetti nagu polnuks

veel üks pilet
mille peal on 2 õuna
internetist saab tellida lõuna

pilet on palatis
õun padja all
internet padja peal
imenud Ta tähelepanu

damn võrk tõmbas Ta kuivale
padjaalusele õunale meenus loterii pilet

Kui vale?
Kadri Tõniste

***

Õun ja Apple
kas Pärispatt versus Õndsus?
Maailma Kõiksus ja Internet
kas pilet Minevikku ja Tulevikku?
Katrin Vaher

***

Katkise õuna logoga raal
tuntust on kogunud linnas ja maal
sellega pääsed sa kergesti netti
maksmata selle eest üüratut plekki
oled sa Siim või oled sa Piret
võimalus osta sealt on ka pilet.
Toivo Parts

***
Juhtus ükskord sedasi,
see oli hallil ajal
ei olnud internettigi
veel igamehel majas.

Ma ostsin bussipileti,
et sõita koju linnast.
Buss oli rahvast paksult täis,
üksteisel pinnuks silmas.

Mu kõrval, tagumises reas
üks noormees võttis platsi.
Tal oli seljakott ja telk
ja juuksed pandud patsi.

Buss oli palav, kolises
ja raputas mis kole.
Eks interjööris sellises
ju mugav küll ei ole.

Nii oligi, et teravalt
üksteisele sai õeldud
ja pilke kurje jagatud
ja halbu mõtteid mõeldud.

Kuid härrat minust vasakul
see sapisus ei segand.
Ta tundus väga zen ja chill -
vist oli elus vedand.

Ta võttis kotist õunu paar
ja jagas ümberringi.
See lahkus pani kõiki meid
pööritama silmi.

Sestpeale rahvas oli vait,
vaid vahtis enda ette.
ei osand öelda Oo-d ei Aa-d,
kui kass, kes kukkund vette.

See lugu pani mõtlema
ja vastus pole meeldiv.
Miks oleme nii sapised?
Miks lahkus on shokeeriv?
Riste Vaher