Kättemaks
trompetimängija
arvati orkestrist välja
tema ilkuvad ja poolikud
helid ei sobinud
repertuaari
hetkel on ta
täisväärtuslik
vilepuhuja
ja koertele
meeldib
Raul Majas
***
Sel talvehommikul vara
(kell oli saanud alles kuus)
avas ta pillikasti
(hambahari oli veel suus)
tõstis välja trompeti
(laululinnu vaskses puus)
ja lind lõi lõõritama väikeses kambris
Ta mängis nagu mustlane
(Veenus idakaarel pilkus)
hoolimata maast või ilmast
(uksel tabalukk ilkus)
hoolimata endastki
(laest lumesula tilkus)
ja meelel käärind tusk sai vabaks
Mäng kandus läbi trellide
(voodil närit leivaraas)
üle külmast kange jõe
(laual poolik piimaklaas)
mööda sood ja raudteed
(määrdund nailonsokid maas)
ja päike palu tagant küünitas kuulama
Vaid seitse aastat oli veel jäänud
(Kakstuhat viissada päeva)
Marek Kahro
***
Veel servadest udune hommik,
kaigub katuste kohal
kõrge trompeti hääl.
Ei kuule mängija ilkujaid,
ei tusane torin võta ehedust, erksust,
ei jää poolikuks pala,
kõla terav ja selge -
ÄRGAKE!
Hommik on kuldne!
Hea võimalus vastata targalt,
kui ehk küsimus tundukski tobe:
Milleks ärgata?
Päeva eest ette tänada.
Andres Lehestik
No comments:
Post a Comment