Seitsmekümne
aasta pärast
kui mu praegused
kallimad
on surnud
kirjutan armastuseluuletuse
..................................................
minu bangalo asub
küll mangoviske
kaugusel
sinisest laguunist
aga armastus
on otsa saanud
...............................
verd peale
ei tule
ja vana
on väsinud
..........................................
katkises reisimantlis
rändnäitlejast inimräbal
ööbib keldrites
ja katedraalides
nabanöör kaela ümber
balanseerib võllapuul
....................................................
verd ei ole
leib ja tsirkus jääb
Raul Majas
***
Kuule, mees, miks
sa tinistad mangoviina,
miks su bangalo aukusid täis?
Ja laguun sul on sogase veega,
kas siin keegi ka ujumas käib?
Mis vahet, sõitku seinad ja
katus tuule ulgudes ulgumerele.
Ma merevett mõrudat
lahustan viinas,
kuni kuukiir mulle
tuleb kord järele.
Sain teada, mis juhtub,
kui loobud
toitmast valget delfiini laguunis.
Kuue penni eest kalad viid turgu
ja unistad kuldsest uurist.
Delfiin, lõbus, toiduta nõrkes.
Arvad, laguun lihtsalt tühjaks
mul jäi?
Ei, kui sa loobud hoidmast delfiini,
sinna sigineb tumehall hai.
Andres Lehestik
***
Must saanud tooli vermitud skulptuur
Ja kõrrest mango mahla imeja
Mu bangaloks on kampsun tumepruun
Laguuniks kuvarite kuulutaja
Anneli Martin
No comments:
Post a Comment