kare roheline hari tolmu ruulib
ämblikmees sünteetilistes piides
sipleb, sibab elu eest, uks lahti tee!
ja kaob siis ruttu tiine augusti uttu
Anneli Martin***
Ei tea...
Kohtasin teda laadal,
ta müüs luudasid.
Ta meeldis mulle, sest ta luuad olid ilusad-
köidetud keerdus okste,
mitte traadiga.
Ostsin vist ühe.
Oli tore mees, tegin juttu.
Tahtsin teada, kas ta teeb kasevihtu.
Ta lubas, andis numbri.
Suvel oli mul Triiki asja.
Helistasin, ta juhatas teed.
Eksisin veidi, kuid leidsin siiski üles.
Sain viisteist karedaks kuivanud vihta.
Ilusad- köidetud okstega,
mitte traadi või nööriga.
Lõhnasid lambalauda järele,
olid ka head vihelda.
Number on mul siiani telefoni mälus.
Ei tea, kas ta on veel elus-
August oli juba vana mees.
Katrin Vaher***
mälust ära tuntav
oli hetke karedus
mil läbi laia augusti kukkusin
sinetavasse sügavikku
kus hele liiv ja laine
kohtusid Igaviku Kohvikus
et juua koos merikapsa teed
ja suudelda teineteist
kibe soola maik suus
enne leiab rahu oma õnne
kui valu tapab
vaimust, mis kogenud
sündi ja hävingut
sai valguse niidist kokku traageldatud
muinasjutt
kosmose väravaks
punaseks värvitud huuled
Kadri Tõniste
***
tee.
tasane, sirge,
mitte kare ja konarlik.
ei kuku yhest august teise
vaid kulged vaikselt,
rahulikult,
igavalt.
kes tahab sellist?
Riste Vaher
***
Nüüd päike teeb üha kõrgemaid kaari
Minust muruniitmises augustiks teeb staari
Oma kollaste kiirtega võililli külvab
Minu sileda muru jälle karedaks harjab
Jaan Kelle
***
Öö varemete üle hingab august
Käib kare jahe külateel
Ta aimab koidukuma kaugust
Ja me ei lähe tuppa veel
Maian Kärmas
No comments:
Post a Comment