Haapsalus rongid enam ei käi.
Punast nuppu vajutades saad kuulata nende huiget,
kes suitsusulg sabas lahkusid siit.
Ainult vana jaam mäletab.
***
Punane tõkkepuu, teesulg,
mahajäätud rongivagun
New Hope´s ekseldes.
***
Mitte tilkagi oma punast verd ei anna ma sinule,
kui sa tuled vargile nagu kotipoiss rongis
või nagu kuulutaja ingel
ehid ennast kuldsete sulgedega.
Mitte tilkagi oma punast verd ei anna ma sinule,
kui sa tuled, ahvatlev naudingutega nagu saatan.
Minu veri voolab läbi sadade esiemade soonte,
see tunneb ära, mis on ehe ja tõeline, see ei lase eksida,
see mäletab kõigi valu ja õnne,
see ütleb, mille poole hoida,
kellele tuksuda.
***
Igal hommikul on minu ainukene pidepunkt maaga
päikesest kuumaks köetud kivi merepõhjas.
Ripun kui ainurakne ürgookeanis lõputu tühjuse kohal,
teen läbi kogu evolutsiooni
ja alles kaldale astudes saan taas inimeseks.
Katrin Vaher
***
Paigalpaine
Kas tead,
Ma tahan ära
Et kuhu?
Ei tea veel isegi
Kas tead,
See vana värav -
Ei mahu
Ma sellest läbigi
Jah, siin
On tõesti mugav
Ma sõber
Ju enda kongiga
Jah, siin
Ma seistes magan
Meel nõder
Käib sõitmas rongiga
Ja näe,
Nii käingi ära -
Kae valet,
Und udusule peal
Ja näe,
Peaaegu päral -
Näib parem
Õnn reisipildi peal
Kas tead,
Mul muud ei ole
Vaid keha
Sees veri punane
Kas tead,
On seista kole,
Kui iha
See eal ei unune
Maian Kärmas
***
Airele
See rong sõidab hõõguvail sütel
punane igaviku tempel piletil
su kohver kerge kui sulg
tshuu tshuuu! Anna tuld!
Anneli Martin
***
Kohtume vaksalis, kaugsõidurongil,
sihtkohta teadmata, hullunud-julged,
punases vagunis akna all pingil –
seal meie sõidame õhevil palgeil!
Platvormil tuul räsib kaht inglisulge –
lahkus too meist või on vedurijuhiks?
Järgmises peatuses, „Tulevik helge“,
Saatuse Sõrm käivat piletivahiks.
Evelin Samuel
***
Sa saabudes mul lauba pärlendama lööd
ning punasekski lähen üle kere
Koos sinuga nii valged on kõik ööd
et rongigagi rännata on tore
Hommikul sulega põske paitad
oma kiirtega hellalt mind äratad
Minu igatsust igati leevendada aitad
sest tead täpselt, mis mind erutab
Suvi, sind lausa kaanetaks ma purki
et pimedal talveõhtul avada
Lummusega sinu lõhnu nii hõrku
ja päikesesoojust ette saaks manada
Jaan Kelle
No comments:
Post a Comment