Kolme sõna meistritele
Puhtalt lehelt otsin mõtteid.
Mälestuste kannelt sõrmitsen.
Silmavett ja naerurõkkeid meenub
kuni tühja lehte põrnitsen.
Luule see ei tule tuulest…
Selleks kõneleda tuleb endaga.
Luule sosistavad sulle huuled,
mis kui hellalt tundeid embavad.
~~~
Vesi uputab,
tuhk matab,
parteid lõhenevad,
majandus on kriisis.
Aga sina ära loe lehti!
Korista toad,
too kased sisse,
helista kannelt
koos ööbikutega,
ehk tuleb keegi-
homme, ülehomme,
kasvõi kuu aja pärast.
Igast üksioldud hetkest on kahju-
on ju kevad, on pühad.
Katrin Vaher
***
Olen lepatriinu usku
lehe, sääsevastse, kandle usku
pühitsetud vesi vala tasku
sest ikka, ikka olen naba usku
Anneli Martin
***
iga leht on olnud
heleroheline
iga vesi lennand
õhus nagu tilk
iga imelik on
vahel mängind kannelt
igatüht neist saatnud
igaühe pilk
(iga leht ei ole
muutund kollasemaks
mõni neist on veel
päris sisukas
mõni imelik ei ole
kandlemängu jätnud
elu lõpuni on
elupärast isukas)
Madis Vaher
***
lugesin õhtulehest onlainis
et lennuk maandus järve pääle
ja nagu reporter mainis
teps mitte ei saanu pidama haprale jääle
ülemiste vanake kuuldavasti
kops üle maksa, kannel katki ja habe sassis
röökis siis nii kui jaksas
"ei noh mis siin oodata,
arusaadav. kuradi poolakad!"
Ave Sambla Barker
***
Kui inimene sünnib siia ilma
siis on ta puhas leht
Peagi hakkab juba silma
et sel tekkinud on esimene täht
Tähtedest kokku me teeme sõnu
ja sõnadest kujundeid
Selles peitubki see võlu
mis elule annab varjundeid
Elu jooksul kokku saame raamatu
mõni paksu teose
ning see kes olnud saamatu
vaid paarisõnalise seose
Mõnel loodud palju luuleridu
mis kõlavad kui kandlekeel
kes aga siirusest peab lugu
sel mõtted kirgastund on allikavees
Jaan Kelle
No comments:
Post a Comment