Üheksavägise võtsin
ja veel seitse ürti, vägilast.
Rõõmuallikal silmi pesin
ja veel seitsmes. Ka selles tumedas, sügavas.
Metsas ja kojaski kõrges kuulasin kuulmatut
ja veel seitset vaikust, ka hämaras.
Taeva valgemat valgust vaatasin,
seitsmevärvilist, tumevalguski nende seas.
Selgelt maailmas nägijaks,
mäe seitsme ja merede taha vaatajaks
siiski ei saanudki,
seitse valu võtsid värava võtmed.
Kas seitse korda mind millestki hoiti
või seitset õpetust vajan veel?
Andres Lehestik
***
Maailm tundub nii ääretu
kui tuleb tahtmine minna.
On saatus ette määratud
kui trügid võõrasse linna?
Milline patt on lubatud
ja mida saab andeks anda?
Arvad, et oled trubaduur
ja nüüd jõudnud õnneranda?
Magusalt lõhnav vabadus –
ahvatlus tungib su ninna!
Ei vägilast pea vangistus –
olgu nool või läbi rinna!
Seitse pattu ja lunastus –
ei ahvatle ükski kandam!
Minevik olgu unustus
mitte endale loodud vangla!
Gabriela Uffert
***
Saab külmetama maailm
Kui talv on jälle käes
Ka kui päikseline ilm
Säravaid silmigi näed
Veel võtad tassi teed
Ka kell seitse hommikul
Või oli õhtul see
Leiba haara kandikult
Oled iseenda vägilane
Vahel iseenda ees
Autoroolis pannes tähele
Turvaline saab olema tee
Lennard Oper
No comments:
Post a Comment