Nii vabalt liigun edasi –
ei piira mind nüüd midagi!
Mul rohelised aasad ees
ja pirnimahl on termoses!
Gabriela Uffert
***
Piisake piisab lodjapuumahla,
tundmaks mõrkjuse peenkoelist ilu
las oodata sügis, nüüd, kevadel
otsin männipuu koore alt võlu
pikk piimjas lint lahkub
noa saatel tüvest,
mähk mahlakas, haldjate söök
anna, puukene, andeks,
liig ligi sa teisel,
puudel lähedus saatuse nöök
Palun andeks ja vabaks, jääb
midagi puudu mul poodide bakhanaalis
kiivid, pirnid, banaanid ja
mida kõik veel, tundmaks ülikuna
end saalis, kus kõik on nii
kuradi kasulik, et ilmselt ei ole ma terve,
kui korvita suvel läen kõndima,
otsin varaseid maasikaid pervel
Kurekatlasse korjan neid, lõhnavaid
jätan valed teerajad maha, ei hoia
end tumedaks tümikaks, ühte
peopesa otsin ja tahan
marjad magusad kinkida edasi,
lasta kellukse kallile kõlama
Meile piisab lodjapuu mõrkjusest
pole puudeks me maailma elama
Andres Lehestik
***
See valge lamp
mis kõikus kolmandat jalga
Ta pirnipesast
sai segastel öödel mahla
meetrite kaupa
sai segastel öödel mahla
meetrite kaupa
Sest varjude vabadus
kohutas üksinda olijat
Vahel mõtlen
Kas ikka hõõgumas ta
või pimedalt seisab
sest paaris on tulijat
Anneli Martin
***
Kääritatud
mahl joodud
tuled on akendes
ja pirnid laternas
sõit üha
tõusvas joones
südamekloppimine
vabadus
ja natukene kulunud
ülikond
väsinud keha
avarii korral
maetakse sind
koos romuga
pilutulestiku valgel
Raul Majas
No comments:
Post a Comment