igatsuse sakilses tuule varjus
mul pea puhkas kuigi hing karjus
siis tasa varju tagant välja hiilis tuul
ooo, kui kaunis naeratus tal suul!
ta puhus kogu hingest kuni sumbus karje
"kallis laps, ei ole vaja sinul varje.
varjust purjed saad ja tiivad
mis nüüd su helesinisesse viivad"
vari olgu sakiline
aga tuulel asjad pakilised
nii ta mu siit ära viis
ja otsa sai ka igatsuse kriis
hinge sonic boom
ja valgus kiirus
pluss tuule siirus
miinus varjutus
mu sakk
Kadri Tõniste
***
neid kes mõistavad taevaste tapjaid
vist olemas eriti pole
sest mõista on raske vist üldsegi
ja neid kelle vana kuu
vari viis möödanikule
väga ma arvan et mõista
ma arvan ei tulegi
või tuul kui ta viis nad
sammal suus läbi toidupoe taevasse
viies kaasa ka kuivanud lehti muuseas
kas tema seejuures ei mõistnud
et vahel on kõle
kui sa üritad mõista
aga mõistust kui sellist vist eriti polegi,
mõtles sakiline deodorant jõudehetkel
Madis Vaher
***
Jälle jookseb kasest mahla.
See on kummaline mõeldes halgudele, mida tulle loobin.
Päike paistab, ei tea tahta
muud. Mul otsa saand on toobid.
Sõbrad, tulge, jagan teiega ma rõõmu kevadest!
Las talve vari taandub meeltest.
Joogem, jäägem purju iseenesest
ja purki nõrgund kasevetest.
Väin on vaba, v e e d o n v a l l a!
Tuules ulbib viimseid sakilisi panku.
Jäise talve mälestuseks kallan
teile, sõbrad, sõõmu oma mahlaankrust.
Katrin Vaher
***
Pidu Kuul
Täna on pidupäev kuul,
Armstrong käristab välja.
Vaibund on isegi tuul -
lippu mis räsis, ning nälja
peletab krabikotlett nõnda maitsev -
Chespeak'ist kaasa sai toodud see vennike.
Vedeleb maas ta skafander nüüd kaitsev,
püksinööbiks mil tuhmunud pennike.
Kulguri varjus ennäe, Tereshkova (!!!)
ropsib - segi jõi vodkat ja viskit.
Shepard ja Bean pole rahul, end koomasse
kamminud beibe käest ei saa ju miskit!
Strelka ja Belka sest ei lase end segada,
jätkata sugu neil teema on pakiline.
Kavalpea aimas - missioonil võib vedada;
NASA-st tõi kaasa kondoomi, mis sakiline
J. Edgar Hoovergi kapist kaeb välja:
erutund, kuulis - Gagarin vist tuleb ka…
Talitseb suuvärgi, sepitseb nalja;
lateks-skafandri muuseas muiates suleb ta.
Kaaluta olekus kerkib veel küsimus:
millises klubis võiks edasi minna
see pidu...
Veenusel?
Belkal on tüdimus
Strelka on noole taas tõmmanud vinna.
Lateks on umbne, Hoover sulab kui vaha -
kiimas on kah, kavaler veel ei paista;
õnnetul küülikul keerab siis taha
kulguri najal - okselehka ei haista.
Hallikas vennike vaene, ju nime
tal polegi - teadlased saatsid orbiidile…
Hoover va pöörane, kriiskab nüüd: "ime ...
"…... ravimi väljastan su meningiidile!".
Pidu käib samas edasi.
Strelka silm särab, Neil siis valab tal dringi.
Üheksa kuu pärast küülik on sedapsi;
kongressilt teenete eest saab ehk kingi.
Belka on kummuli, oimetu, ammuli-
sui raskelt hingeldab, kiivergi udune.
Sisimas loodab, ehk peikagi rammule
kuiv vein nii mõjub, et krants vajub tudule.
Paistab - Gagarin küll täna ei tule;
MiG vedas alt vist, on alles närakas!
Kremlis nüüd mõni mees sappa saab sule,
Kuul pidu raugeb lõpuks - otsas on kärakas.
Raul Sööt
***
Vana lagunev piimapukk
laisalt lilleõit näriv sokk
jalas sakiline sukk
taamal rohetav metsatukk
Tuules õrnalt lehvib tukk
aidauksel ripub roostes lukk
kurgus kibelemas nutt
põrandalaudade vahel turritab rohututt
Päikesesoojust kogub eakas mutt
varjus lebab räbalais nukk
linnuhääli teeb vana vokk
uuele algusele eelneb hukk
Jaan Kelle
No comments:
Post a Comment