Laes laiskus sinetab
Stiimuli viimane kiir helkis septembris
Kes seda mäletab!
Anneli Martin
***
Helkiv sähvatav kiir
silmade taga
ei maga
see kitsuke rada
su tee
läbi sinise öö
ei väsi
virvatuluke
va surma
parem käsi
aina meelitab
enda järele
tulema keelitab
Raul Majas
***
mu hinges sinetab
esimese lumehelbe ootus
nii habras on õnn,
su pihku ta sulab,
muutub helkivaks õhuks, mida hingad -
see on märkamatu,
kuid ilma ei saa kuidagi
õnn on valguskiir
sügishallis taevas
Helin-Mari Arder
***
Silmades helkiv unelus helge,
viisi kui eluvett rõõmuga rüüpan.
Sumesoe laul kõrvus kajades kerge
sõnu ilusaid bossarütm rüütab.
Sulnis naeratus saadab sõnumeid,
hinge meloodia loob suvesoojuse.
Süda armastab muusika võlumaid,
süda rahutu Ladina rütmides.
Ilusat inglihäält kohvikus kuulates
aimub Ameerika, sinetab silmapiir.
Unistus Riost ja valgetest randadest,
kohviku diivan sinna mind viib.
Päikese ere kiir meeli mul ülendab,
paradiis Rios viib luule lendama.
Igavik võrratu silme ees terendab,
kohviku õhku jään kõlama - bossanovana, bossanovana, bossanovana.
Andres Lehestik
***
Suursugune on tunne,
kui sinetav taevas ei varja su eest
helkivmusta laotust.
Loendamatud kiirgavad tähed,
on nii kauged ja tundmatud,
aga näivad nii kodused ja omad.
Oled täiesti üksi, kuuled vaid oma sammude kaja.
Tundub, nagu oleks keegi oma kaitsvad peod
sinu kohale pannud.
Selle märgiks, et kuulud laotusega kokku,
tunned ära Suure Vankri,
ja Põhjanaela,
mis on nii lähedale jõudnud,
et mõistad oma põhjamaist kuuluvust.
Katrin Vaher
No comments:
Post a Comment