Sügavalt
klaasistunud
pilgul
iseloomuga
kardinate vahel
pimedus
ja ise loom
uru august
Raul Majas
***
Puhake, pindmised painajad - päris põhjast,
peaaegu pimedusest päiksepaistele pingutan
pärispiina
Päevad poeedina pühendama peaksin,
pliiatsit pidama pihus,
pea palavikpöördesse pöördumas
paberi puhtusest -
Päike peal pori!
Pilgud peal pingeid!
Puhtus peal pattu!
Päriselu pingutab, pilli pinistab:
penn, penn, penn...
Põues pulbitseja
poeesiaks peetud
peatused
paradiisiks pühitseb,
poolt päevagi
pidetuid püüdlusi
patuks
päriselt peab.
Andres Lehestik
***
Päikese toidetud emotsioon vinge
sügisel möödub.
Pimedus toidab ajudes pinget,
kevadeks need on söödud.
Piret Hunt
***
Pimedus las ootab veel -
ma naudin valguskiiri.
Kulgen mööda võõrast teed -
ei paista silmapiiri...
Mul pinge hingab kuklasse,
et kiirustaksin sammu!
Pean võtma vastu otsuse -
see tulnuks teha ammu...
Ma astun rajalt kõrvale
ja lähen üle aasa,
sest see on lahti päiksele –
kes tahab, tuleb kaasa...
Gabriela Uffert
***
Siin katused intiimselt kaeluspidi oleskil
Ja päike petab pimedust
kui tumeollusel ei sõnaõigust olekski
On pinge õnneks traatides
Ja enam mitte kõrva taga juukse juure sees
End seiran loigust, lehtedega raamitud
kui odav hiina halloweeni vigur
järgmist bussi oodates
Anneli Martin
No comments:
Post a Comment