Kui kammertooni kasutada kammina
ja hoopis kammipillil helisema panna laul,
siis ilmselt arvatakse - kruvid logisevad,
ei kanna antud lugu nõnda firma au.
Kuid dirigendil paruka all särav mõte käis,
mis lausa geniaalseks muutis loo -
sai piidelt tooni torrõ, killõ ülemheli näis
ja cantus firmus väärikalt siis kõlas meeste poolt.
Mis jura sa kirjutad? Ajal, mil maailm on liigestest lahti,
tegeled sisutu sõnamänguga. Päevapüüdja tühisus!
Ma rumal olen küll, kuid teisel moel.
Küll näen ja kuulen, loen ja tundetu ei ole,
kuid lugu lootusetu tõesti -
ei tea meist keegi, kuidas muretseda õigesti!
Jah, püüda parandada, mis näib halvasti,
kuid karta saab vaid seda, mida tõesti tead, et tuleb * -
on tont me seinal teatud faktikillukestest mudel.
Seetõttu kardan ainult üht - et laulmata jääb laul,
kui mureks läinud aeg on liialt pikk.
On kirjas ridades, et mina ilmas, maailm minus
paremaks võib minna naeratuse haaval,
et luues olen hetkes õnnelik.
* Jah, ükskord liha sureb. Mis väärtus oleks päevil lõputuil?
Andres Lehestik
***
Helisev vaikus
Tühi saal
Kinni kruvitud klaveri kaas
Taamal pulstunud parukas maas.
Toivo Parts
No comments:
Post a Comment