Kunst, Otsing ,Vabadus (Hele Meelne) - Tähtaeg 21 Märts

KUNSTLIK

vabadus ja otsing

iseenda sees

poolköva vegeteerimine

enda vangitornis

vaba ühiskond

raamid trellid ees

teel sillad püsti

tavaelunormiks

kui kirbukott

kel hambus sussid

pilk hajevil

ja nurub pai

kunst vabadus

nagu kumminaine

ei ole fun

kuid asi tehtud sai

Raul Majas

***

Veel kujutlusest puhtamatki

teravlõikav nooti

veab poogen tšellost

ootel siseilma

ei mitte muusika

vaid ülevuse otsing 

nii puhtalt pääseb

vabadusse lendu meel

veel

lõpmatuse kõla 

klaveril

ja veel 

ja veel....

kunst surematuks

sünnib

surematut

puutes

Andres Lehestik

***

vaikuse otsing

vabaduse majas

külg külje kõrval

saavad maailmad üheks

kunstiks

Hele Meelne

***

Vabaduse otsing ---

kas see on kunst?

Kunst on otsing -- kas vabaduse?

Mõndade jaoks küll.

Hingerahu, meelte tasakaal ja ilus lõpmatus, milles

muretult hõljuda.

Kas see on vabadus?

Jah, mõndade jaoks küll.

Otsin vabadust, kuid -- seal ei ole vabadust.

Järele jääb vaid kunst.

Meeli Salumäe

Sume, Hall, Mesi (Õie Pak) - Tähtaeg 4 Oktoober

A:"oled sume"

O:"ise oled sume!"

A:"mina? sume? oled ehk ikka ise sume."

O:"ära hakka jälle … ma ei suuda."

A:" aga siis end muuda, mesi"

O: "sa ajad mu vesihalliks,

see läheb sul kalliks"

A: "hall sobib sulle ja kallis on vesi"

O: "sume nagu taevas, sa mõtled?"

A: "just nii nagu ütled.

oled mu taevas, hall taevas ja nii vesi kui mesi..."

Kadri Tõniste

***

Sume aja sula

mesivalguv-hanguv,

tardumuse liigahtavad liikmed.

Kinnisilmi kuulen -

väljas vesivulav elu

algusele andub,

hall kardin kiikvel

aknaprao tuules.

Unehõlmas oleskelu.

Maian Anna Kärmas

***

Hall inimene

sumedal sügisel

armun vähemalt

korra

seekord süda

seisma ei jäänud

hoomamata

täit tervikut

sattus kärbes

mee sisse

udupeen joon

armastuse

ja lendava

sita vahel

Raul Majas

***

Sa mu meeles kui: sume, hall ja mesi

see minu jaoks kõik sinu kohta on tõsi 

Sume kui teisisõnu tume, 

välispidiselt muhe

Hall, millega riimub kallkall

ning see mis sulle jõuludeks kinkisin - minu (hall) sall 

ja see kõrge emotsioonide vall.

Sinu huuled kui mesi,

vaikuses nagu vaga vesi

Aliis Veeber

***

puruks lõid minu kalli kruusi

killud tõid vaid õnnetust

hinges on suur hall

meenudes mesijookide sumedaid hetki

lohutuseks sain uue kruusi

sellestki kõlbab juua

hall taandub tasapisi juustesse

Katrin Vaher

***

Hull masu

meie maale laius,

mees hallus,

mees hallile meelele allus.

Mees, silmis hall,

sumeilma ei silma,

sumesilmi ei sihi,

ei ulmas, ei ilmsi.

Ah! Ise elus alles,

hallis allmaailma hiies

mehe alameel lamas.

Lahe, mees mesilase sai hame alla,

ilus mesisuu sumises salamisi.

Lausa mee sees see mees!

Andres Lehestik

***

sume hommik

pimedad tänavad 

kiirustavad inimesed

pannkookidelt tilkunud meenire

õrnalt habetunud lõug

pehme lumi hallides silmades

vastatud naeratus

Hele Meelne

***

Kui Su lemmik värv on hall

Ja sumeda tiigi selge silm

me maise kindluse mesine vall

Siis olen Sinu, kuniks ilm

Anneli Martin

Narmastus, Ürask, Kipsitolm (Martin Plaser) - Tähtaeg 29 Märts

Kevad

rõõmupunased huulepulgad
 trükkisid mustrihulgad...
 lubikahvatutele iseloomudele

katuseäärte patupuhaste jääpurikate narmastuses
 kipsitolmuses armastuses ...
 keerutasid  vahukooreüraskid

kriiskavvalges õhus
pildus pime juhus ...
 betoonhalle kukerpalle läbi aastarõnga

Hele Meelne

***

Ümarprillidega ürask-kass

teravad kihvad kvantvälkudes

allakukkunud õuna sisestas

 puuvili  born-booradi

jordaania keskmisest mäest

alla veeres

 ja  diraku vastu planku

 ja tiraki vasta planki

 teadmata võnkus

kus ta's on

või mis tas on

kipsitolmuks kipspeades

kangemgi kristallisatsioon

kord laguneda

suudab

kord  kord

ilmuvad uued mehed

uued

uued tulevad naised

armastus n korda jälle uus

 n-armastust

 n-agu vanasti

maailm vanas ikka

ja alati uus.

Andres Lehestik

***

Palgamörvar

ehk üks puu

jäi jälle

kasvama

emanimi

isanimi

Familia

pohhui

siirdan su

küprokist kasti

ürask

kui veel

ahju taga

kilki teed

minule jääb

kipsitolm

narmastunud

päikesevalguses

Raul Majas

***

Kevad

Päike

Jää

Ja armastus narmastus

Kevad

Kuu

Vesi

Kipsitolm pühitud

Ja väike ürask jõudis koju

Kristel Siilak

***

Tantsin žilettidel

kuni narmastun

üraski unenägu

kipsitolmust voodis

taevas

ei tule appi

Alari Janson

Teekond, Narr, Häbelik (Alari Janson) - Tähtaeg 15 Märts

Väljaränne

Küla ja teekond lõputu

narr oleks vanduda

alla sajandite töö

väädid kiigel jalutsis

kõigub reaalsus ja piik

põlvini heinas on tiik

liistud pannakse viimasena

tühjaks jookseb maal

häbelik kuraator 

masturbeerib

Martin Plaser

***

Kõiksust narrides

ehk 

igal õhtul nagu sureks

Häbelikud ehapisarad

hüübivad näos

teekonnal

läbi loojangu

olevikku

ja hommik on käes

Raul Majas

***

enne  koitu

silmapiir

osake maast ja taevast

orientiir

pääsemaks öö vaevast

õhetav uudsus

loobumiseks

häbelik truudus

joobumiseks

väsinud narr

pehkinud reel

neitsilik nõid

käidud veel

teekond

läbi tuleriidast

andestades

sädetki viimast

Hele Meelne

***

Olen juba väsinud 

ilkuvast naerust

tean

minu teekond

lõpeb varsti

keegi hüüab kaugelt

vana narr

hüppa nahast välja

näita mida oskad

mu mütsil on kuljused

kõlistan neid häbelikult et

mitte segada

noorte narride naeru

Alari Janson

***

Teekonnal kevadisel koju

narr tunne tabas mind -

samm-sammult

süvevenult juurdlesin

seal luule olemuse üle:

et sõnaga loob mõiste,

kaks toob seose

ja kolmega on tekkind

luulelennuks sobiv pind

ning neljaga saad

saamatult või saavalt

luuleruumi -

kui järsku

lausa luuletuses

avastasin end!

Kõik vastutulijad

mul viipasid ja

naeratasid silma,

ma häbelikult vastu

naeratasin ka.

Ehk nina must või

tagurpidi kaabu,

ei miskit mõistlikumat

mõistnud arvata.

Karm peegel kodus

midagi ei reetnud,

nii lõpuks sõbrale

ma avaldasin end.

Ta kõkutades telefoni

hõikas:"Sul luulepuder

peas on, kulla vend!"

Andres Lehestik

***

Lumi sajab, katab kõik, mida varjata vaja.

Nipernaadi teekond on lõppenud.

Katarina Jee seisab kui mälestussammas sellele,

mis tal on ja sellele, millest ta ilma on jäänud.

Sa vana narr, ei sa häbene ega kahetse.

Katarina Jee ootab.

Kogu maa on valge, kas oled nüüd

valmis , Nipernaadi?

Katrin Vaher

Tango, Akordion, Sutenöör (Hele Meelne) - Tähtaeg 1 Märts

Kutse tantsule

sutenööri

taktikepi all

talita tangot

tüdruk

olen akordion

sinu ja

muusika vahel

gordioni sölm

mida avada

kahel

talita tangot

tüdruk

öö ei löpe nii

jääb kontrapunkt meile

ja hetk

tants löpeb

ja sinust saab

peadirigent

Raul Majas

***

sutenöörita
tänavail luusides
sinistes silmades
õhtupäikese puna
võta mind tangoks
mängi mind akordioniks
taevani ja tagasi
mu jumal

Hele Meelne

***

akordion see suhete sutenöör

alustab kirglikku tangot

sõrmed jooksevad hüplevad klahvidel

ootel pilgud on nendele hangund

helid tõmbuvad tõukuvad põimuvad

teevad pöördeid sikk-sakke ja sõõre

äreva tundetantsu lõpetab järsult eitav peapööre

Katrin Vaher

***

Tead, ta-tangot tantsisime, akordion  nii ennastületavalt mängis

Ja - jah, jäi maal sul pooleli, käes pintsel uimasena varisesid sängi.

Suur joobumus, vein punane dekanteris ja sinu seelik pitsides lõi lusti

Mul hõikasid- pea ringi tiirutab, pilt udune, ei tunne ennast hästi.

Üks õliirves sutenöör sind püüdis frankidega endal ärida

Ei aimand palavikku veel ja kibuvitsasiirupiga püüdsin turgutada, aidata.

Kurbilusa šansooni saatel pöörduksel üksteist taga ajades me jalga lasime.

Gripp kogus pöördeid, sosistasid segast, pead tõstes hüüatasid "Jookseme!"

Toa väikse Seine'i äärde saime, saluudist keskööl paiskus kamber valgust täis.

Sind hoidsin, suudlesin ja palvetasin, ööl palavik vist üle neljakümneühe käis. 

Aeg aeglusta ja lase olemisse rahu, las päiksevalgus paitab, rohi kosutab.

Tal õigus, sest  hibiskiõis öökapil säras tango ajal tema juustes!

Mind mõte lummav tõesti  hullutab.

Andres Lehestik

***

Akordionina heitegaase ninast otse kopsu

Jää-tango halli otsa leidis Paastukuul

Sutenöör, lammas, luuser, võtan umbropsu

Kui hiirekõrvu sünniks vaid mu pirnipuul

Anneli Martin

***

On müüdav 

unelmavirvarr kus 

elu tantsib

tangot

uus pööre

pole lugu et

on vaikinud

akordion

keha kriibib

liibuv jalg

üks kirg ja 

kõik saab läbi

olen kõigest

sutenöör kes 

liiga kõrget hinda

elult küsib

Alari Janson

Laul, Luide, Nõgi (Maian Anna Kärmas) - Tähtaeg 15 Veebruar

üle räämas

agulimajade

veduridepoo vile

meeldetuletus

inimene

oled evolutsionäär

revolutsioon käib

rüga

märgi nimel

lahtisulanud nõgi

seintelt ja korstnajalalt

imbub verre

elad tumedas ruudus

laest rääkimata

oli lootus...

läbi värvitud

agulimajade

müügimehe hüüd

värvid ninna

seest ilusaks

nuusutada

poole soodsam

lootusetu on

saada puhkus

laulvatele luidetele

Liiva Hannuse juurde

tumedas kasvanud

värvitul inimesel

~~~

nõgi lebab

luidete vahel

laulab räppi

ja löimub

orjast härraks

pole valu

ei sõimu

ootab ande

kaua ikka

koduta hulgud

onu Remus

meile elama tulnud

Raul Majas

***

Merevahu vaikimisi

ootama võid jääda - 

igavesti randa pidi

tõukub tuule käega,

tormab või siis tasa maabub,

aga ikka uhtub,

laulu saatel aina saabub,

kuni luiteks kuhtub - 

 t u n n e,

                mille laine iial

nõgiseks ei tardu,

loksub-laksub, taandub liival,

naaseb, kuid ei kordu.

Maian Anna Kärmas

***

ära laula veel luidet

mu tallamuster 

su nootidel nõgine 

ja pea kohal pilvetäis jäidet

Anneli Martin

***

me oleme laul

saateks higine elektrikitarr

kellest järgmisel kontserdil saab viigitud viiul

refrääniks

tatrapuder

lõkkel hautatud

peale äikeseööd

me oleme laid

meretäis ükskõiksust ümberringi

luited mäletamas hoidmist ja

maasikaid

pooltoorelt

peale äikeseööd

lõpuks oleme tuhk

lendamas nõgisest korstnast

rohtukasvanud teele

seal me saame viimaks üksteisest aru

päriselt

peale äikeseööd

Hele Meelne

***

Viisi virutan luidete vahele,

sõnad summutan Tolkuse rappa,

laulu mõtte  uputan laukasse,

tundepudemed sisalik napsab.

Aeg alla käib, luited on väsinud,

üllas lõvi saab sipelgaist söönuks.

Sina, sisalik, draakoni lapselaps!

Ainult kärbes kardab su koonu.

Nõgimust rähn hüüab kiuu ja kiuu,

kisub kiude hingepuust välja.

Kodukakk ehmunud pilguga

saadab vaikides metsast mu välja.

Andres Lehestik

Seelik, Haug, Tald (Madis Vaher) - Tähtaeg 1 Veebruar

Alzhaimer

ei tea

kust tulen

või lähen

mis rahvus

kas pükse

või seelikut kanda

taevatalla all

kuu või tähed

või päike

sõltub sellest

mis nimi tal anda

olemas tulemas

minemas

rahutus tekitab

pinge

haug mäletas

kuid tema mälu

teeb peaga koos

supi sees ringe

Raul Majas

***

Hakka haugiks okkaliseks

Lipsa mu seelikust salaja vette

Tee nii et ei märkaks Su kadumist

Saa möödujaks tald surut otsaette

Anneli Martin

***

Kuhu heidan mure musta,peidan tusase tumeda.
Poetan mustikale ma musta, karu tallale tusase tumeda.

Tume turjaks kumeraks havile,
havi libistan Mustjärve valvama.
Karu männikus mustika kallale
tatsab rahumeelel täistallaga.

Musta nootideks-sõnadeks lehele
lauluneiule  seelikul triibuks.
Tusa tumeda ülevaks üminaks,
mure mullase harduseviivuks.

Õelaks kirjaks ei loovuta iial,

salaplaan jääb tumedast ilma.

Põhjapiisk liblika heledal tiival

lööb lõbusaks suve ja silmad.

Andres Lehestik

***

Mõistatus.

See neid ei kuluta asjatult taldu.

Helerohelises  hommikus

mässib ta oma saba ümber

igatsustest seeliku

ja ujub koos haugidega

mööda kiviseid randu.

Hele Meelne