õhku täis king size madratsil,
padi kaisus, tiigi peal pikutas üks sell
kes viibis konnade kontserdil
tal hing oli hele ja hellemast hell
tähed ja kuu ning tuhanded laternpõrnikad
sätendamas ja heledamas pimedas öös
kauniks said varjud mornikad
Loodus oli imelises töös
kuusekede hinguses, tiigil vaikselt loksudes
konnade duette kuulas ta tasa
kosmos
õhku täis kuninga madrats, padi ja sell
kel hing hell
...
tiigi õrnas lainetuses ja lembuses
mees pikalt taevalikus unes pysis
kastepiiskade tihedas embuses
igatsus ta äratas ja küsis
miks ta ei tulnud koos minuga.
vaikus.
parem kõik unusta.
Kadri Tõniste
***
Konn
Kuu aja eest kuuvalgel ööl
siis kui Siim sai käia veel tööl
oli ta palgatud valvama šahti
et keegi ei tooks sinna salaja prahti
mehel aga polnud tahtmist ja mahti
pidada seal mingit vahti
eemalt kostis mitu krooksu
Siim see pani kohe jooksu
jõuetuna koju jõudes,
kohkund näoga tuppa nõudes
üles äratades pere
ütlemata neile tere
vaesekene langes voodi
suhkruvett tal kohe toodi
krooksuhirmu tuhudes
hullumoodi uludes
patja näkku surudes
hirmulävi purunes
asjast aimu saanud proua
seda kuulata ei jõua
selgitusi lisaks nõuab
arusaamani siis jõuab
mees mis küll sul arus on
see võis olla lihtsalt konn.
Toivo Parts
***
Pisuvend
patja lohku puurib
väike naistemees
kuud uurib ja konna
makaronid taskus
Anneli Martin
***
Uni
Päiksest kuumaks köetud kuu
vaatab alla aeda.
Kivist konnal lahti suu,
mis siin ikka kaeda.
Putukate sirinas uni mul ei tule,
padjaga ses mürinas
kõrvad kinni sulen.
Varsti uinun sügavalt,
und näen ülikurba-
Kuulus Anu lennukilt
hüpates saab surma.
Katrin Vaher
***
Kuu paotas suu
ja ütles muiates muu!
Konn selle peale,
silma pilgutades kelmikalt seale
alustas muuseas kuupuhastust -
sideme ostuga lootes kuult saada lunastust...
Mina panin padjaga kadjama,
mõnd aega pesitsen nüüd Vadjamaal.
Raul Sööt
***
On puulehed kogunud oma vormi
Tuulevaikuses kosunud mitu kuud
Nagu surfar, kes oodanud on sügistormi
Mil uhkelt lahkuda saaks oma puult
Püüda purjesse võimas tuul
Nagu konn hüpata üle lainevahu
Neil hetkil ei oska tahta muud
Lõpuks padjal kui pea, saabub rahu
Jaan Kelle
***
äiksepilvede all õhku väga pole
aga ehk on nende taga paista kuu
sa sisenedes tuppa süütad tule
ja sisenedes tuppa süütad mu
kui konn sa kleepud mõttetusse patja
su naha maik on hallutsinogeenne
ning vihma voolab läbi õhu vatja
ja veri mööda mustendavaid veene
Madis Vaher
No comments:
Post a Comment