Sidrun, Lammas, Raadio (Astrid Pärnsalu)- Tähtaeg 24 Veebruar

oled kadunud raadio lainetesse

mobiili mobiilsusesse

panen sidruni koored laugudele

ja loen lambaid

~~~

Armastus muudab meid lambaiks

raadiomastiks ja soolasambaiks

mõrudalt mekib sidrun ja vesi

kui meeni ei ulatu käsi

~~~

nii sagedased raadio sagedusel

üheksakümnendate magedused

anna veel lammastele lambadat

sidruniga kohvi ja piña coladat

~~~

Telliskivis

aknas sidrunkollane hommik

köögist kostab raadiot

kaisulammas on mu lemmik

Anneli Martin

***

sidrun päevitas murul

lammas tofut müüs turul

raadios lainetasid sagedused

Kadri Tõniste

***

Raadiost kuulan klassikat,

anonüümsust vaid talun.

Teiste õnn ja õnnetus mulle teeb valu.

Sidruniviil minu haavale.

Ei tea, kas julgen veel loota -

lambana värisen altaril, ohverdust ootan.

~~~

Väike kassike- sidruni ajas voodi alla,

raadiole hüppas ja lilli tallas,

Gotlandilt toodud lambast sai jagu-

ma ei riidle, ikkagi sõbrake... nagu.

Katrin Vaher

***

Külalised

Kui elu pakub sidruneid,

teen mina limonaadi.

Kui ette juhtub lammas,

siis karbonaadi.

Raadiost tuleb bossanoovat

ja vahel räppi.

Põll ees ja lokid peas,

keerlen mööda maja

ja korjan kokku kräppi.

Ave Sambla Barker

***

Ärataja

Mul aju sidrunina tühjaks litsub

See aeg, mil teised imevad veel aega

Paar mõtet käärudes ehk juba naksub

Kuid kas need väärt on ütlemise vaeva

Siis süttib tuluke ja sõnu nõuab

Ning mikorofon on nõnda relva moega

Et hirmust kangeks tarretuvad lõuad

Ei välju suust ka lausepoega

Ja eetris paisub armutuna vaikus

Nii neetult lõpmatu on selle raadius

Veel otsin alles oma unist taipu

Võib seni lammas määgida siin raadios!

Maian-Anna Kärmas

***

Hommik maal

Vikerraadio pühapäevaprogrammis

arutatakse lambaid ja lehmi.

Sidrunikollase maja aknad on lahti,

joome kohvi ja loeme lehti.

Riste Vaher

Nõid, Kuu, Sünd - (Riin Verlin) - Tähtaeg 3 Veebruar

Sündisin nõiaks tuleriidal,

vihisesin kuu poole,

maa tõmbas mind jõuga tagasi,

ajasin küüned ta turja,

püüdsin tungida südameni,

jõudu ei jätkunud,

hajusin halliks uduks,

tilkusin väikesteks vakladeks,

uuristasin ta karedat pinda,

kõdunesin mullaga üheks,

igavesti, Aamen!

Katrin Vaher

***

Nõiutult, minu käsi sinu pihus

Kuu sünd öö kannatamatus ihus

***

Nõia seltsi ma ei otsi

tema kuu kombel kaardunud küüneotsi

ja teravaks sündinud keelt

seda trotsin

Anneli Martin

***

Kuulake mind kallid kaimud, ei see ole luule,

täna teile lendu pakun, maapealt otse kuule.

Nõidadega tehtud leping, mis on lausa ime,

pole muud kui taha vaid ja kaasa mine.

Tasu, kuule lennu eest ei mõõdeta te rahas,

hoopis elama te sinna peate jääma maha.

Ah et oma maja, autot jätta tei ei taha,

see te kallis, elujooksul, kogunenud vara.

No siis nõidadega nõu pean veidi pidama,

et kas oleks võimalik see kraam ka kaasa vedada.

Ei, ei!

Ei ole teil te mammonaga miskit teha kuul

ja lennumasinaks on nõidadel vaid luud.

Ja mis sest kraamist, minge ikka,

kuupeal saate jälle rikkaks.

Nii, soovijad nüüd ruttu palun võtke ritta...

ei ühtki...noo, a` teie proua, ikka?

Te ka ei saa, sest nii ei passi

et maha jätate kõik oma kassid...

Nojahh...mis seal siis ikka,

nüüd ainumana sean end minejate ritta.

Möödub sekund, minut, tund...

ees on uue päeva sünd.

Kell lööb, ma ringutan,

end voodist välja vean.

Uni oli hea.

Birgit Rza-Kulijev

***

i am your momma

i am your daddy

i am that nigger in the ally

i am your doctor

with a need

have some coke

have some weed..

olen nõid mitte giid

vaibu, nüri sõltlaste riid!

mu ihust sõltub siid

siidist sõltub iha

maha jäi viha

kilekottides liha

nõid, kuhu meid viid

ümber laiub imeline hiid

kuu taevas ükskõikselt valgustab me teed

libisevad horisontaal reed

ja hobuseid kappamas ees

üksi üksi üksi rakmed mu raudses haardes

elu elu elu elu raames

hingede sünd sünd sünd

läbi mu ... läbi mu

Manala poole ... Manamanamanalalalalala.. poole

läbitud sai elu koole

otse kosmose ema sülle

vastu võtan ta hoole

ema armu võtan ülle

tuleb koju

su hulkur ja roju

isa tütarpoju

Kadri Tõniste

***

Ajamurrul

Kuu kiikvel,

veel muigvel suu.

Aeg küütlev

on kahvatu,

und laotav,

kuid tähetu,

sest leotab

värv unetu

ju taevast -

aeg nõiaväel

poeb unevaevast

ja sünnib päev.

Maian-Anna Kärmas

***

Terve see kuu ajasin lund

loovuse allikat ei saanud kätte

nüüd ei tule enam und

sünniimele lähevad mõtted

Seemned magavad lume all

elu endas peidavad

nõiaväel kaob neist kõik hall

päikesekiired kui üles nad leiavad

Jaan Kelle

Kallis, Lind, Õli (Anneli Martin) - Tähtaeg 14 Jaanuar

on õlina mu külge kleepund vana aasta,

ma ikka tegelt olen see, kes olin eile,

kuid Sulle, kallis , tahan rõõme saata,

üks väike lind peaks kingi kätte tooma teile!

Riin Verlin

***

Ükskord hoiatati mind

Eesti kroon vist kaob kui lind

ja tõusta võib ka õli hind

ei rõõmusta see üldse mind

siin kõik on niigi juba kallis

eriti veel kaubahallis.

Toivo Parts

***

ärkasin orgaanilise äratuskella peale

ehk kuke õlitatud häälepaelte,

öko talu muundamata meslilindude suminal

kallite tuule turbiinide sametise sahina peale

***

tõrvase taeva kesköises õlis

linnusulgedega summutatud puutüvis

kallis kull, sinu puises pesas on jahe

kui vaatad mind, olen kahe silma vahel

***

Kallist õli nüüd pannile särtsutan

linde ja oravaid saiaga poputan

ei ole numbreid, mõõtmaks mu ahtrit

masu on möödas, täidame sahvrit

***

kallis, ära vala õli tulle

sõna kui lind, ei tagasi tule

Anneli Martin

***

Suure lumeaaegu, praegu

sõitis kraavi kallis auto.

Jooksis maha kütus, õli

tükke poetas esituli

Kevadel kui suland lumi,

tuleb lind ja nokib õli,

proovib kuidas mekib,

kalli auto esituli.

Birgit Rza-Kulijev

***

Kallis, taevas on kõrgel,

olen õliste tiibadega lind.

Katrin Vaher

***

Kui astusid sa kallis minu ellu,

siis lootsin tunda hingesugulust ja hellust.

Algul oligi meil- kõik väga hästi,

enda järelt- nõudgi ära pesti.

Kuid elu võtnud hoopis teise pöörde,

nüüd kisume, karjume, kargame hammastega säärde.

Kes- kelle täna külla kutsus?

Kellele siis täna- sinu süda tuksus?

Kas mäletad?

Sõimasid ja ütlesid:``Sa vana lind``

see tegi haiget justkui näppu tungind pind.

Mu kallis ära õrrita ja vala õli tulle,

vaatamata kõigele oled ainus mulle.

Nii me elamegi koos,

seni kuni olen saial moos.

Tiina Tamm

Nina, Vana, Siga (Aire Välling) - Tähtaeg 31 Detsember

oi shampuse mulle nüüd vahutab ninna

ja litreid ei jõuagi lugeda ära

sea sarvedest tarretis kahvlile vinna

vana aasta on supernoova säras

***

kaksteist vana kuud

miinus kaksteist - punast nina

sead, lambad ja jänesed

valame õlut ja tina

Anneli Martin

***

Sigadel on hea nina,

vana tõdemus on see,

kärssa mulda lüües siga

otsib trühvleid –

oi kui peen

Katrin Vaher

***

Lõppemas on aasta vana

Pigem noor on veel ta aastaring

Ahjust tuleb maitsev pala

Siga - haistab nina

aga mida teeb mu hing?

Kristel Siilak

***

edgar savisaar ennast täis

venest raha toomas käis

ninasarvik, nii mõni teda hüüab

vana siga, ei teised ilustada püüa

Ave Sambla Barker

***

vana ja pikka lauda

kattis mustast siidist lina

pikalt oldi selle ääres juba pandud tina

kus olid aga sina

kui puudusin mina

valge pulbri triipe sisse tõmbas kellegi nina

sellest ninast sai kärss ja tollest nuuskiast siga

nii loodust sai värss

ja tehtus uus vana viga

Kadri Tõniste

***

See naine, kes kord oli noor

Trendidega hoidis ühel pool

Lehest teada sai, mis keha vajas

Ei söönud siga ta, vaid taimi sisse ajas

Kõik meigid-soengud täpselt tegi

Kuis üldine arvamus ette nägi

Niipalju suutis selgeks õppida

Et oma (n)mina ei maksa kuskil toppida

Nüüd mõistis, kui on lõpuks vana

Ning moerattalt astumas on maha

Et igaühe olemus on oma stiil

See iseenda elamise viis

Jaan Kelle

***

Gripp

No on siga, see vana aasta

Veel viimseid vempe viskab mulle nina alla.

Ei ole viga!

Eks tuleb uus ja parem.

Seks puhuks avan akna ja löön ukse valla.

Riste Vaher

Reis, Süda, Poks (Aira Tatter) - Tähtaeg 17 Detsember

sul reied jämedad kui tammetalad

musklis rind kui kivimüür

siiski ühe ropsuga sul alt löön jalad

lumivalge padjapüür

käed su selja taha väänan keset aset

teed nalja, pisut tõrgud

miks hiiglane end maha murda lased

meetrite jagu mu üle kõrgud

sädemeid lendab tekkide staatikast

süda peksleb kui puuris lind

rakendada ei saa matemaatikat

madrats on me poksiring

Ave Sambla Barker

***

Tuli tuisk ja tuli tusk,

päikest näha kadund usk.

Ruttu tõttan travel poksi...

Egiptus, Türgi, Tai või Hiina,

peaasi, et oleks soojem kliima.

Hoian kinni hinge,

süda peksab.

Reis võiks ju olla vinge,

ent mis see kõik maksab!

Birgit Rza-Kulijev

***

Reie raiesmikul

põlenud tihniku kaardunud karakull

suur süda rinnakorvi poksimas

minu kuningriigi kunn

Anneli Martin

***

Tumemust ja sünge on meri

ronkmust ja külm taevas

Ninast välja nagu löödud oleks veri

Poksijal, kes üksi on jäänud elulaevas

Tormituuled halastamatult räsivad

Pea ringi käib, silmad halluses

Käheda häälega paluvad

Peatage Maa selles hulluses

Lootusetus matab hinge

Kannatustekarikas on saanud täis

Kõik tundub kauge

Kas nüüd lõpebki see reis?

Ajatust põhjast ma tunnen

Pidepunkti tekkimas

Ma näen põhjatähti

Kõrgel taevas säramas

Vihm on lõppenud

Minu peas

Ja südames

Jaan Kelle

***

Koolimajale

Mööda pragunevat treppi astun üles.

Saalis hõljub tüdrukute naer ja poiste kukepoks.

Südamega selle kulund maja küljes olen nagu

toeka tüve küljes haraline oks.

Ajareisid viivad siia sinna,

tagasi kord tuleb tulla taas.

Minagi nii vana, kui see maja, olen,

selle pärast murelikult vaikin, silmad maas.

Katrin Vaher

Nirk, Kärbes, Kapp (Marko Kanarbik) - Tähtaeg 26 November

Sõbrad olid nirk ja kärbes

aga aeg nad lahutas

nirk see väle loomake

nina pikalt ees ja suu tal vahutas

tühje sõnu loopis tuulde

nüüd ta ennast nahutab

mis küll tuli üle huule.

Kärbes vaikselt kuulas,

hinges mõttekene luuras

lõpuks nirgi juttu trotsis

ja uue sõbra otsis.

Aira Tatter

***

Nirk ja suslik ajasid kärbse kappi

Võitsid seega kihlveo ja palju pappi

Kõigest lähemalt kui soov on kuulda

Kõrv pane vastu kapi ust

Kärbse jutt kas aga väärt on kulda

Huumori meel tal sinimust..

Kadri Tõniste

***

Hei, Jacob!

Jookseb ringi poisinirk,

ronib papp-hobusele.

Kappadi-kapp, kappadi-kapp.

Tõmmud silmad, võõras keel.

Minu lapselaps.

Ootan teda külla- suvel.

Kärbsedki ei saa siis rahu.

Katrin Vaher

***

Sektsioonkapp - see seina suurune kindlus

aastad ei pure tema lakitud hiilgust

sahtlis on endiselt vimpleid ja märke

kärbsepabulaid ja nirgiga marke

Anneli Martin

***

Kapi otsas lillepotis,

Siimu valvas nirgi topis,

aastaid passinud ta seal,

kärbsesitta paksult peal.

Toivo Parts

Leht, Konstrueerima, Pliiats (Kristel Siilak) - Tähtaeg 13 November

Riisun lehti, kõik on langend

konstrueerin hunnikud.

Varsti juba lumehanged,

suured, valged sunnikud.

Praksti,

murdus rehavars kui pliiats,

sellest luuletada...oleks liiast.

Birgit Rza-Kulijev

***

Konstrueerisin klotsidega ema

siis pliiatsiga...ema

nüüd võtan valge lehe

ja alustan "kallis ema"

Renee Pärnsalu

***

Pliiats, leht ja konstruktsioon.

Tunded neile ohvriks tood.

Lõige, vaade, põhiplaan-

joonestajaks varsti saad.

Lihtne valida on teed-

standard määrab mida teed.

***

akna taga kaseokste konstruktsioone

pliiatspeeni oksi on

ja jämedamaid

lehti pole

alasti kõik kaunis

ootan valgust

püüan meelde jätta iga joone

Katrin Vaher

Pilet, Õun, Internet (Birgit Rza-Kulijev)-Tähtaeg 30 Oktoober

tahan arendada loovust

abiks Internet, võtke vett

või õuna,

et saaks arendada kahte ajupoolust

ostan pileti

ja lähen teatrisse

Kristel Siilak

***

sinu südamesse piletit

ei osta mulle miski

kui vajutan "like"

sinu mõtete peale internetis

näoraamat ei näita

mis nägu seepeale oled

minu näost võid küll lugeda

kõike, iga kord

kui kohtume, tunnen end

nagu õun

punapõskselt

Helin-Mari Arder

***

loterii pilet yhes

õun teises taskus

mõtlemata

Ta internetti astus...

pilet sai rullitud tolmuks

õun sai läikima hõõrutud

aga internetti nagu polnuks

veel üks pilet

mille peal on 2 õuna

internetist saab tellida lõuna

pilet on palatis

õun padja all

internet padja peal

imenud Ta tähelepanu

damn võrk tõmbas Ta kuivale

padjaalusele õunale meenus loterii pilet

Kui vale?

Kadri Tõniste

***

Õun ja Apple

kas Pärispatt versus Õndsus?

Maailma Kõiksus ja Internet

kas pilet Minevikku ja Tulevikku?

Katrin Vaher

***

Katkise õuna logoga raal

tuntust on kogunud linnas ja maal

sellega pääsed sa kergesti netti

maksmata selle eest üüratut plekki

oled sa Siim või oled sa Piret

võimalus osta sealt on ka pilet.

Toivo Parts

***

Juhtus ükskord sedasi,

see oli hallil ajal

ei olnud internettigi

veel igamehel majas.

Ma ostsin bussipileti,

et sõita koju linnast.

Buss oli rahvast paksult täis,

üksteisel pinnuks silmas.

Mu kõrval, tagumises reas

üks noormees võttis platsi.

Tal oli seljakott ja telk

ja juuksed pandud patsi.

Buss oli palav, kolises

ja raputas mis kole.

Eks interjööris sellises

ju mugav küll ei ole.

Nii oligi, et teravalt

üksteisele sai õeldud

ja pilke kurje jagatud

ja halbu mõtteid mõeldud.

Kuid härrat minust vasakul

see sapisus ei segand.

Ta tundus väga zen ja chill -

vist oli elus vedand.

Ta võttis kotist õunu paar

ja jagas ümberringi.

See lahkus pani kõiki meid

pööritama silmi.

Sestpeale rahvas oli vait,

vaid vahtis enda ette.

ei osand öelda Oo-d ei Aa-d,

kui kass, kes kukkund vette.

See lugu pani mõtlema

ja vastus pole meeldiv.

Miks oleme nii sapised?

Miks lahkus on shokeeriv?

Riste Vaher

Loojang, Kummik, Seen (Marika Kontson) - Tähtaeg 22 Oktoober

loojangu valguse leekides

üllatunud seen oma kübara äärt kergitas

METROPOL PÕLEB

silmad sulgen hingamise ilus

minus enenses oli tornaado ENNE

mille olin peatanud

hetkes on paus

ajatus

tasakaal

pind mu jalge all on nöör

seesmine peegeldus väljus

kõik kordus

silmad on sisse poole

kus rahu

hääli täis vaikus

kus on ilu

ELU

mineviku igatsust täis kummikud

lohisesid mööda tänavat

märkamata liiklusummikuid

otsides vaid koduväravat

Kadri Tõniste

***

Sügis 2010

Mul ei ole lihtsalt sõnu,

saadan kõiki seenele-

rahvuslikes kummikutes

jõudke metsateedele.

Masu-ajal* seenerikkus!

Päikseloojang oodaku,

et saaks Eestis koju kanda

kogu seenetoodangu.

* masu- majanduslk surutis

Katrin Vaher

***

Nälg

Jalga kummik,

pihku korv,

ruttu, ruttu seenele.

Sööma peab ju ka ükskord,

kasvõi enne loojangut!

Birgit Rza-Kulijev

***

õhus lõhnab seeni ja mulda

tõmban kummiku jalga,

teisega astun loojangu kulda

Anneli Martin

***

Loojangu alguses

mahedas valguses

kummikul ülbitsev seene vari

taamal pikutav lehmakari

Toivo Parts

***

Seenehullus meid tabanud taas!

Hulgume loojanguni metsas,

kummik jalas ja nina maas.

Riste Vaher

Silm, Sein, September (Leelo Märjamaa) - Tähtaeg 1 Oktoober

Leelo ettepanek on proovida seekord haikut kirjutada. Kolm sõna, kolm haikut. Kas traditsiooniline Jaapani haiku, mis koosneb kolmest reast (silbid 5-7-5) või modernne, milles ei pea silpe ega ridu lugema. Haikud võivad olla eraldiseisvad või omavahel seotud. Olulisem on meeles pidada, et haikus on konkreetne image ja sellest tekkiv tunne; mitte midagi abstraktset.
See on aga vabatahtlik ja saata võib ka hariliku luuletuse.

Saabus September

Aeg on ootajale pikk

Oi neid ubinaid!

*

Haned hüüavad

silm ei kae nii kõrgele

on lõunasse lend

*

Armastan sügist

seinast saab varjude kants

tuule sahinal

Anneli Martin

***

september on ära

silmapiirist kaugemal on sein

bassi rütm põimub vaikusega

*

silmus silmuses

silmitsi silmusega

silm silmab silma

*

seina ääres

perspekiivi silmiseb kodutu

räästa all vihmas pool

***

kolmas silm puurib septembri seinakella

armas sõber, ootan su kõnet, hella

"pekske pikka, pikk on pealik!"

ma ammustest aegadest varateadlik

ja nii see ikka, ja nii see ikka

ajukääbikud peksta ihkavd pikka

tühja pitsi löön vastu seina

eilseid septembreid ma taga ei leina

silmadest brilliant pisaraid tulistan

pitsi viina kui ära kulistan

Kadri Toniste

***

Seinast seina veel

Septembris kui kõigub meel

Silmist siis kaob Tee

Raul Sööt

***

Kaks Liivingut

Mu pärlisilm

mu iluilm

Septembrikuu, mu armastus

ja hämmastus

*

Oo nutusein

kui murevein

mis tapab lootussädeme

vaid sõõmuga

Peeter Pärnsalu

***

September läinud

Suve silmad on kinni

Kus on mu reha?

Riste Vaher

***

Septembri vihm on

seinaks mul ees, vaid silmist

otsin päikest siin.

*

Septembrikuus me

kohtume silmast silma

vihmaseina ees.

Viljad on valmis.

September, üheksas kuu,

andide aeg.

*

Taevas kui valge silm

vaatab maa poole päike,

vaatabki mööda.

*

Seinast seina on

värve sügisetaevas

ootamas vaikust.

Katrin Vaher