Mu peas

kaks pilgeni täis vaati

ühes tõrv

teises mesi

mitte vesi

Peeter Pärnsalu

Tere Tulemast!

Igal liikmel on võimalus pakkuda kolme inspiratsioonilist sõna.
Neid sõnu kasutades võivad osalejad tähtajaks luuletuse sepitseda.
Valmis luuletused saatke e-mailile
kolmsona@gmail.com

Tuesday, August 31, 2010

Sinine, Vesi, Voolab (Eve-Ly Ojangu) - Tähtaeg 17 September








Sinine esmaspäev.


Voolad kui vesi,


midagi ei mäleta.

….

Eesti sõdurile

Ajajõgi voolab, katkeb valel hetkel.
Sinine ja must ja valge, aga must on keskel.

Sõbrad leinasarga toovad vanemate ette.
Sõdurpoisi eluhetked kaovad silmavette.
Katrin Vaher

***

Lähker südameks -
kõik mahub sinna.
On elu sademeks,
mis uhtub pinna
küll soojaks, vahel kaledaks,
ehk vesiseks ja haledaks,
ülevoolavaks,
puna hoovavaks
ka siis kui meel on sinine.
Maian-Anna Kärmas

***

voolab jõgi
mere sinisesse üska
mu kallima silmavesi
teeb südamele tuska

***

Joodiku laul

Oh seda õlle vett
mis ojadena voolas
nüüd esmaspäev on sinine
ja lõtv on mõttekett
Peeter Pärnsalu

***

kaubamaja signatuur
kaigub üle linna
läbi linna voolab
roheline jõgi
jõel pole enam
väga kaua minna
kuni sinitaevas
läheb veega segi
Madis Vaher

***

varahommikune vaikus
koos linnu lauluga mu tuppa kaikus
kui kauaoodatud kordus saade

linna müra imbub rakkudesse
kui läbi voolav abitus
kuradi rattal ringlev inimvare
milline linna vaade

ehavalgus eristatab taevasina
tulvavesi voolab silma koobastest
viib endaga kaasa muretina
ei hooligi enam rööbastest

hingel ruumi jääb väheks
ahistavas anatoomilises kestas
organismus anarhius sai taheks
seemnest idu irdub mullas mustas

sinine vesi igavikus voolab
soniv aatom orgasmi eeldab
ta selleks valgust neelab
vaid põrgu talle seda keelab

kosmose ema,
ei tee eelistusi

tappev häbi uppub
vees
sinises
voolavas

kaob
ununeb
Kadri Tõniste

Saturday, August 14, 2010

Kivi, Õmblus, Lest (Toivo Parts) - Tähtaeg 3 September






Altja rand ja Titekivi
värskelt püütud lest suitsuahjus
metsmaasikad kõrres nii ilusad
et kohe süüa kahju
virnade viisi vanu Pikreid
lebotades läbi loetud
tooreid hapuid tikreid
aplalt ahmides sai lakka poetud
hargnev õmblus lapitekis
siiruviiruline soe ja pehme
mu lõputu lapsepõlve suvi
nii ammu, nii ehtne
Ave Sambla Barker

***

seistes keset pilliroogu
väike mees võttis kaldal hoogu
lame kivi kõvasti peos
poiss keskendunud oma teos
vise nii jõudsalt edenes
et varruka õmblus tal rebenes
võimsa sai lennu lutsukivi
veepinnal siledal sulpsude rivi
lest, kes liiva sees kõhutas
mõõduvat kivi õhutas
laineharjad lõid püsti pead
kivi aga põhja käima peab
kaua võib see ikka kesta
lestki tõmbama peab lesta
Kadri Tõniste

***
SIIM JA MIIN

Rannaliival lebas miin
kiviga peale sai kraabitud riim

SIIN OLI SIIM

Äkki eemalt tõusis kisa
kohkund näoga Siimu isa

pojale sealt valjult karjus
parem kui sa kohe varjuks

mis sa sorgid seda kesta
poiss sealt kohe tõmba lesta

ja siis kostis kõva pauk
liiva sisse tekkis auk

mõni meeter eemal august
valjust kõrvulukustavast paugust

õnnelikult ohkab Siim
ohh.. kahjutuks sai tehtud miin

nüüd kui miiniga on kõik
arsti juurde tehti sõit

kuigi tervis tundus kombes
arst veel kulmu kokku õmbles

peale selle mõni kriim
õnneseeneks peab end Siim.
Toivo Parts

***

Luiged lähvad, lumi maas.

Suurtel krobelistel lestadel luik seisab kivil ja uneleb.
Näeb, räbaldunud pilveõmblustest lund pudeneb.
Kuidas lumi võib tulla - mina ei ole veel läinud,
mõtleb luik, kes aastaid rahvatarkuse järgi on käinud.
Katrin Vaher

***

Lõputu suve nüridus on kiskund mind õmblustest lahti.
Ses lõõsas mu mõte ei käivitu ja luulekski pole tahtmist.

Tahaks pugeda kivi alla, kui lest Saaremaa liivas.
Ei ole ma loodud elama selles lääges Ameerika kliimas.
Riste Vaher

***

Ikla rannal uimerdamise mälestus

võrgu õmblustes soomuste kesti
sai ka paar siiga, kuid rohkem on lesti
roosad kivid panen siia, teise ritta hallid,
hallid on nii ümarad ja musti pole kuskil

***

täna õmblesin patju
neelasin karbitäie kive,
panin lestad likku
kurgid purki ja näkku

Anneli Martin

***

Sõnaõmblused mu kõrvalestal
Veel ei kuule, pisteid tunnen küll
Kivimügarad mu silmakestal
Veel ei näe, kuid peagi kivitüll
Rabinaga pudeneb mu sülle
Sisinaga suskab kõrva nõel
Tõde sõbrajuttu puhub mulle
Kuigi esmapilgul näib ta õel
Maian Kärmas

Wednesday, August 11, 2010

Kuu, Konn, Padi (Astrid Pärnsalu) - Tähtaeg 14 August







õhku täis king size madratsil,

padi kaisus, tiigi peal pikutas üks sell

kes viibis konnade kontserdil
tal hing oli hele ja hellemast hell

tähed ja kuu ning tuhanded laternpõrnikad
sätendamas ja heledamas pimedas öös
kauniks said varjud mornikad
Loodus oli imelises töös
kuusekede hinguses, tiigil vaikselt loksudes
konnade duette kuulas ta tasa

kosmos
õhku täis kuninga madrats, padi ja sell
kel hing hell

...

tiigi õrnas lainetuses ja lembuses
mees pikalt taevalikus unes pysis
kastepiiskade tihedas embuses
igatsus ta äratas ja küsis

miks ta ei tulnud koos minuga.
vaikus.
parem kõik unusta.
Kadri Tõniste

***

Konn

Kuu aja eest kuuvalgel ööl
siis kui Siim sai käia veel tööl
oli ta palgatud valvama šahti
et keegi ei tooks sinna salaja prahti

mehel aga polnud tahtmist ja mahti
pidada seal mingit vahti
eemalt kostis mitu krooksu
Siim see pani kohe jooksu

jõuetuna koju jõudes,
kohkund näoga tuppa nõudes
üles äratades pere
ütlemata neile tere

vaesekene langes voodi
suhkruvett tal kohe toodi

krooksuhirmu tuhudes
hullumoodi uludes
patja näkku surudes
hirmulävi purunes

asjast aimu saanud proua
seda kuulata ei jõua
selgitusi lisaks nõuab
arusaamani siis jõuab

mees mis küll sul arus on
see võis olla lihtsalt konn.
Toivo Parts

***
Pisuvend

patja lohku puurib
väike naistemees
kuud uurib ja konna
makaronid taskus
Anneli Martin

***

Uni

Päiksest kuumaks köetud kuu
vaatab alla aeda.
Kivist konnal lahti suu,
mis siin ikka kaeda.
Putukate sirinas uni mul ei tule,
padjaga ses mürinas
kõrvad kinni sulen.
Varsti uinun sügavalt,
und näen ülikurba-
Kuulus Anu lennukilt
hüpates saab surma.
Katrin Vaher

***

Kuu paotas suu
ja ütles muiates muu!
Konn selle peale,
silma pilgutades kelmikalt seale
alustas muuseas kuupuhastust -
sideme ostuga lootes kuult saada lunastust...

Mina panin padjaga kadjama,
mõnd aega pesitsen nüüd Vadjamaal.
Raul Sööt

***

On puulehed kogunud oma vormi
Tuulevaikuses kosunud mitu kuud
Nagu surfar, kes oodanud on sügistormi
Mil uhkelt lahkuda saaks oma puult

Püüda purjesse võimas tuul
Nagu konn hüpata üle lainevahu
Neil hetkil ei oska tahta muud
Lõpuks padjal kui pea, saabub rahu
Jaan Kelle

***

äiksepilvede all õhku väga pole
aga ehk on nende taga paista kuu
sa sisenedes tuppa süütad tule
ja sisenedes tuppa süütad mu

kui konn sa kleepud mõttetusse patja
su naha maik on hallutsinogeenne
ning vihma voolab läbi õhu vatja
ja veri mööda mustendavaid veene
Madis Vaher