Väljaränne
Küla ja teekond lõputu
narr oleks vanduda
alla sajandite töö
väädid kiigel jalutsis
kõigub reaalsus ja piik
põlvini heinas on tiik
liistud pannakse viimasena
tühjaks jookseb maal
häbelik kuraator
masturbeerib
Martin Plaser
***
Kõiksust narrides
ehk
igal õhtul nagu sureks
Häbelikud ehapisarad
hüübivad näos
teekonnal
läbi loojangu
olevikku
ja hommik on käes
Raul Majas
***
enne koitu
silmapiir
osake maast ja taevast
orientiir
pääsemaks öö vaevast
õhetav uudsus
loobumiseks
häbelik truudus
joobumiseks
väsinud narr
pehkinud reel
neitsilik nõid
käidud veel
teekond
läbi tuleriidast
andestades
sädetki viimast
Hele Meelne
***
Olen juba väsinud
ilkuvast naerust
tean
minu teekond
lõpeb varsti
keegi hüüab kaugelt
vana narr
hüppa nahast välja
näita mida oskad
mu mütsil on kuljused
kõlistan neid häbelikult et
mitte segada
noorte narride naeru
Alari Janson
***
Teekonnal kevadisel koju
narr tunne tabas mind -
samm-sammult
süvevenult juurdlesin
seal luule olemuse üle:
et sõnaga loob mõiste,
kaks toob seose
ja kolmega on tekkind
luulelennuks sobiv pind
ning neljaga saad
saamatult või saavalt
luuleruumi -
kui järsku
lausa luuletuses
avastasin end!
Kõik vastutulijad
mul viipasid ja
naeratasid silma,
ma häbelikult vastu
naeratasin ka.
Ehk nina must või
tagurpidi kaabu,
ei miskit mõistlikumat
mõistnud arvata.
Karm peegel kodus
midagi ei reetnud,
nii lõpuks sõbrale
ma avaldasin end.
Ta kõkutades telefoni
hõikas:"Sul luulepuder
peas on, kulla vend!"
Andres Lehestik
***
Lumi sajab, katab kõik, mida varjata vaja.
Nipernaadi teekond on lõppenud.
Katarina Jee seisab kui mälestussammas sellele,
mis tal on ja sellele, millest ta ilma on jäänud.
Sa vana narr, ei sa häbene ega kahetse.
Katarina Jee ootab.
Kogu maa on valge, kas oled nüüd
valmis , Nipernaadi?
Katrin Vaher
No comments:
Post a Comment