alla su õlu
jäid pehmed õied
võilillede kollane vaip
kust tuli see võlu
mis vale või õige
ei seda tea eales taip
ei kõnele suud
kui räägivad südamed
ja peatub meis aeg
ei tunne me muud
üksteise sulame
me ümber on metsik aed
Helin-Mari Arder
***
Ütlesin
naisele, et tahan raha
kokku hoida ja sestap plaanin
võililledest õlut ajada
mõtlesin
siis ei pea veel hakkama
aeda niitma
võin õndsas rahus
võrkkiiges lamada
tema
vastas, et hoopis
veini tehakse
võililledest
aga miks ta mind
hoogsa tõmbega
välja kallutas
võrkkiige seest?
Andres Lehestik
***
Hea sõber mind kutsus mekkima võiet
kesk muru, kuid lõhnavas aias kenas
mul vaatasid vastu kollased õied
ja valgetes udemeis karvakerad.
Võililled on jälgid taimed siin ilmas.
Ta seemnepall näeb nagu viirus välja.
Meid vaatasid nende tuhanded silmad,
kuid vältisin pilguga aasa häiljat.
Mu sõbraga vaikselt süües koos hoovis
ühtäkki, kui jutlesin talle eilsest,
pilk vaatab altkulmu, küsides: ”Soovid
üht õlut?” - “Aitüma, kuid tänan ei, sest
ma pole küll see, kes lilledest hullub,
kuid pigem jään võilillepiimast purju.”
Pearu Pung