Seljas vetikatest vammus
vetevana vetes tammus,
paigal tammus, kurjalt vandus,
sest et vesi oli rammus,
üsna rammus prahist, sodist,
kuigi teada, et ei tohi,
kuigi teada, et ei kõlba
lasta prahti vana selga.
Vandumast kord vana väsib,
viimses hädas tõuseb käsi,
vaadates veel asja peale
vaikselt lausub: Vesi peale.
Et ei tuleks kurba lõppu,
ennast teavita ja sõpru -
Elu mõtet keerulist
ei leia plastikpudelist!
Klaasist pudelist võib sõõmu
võtta selget elurõõmu
tuues kallimale vaasi,
(mis on savist või siis klaasist)
kimbu kauneid elumõtteid,
koos siis veeretada mõtteid,
et võiks homme jalutada,
ratast sõita, rulatada.
Andres Lehestik
No comments:
Post a Comment