udu kadu
et siil leiaks mõmmi kodu
mõmmisid on ilmas sadu
sadu on ka kodu radu
udu udus adub udu
kodu kodus adub kodu
siil udus adub ohte
ka mõmmi teab hirmasaid kohti
padu udu
peidab kodu
siil ootab udu kadu
ka mõmmile muret teeb udu
sest ootab siili külla kodu
oodates stressi leevendab mõdu
enne kui kadus udu
siil leidis mõmmi kodu
koos õdusam nüüd maitseb mõdu
udulegi meeldib see lõbu
Kadri Tõniste
***
kaduvas valguses
kodutu udu
hajub
ei tea kuhu
läheneb majale
koputab aknale
takerdub
harali okstesse
keegi sisse lasta ei taha
udu vaob itkedes
rohule maha
Katrin Vaher
***
Kaks Versiooni Ugri Udust
helide tummuses
adun udu tõusu ja kadu
ühte karva maa ja taevas
kodusoojalt värvitu
***
kadus eilne päev kui tina tuhka
alles kodus olles mõte puhkab
kui ei oleks nõnda udune see paik
sulemehi napiks meie mail
Anneli Martin
***
lähen teele
suurte avaruste poole
udu sisse kaob meie maja
kodu seeb jääb südamesse
seda tunnet võõrsil vaja
Ave Sambla Barker
***
Väike seeme tihti vaatas kuud
ning unistades mõtles, mis seal teispool sood
Kas avastama minna kaugeid radu
või siia sallu luua oma kodu
Siin kõik on nii koduselt tuttav
isegi udu, vahest üleni endasse mattev
Juured kindlalt ajada võiks mulda
ja mingit kadu küll oodata ei malda
Aga vahest ikka unetud on ööd
mis küll on seal teispool sood
Kas on see uudishimu, mis seespool närib
või on see uss, kes sisemust tal näsib
Jaan Kelle
***
siil udus. ja madu, kelle kodu tabas eesli poolt põhjustatud kadu.
udus teed veel otsib üksik siil,
püüab leida oma seeneladu,
vastu talle, justkui imbitsiil
roomab vana ühesilmne madu
kudus madu sokki ükskord öösel -
villast, kaunikirjalist ja sooja
samal ajal telkust nägi eesel
ülekannet sõjaretkest Trooja.
kujutelles, et on puidust suksu,
vaenlasele ennustades kadu;
kudujale andis ühe müksu,
kutsus avastama kaugeid radu.
madu esmalt eesli mõtet taunis,
argumente tuues laitis maha.
eesel aga nende kodus kaunis
nüüd vaid nägi kõigest reisiraha.
kangekaelselt maole käies pinda,
lubades, et retke kroonib edu,
näiteks tuues julge hundi rinda
ussigi sai lõpuks võtma vedu.
hakkasidki seadma endid teele
madu-uss ja eesel trooja poole.
läbi läti vahemere veele
jõuda lootsid, sattudes ent soole...
eesel vajus kõrvuni seal mutta.
sõber teda välja päästa püüdis.
kuid ei õnnestund see, nüüd vaid nutta
üle jäi tal meie uues müüdis.
ebaõnnestunud päästetöödel
madu rahmeldades kaotas silma.
kuidas? - ma ei tea, kuid sestap öödel
ühesilmne roomab mööda ilma.
siiliga ta vahest ajab juttu -
kodutul on igav ju, ning tarvis
suhelda, sest peagi jälle uttu
kadund on ta rõõm ses metsas karmis.
Raul Sööt
KODU
Kodu võib olla, kord ``halb,``kord hea,
vahel tööde hulk kasvab üle pea
ning oled väsinud maja orjamast,
selle tarbeks sukasäärde raha korjamast.
Vahel kohe tahaks pillata raha,
minna poodi- osta mida hing tahab.
Kaduväike võimalus, et seda teen
kuna on kohustused, kodu-pere ees.
See kodu on- üks võimas asi,
millele mõeldes käivitud kui sõjamasin.
Tema kaitseks oled teinud kulutusi,
loodad, et seda ei hävita üks tikk või kulutuli.
Ükskõik milline on tuju- ilm,
sadagu vihma- rünnaku udupilv.
Ikkagi tahaks olla kodus- heas,
tahes või tahtmata- sammud tema poole sead.
Tiina Tamm
No comments:
Post a Comment