Mõtus
Mu hoiak sirge, olek välja peet,
rind roheline küütleb kalliskivina
ja kaunilt kaardu hargnev saba
räägib keelt -
on jõudu küllalt olla uhke, vabana.
Ei kummardu ma alandlikul kombel,
et nuruda nii sügamise sõprust.
Kõrk kulmujoon märk veripunakindel,
et hindan kõrgelt leppimatut vaprust.
Ma männiladvas trotsin talvekülma
kesk kuninglikke vabadusevaateid
ja eal ei hakka needma saatust julma,
mis okastega toidab neid,
kes hoiab aateid.
Andres Lehestik
***
Too vihm juba muru sisse rohelist
Ja tassi taeva peedikarva punast
Pruun kampsun nõuab sügamist
Hall hargneb järjest armetumaks
Anneli Martin
***
Meie maal kas tead üks lugu
Peete täis kord oli muru
Kasvas nii, et maal poln`d ruumi
Abi tuli võtta juurde
Nii said kokad, sööklatädid
Politseid ja kiirabid
Hargnesid nad kähku lahku
Peedile siis alustasid jahti
Aga peet kui teda teab
Nii kui sügad teda, tea
Jookseb ise põllult potti
Nii saad rikkalikult suppi
Lastel jälle tuju hea
Peeti pole rohkem maas
Nüüd võib jälle süüa jäätist
Seda onu Peeter rääkis.
Lennard Oper
No comments:
Post a Comment