Kuu, Konn, Padi (Astrid Pärnsalu) - Tähtaeg 14 August

õhku täis king size madratsil,

padi kaisus, tiigi peal pikutas üks sell

kes viibis konnade kontserdil

tal hing oli hele ja hellemast hell

tähed ja kuu ning tuhanded laternpõrnikad

sätendamas ja heledamas pimedas öös

kauniks said varjud mornikad

Loodus oli imelises töös

kuusekede hinguses, tiigil vaikselt loksudes

konnade duette kuulas ta tasa

kosmos

õhku täis kuninga madrats, padi ja sell

kel hing hell

...

tiigi õrnas lainetuses ja lembuses

mees pikalt taevalikus unes pysis

kastepiiskade tihedas embuses

igatsus ta äratas ja küsis

miks ta ei tulnud koos minuga.

vaikus.

parem kõik unusta.

Kadri Tõniste

***

Konn

Kuu aja eest kuuvalgel ööl

siis kui Siim sai käia veel tööl

oli ta palgatud valvama šahti

et keegi ei tooks sinna salaja prahti

mehel aga polnud tahtmist ja mahti

pidada seal mingit vahti

eemalt kostis mitu krooksu

Siim see pani kohe jooksu

jõuetuna koju jõudes,

kohkund näoga tuppa nõudes

üles äratades pere

ütlemata neile tere

vaesekene langes voodi

suhkruvett tal kohe toodi

krooksuhirmu tuhudes

hullumoodi uludes

patja näkku surudes

hirmulävi purunes

asjast aimu saanud proua

seda kuulata ei jõua

selgitusi lisaks nõuab

arusaamani siis jõuab

mees mis küll sul arus on

see võis olla lihtsalt konn.

Toivo Parts

***

Pisuvend

patja lohku puurib

väike naistemees

kuud uurib ja konna

makaronid taskus

Anneli Martin

***

Uni

Päiksest kuumaks köetud kuu

vaatab alla aeda.

Kivist konnal lahti suu,

mis siin ikka kaeda.

Putukate sirinas uni mul ei tule,

padjaga ses mürinas

kõrvad kinni sulen.

Varsti uinun sügavalt,

und näen ülikurba-

Kuulus Anu lennukilt

hüpates saab surma.

Katrin Vaher

***

Kuu paotas suu

ja ütles muiates muu!

Konn selle peale,

silma pilgutades kelmikalt seale

alustas muuseas kuupuhastust -

sideme ostuga lootes kuult saada lunastust...

Mina panin padjaga kadjama,

mõnd aega pesitsen nüüd Vadjamaal.

Raul Sööt

***

On puulehed kogunud oma vormi

Tuulevaikuses kosunud mitu kuud

Nagu surfar, kes oodanud on sügistormi

Mil uhkelt lahkuda saaks oma puult

Püüda purjesse võimas tuul

Nagu konn hüpata üle lainevahu

Neil hetkil ei oska tahta muud

Lõpuks padjal kui pea, saabub rahu

Jaan Kelle

***

äiksepilvede all õhku väga pole

aga ehk on nende taga paista kuu

sa sisenedes tuppa süütad tule

ja sisenedes tuppa süütad mu

kui konn sa kleepud mõttetusse patja

su naha maik on hallutsinogeenne

ning vihma voolab läbi õhu vatja

ja veri mööda mustendavaid veene

Madis Vaher

Pea, Suu, Valgus (Evelin Samuel) Tähtaeg - 30 Juuli

Tuli

Kirbe kirvega lööb metsal päid

va timukas

Nii himukalt see ahne suu

on avali

puu järel puu

kaob põhjatusse kõhtu

Ses valguses on õhtupäike kõigest vilets algaja

Evelin Samuel

***

pea suu ja vahi valgust

kõik on alles ilus algus

pea suu ja säti silmi

unes on see või ilmsi

nii harmooniline

mesinädalate silmaklapp ideaalne

pea suu

tõesti

su valetamine on krooniline

nüüd alles teen skandaale

Ave Sambla Barker

***

tumm reklaam

pilvine varahommik

kuuldud nähtud ilmajaam

õhk lämbe sunnik

huultega suletud suu

rakkudes säriseb stress

päikest varjutab kuu

pimedas valguses

kõik on alguses

Kadri Tõniste

***

Tasane valgus mu tuppa end sättis

lahkelt paitas mu pead

küpsise padjale jättis

suhu said magusad read

***

Kui laud on tühi

ja huul kannab ilmetu jutu algust

pea suu

ja oota hommikuvalgust

Anneli Martin

***

Veel

On valgus mahe veel

Su pea veel toetub une õlale

Õnn silmalaugudel

Veel ootab, andub aja kõlale -

See tasa tuksub sees

Ja suu veel muigab rahu unele

Mul räägid ärgates

Kuis tulid üle tähetulede

Maian Kärmas

***

Sina mu pojake magad,

väike põngerjas

unemagusalt keras,

sinu pisike peake, silmad ja suu.

Sina mu pojake magad

väike käeke hoiab peos punast autot,

et ärgates alata sealt

kuhu täna jäi pooleli sõit.

Sina mu pojake maga,

kuuvalguses paitan su põske,

sulle vaikselt veel teen ühe musi,

maga hästi mu kullake, maga...

Marika Kontson

***

Siim on lihtne Eesti mees,

kindel siht on silme ees,

mida teha vist ei tea

ise perekonnapea,

kodus toita mitmed suud,

ise töötu mitmed kuud,

lõpuks tunnelis on valgus

äkki see on mingi algus.

Toivo Parts

Rong, Sulg, Punane (Aire Silt) Tähtaeg - 10 Juuli

Haapsalus rongid enam ei käi.

Punast nuppu vajutades saad kuulata nende huiget,

kes suitsusulg sabas lahkusid siit.

Ainult vana jaam mäletab.

***

Punane tõkkepuu, teesulg,

mahajäätud rongivagun

New Hope´s ekseldes.

***

Mitte tilkagi oma punast verd ei anna ma sinule,

kui sa tuled vargile nagu kotipoiss rongis

või nagu kuulutaja ingel

ehid ennast kuldsete sulgedega.

Mitte tilkagi oma punast verd ei anna ma sinule,

kui sa tuled, ahvatlev naudingutega nagu saatan.

Minu veri voolab läbi sadade esiemade soonte,

see tunneb ära, mis on ehe ja tõeline, see ei lase eksida,

see mäletab kõigi valu ja õnne,

see ütleb, mille poole hoida,

kellele tuksuda.

***

Igal hommikul on minu ainukene pidepunkt maaga

päikesest kuumaks köetud kivi merepõhjas.

Ripun kui ainurakne ürgookeanis lõputu tühjuse kohal,

teen läbi kogu evolutsiooni

ja alles kaldale astudes saan taas inimeseks.

Katrin Vaher

***

Paigalpaine

Kas tead,

Ma tahan ära

Et kuhu?

Ei tea veel isegi

Kas tead,

See vana värav -

Ei mahu

Ma sellest läbigi

Jah, siin

On tõesti mugav

Ma sõber

Ju enda kongiga

Jah, siin

Ma seistes magan

Meel nõder

Käib sõitmas rongiga

Ja näe,

Nii käingi ära -

Kae valet,

Und udusule peal

Ja näe,

Peaaegu päral -

Näib parem

Õnn reisipildi peal

Kas tead,

Mul muud ei ole

Vaid keha

Sees veri punane

Kas tead,

On seista kole,

Kui iha

See eal ei unune

Maian Kärmas

***

Airele

See rong sõidab hõõguvail sütel

punane igaviku tempel piletil

su kohver kerge kui sulg

tshuu tshuuu! Anna tuld!

Anneli Martin

***

Kohtume vaksalis, kaugsõidurongil,

sihtkohta teadmata, hullunud-julged,

punases vagunis akna all pingil –

seal meie sõidame õhevil palgeil!

Platvormil tuul räsib kaht inglisulge –

lahkus too meist või on vedurijuhiks?

Järgmises peatuses, „Tulevik helge“,

Saatuse Sõrm käivat piletivahiks.

Evelin Samuel

***

Sa saabudes mul lauba pärlendama lööd

ning punasekski lähen üle kere

Koos sinuga nii valged on kõik ööd

et rongigagi rännata on tore

Hommikul sulega põske paitad

oma kiirtega hellalt mind äratad

Minu igatsust igati leevendada aitad

sest tead täpselt, mis mind erutab

Suvi, sind lausa kaanetaks ma purki

et pimedal talveõhtul avada

Lummusega sinu lõhnu nii hõrku

ja päikesesoojust ette saaks manada

Jaan Kelle

Seelik, Suvi, Kõrs (Ave Sambla Barker) Tähtaeg - 24 Juuni

mu topp on liiga pingul

ja seelik liiga lühike

mõni tädi ikka vingub

sa oma vanust teps ei pühitse

oma lapski ütleb vahel, ema võta mõistus pähe

nende arvamust ma kuulan, noogutan

aga korda see ei lähe

jäätisekokteili joon kõrre lurinal

ja panen jalad lauale

viisakad pükskostüümid

tooge minu hauale

Ave Sambla Barker

***

üle pea tõmmatud
võilillede kollased seelikud
kõik kõrred seome keerdu
oleme suviselt ülemeelikud

Anneli Martin

***

Interjöör

Västriku tänava puumajas
laud on ümar ja toolid on punut'.
Lambikuppel pleekind on ajas,
põrandat tosinad jalad on kulut'.

Aga köögis on kuivanud tilli hõngu,
suviste kõrte kompositsioon.
Kummutil seelik ja korvitäis lõngu,
põrandal lehmanahk, nurgas tugitool.

Riste Vaher

***

Suvine pööripäev, jaanituli,
roosa seelik ja sinised teksad,
torkiv kõrs riiete all.
Kõik inimesed on ühevanuselised
ainult erinevatel ajahetkedel.

…….

Suvel seelikud sassis,
kõnnib kõrred varvaste vahel,
patust prii looduselaps.

……..

Suveõied ja kõrred punutud pärgadeks
tulevad tüdrukud triibulistes seelikutes.
Laulavad elust ja armust kui linnud.
Poisid vaatavad kaugelt,
põristavad mootoreid.

…….

Ära ütle, et suvi on läbi,
kui ööd jälle pikemaks lähevad.
Las vihm lööb seeliku plaksuma,
las kõrretüükad katavad põlde,
las talv tulla pikk ja kõle,
ega suvi ei kao kuhugi,
kui ei lase jääajal tulla.

Katrin Vaher

***

Suvi - talve rebit seelik
Ribadeks sai kevade
Oli soov nii ülemeelik
Kiskus lahti lumevee
Tuli, tantsis juba kuuma
Kõrreraagus kreidirüüs
Pani pahaks õnnenuuma
Tuul-see ohjab suve nüüd

Maian Kärmas

Leht, Vesi, Kannel (Maian Kärmas) Tähtaeg - 31 Mai

Kolme sõna meistritele

Puhtalt lehelt otsin mõtteid.

Mälestuste kannelt sõrmitsen.

Silmavett ja naerurõkkeid meenub

kuni tühja lehte põrnitsen.

Luule see ei tule tuulest…

Selleks kõneleda tuleb endaga.

Luule sosistavad sulle huuled,

mis kui hellalt tundeid embavad.

~~~

Vesi uputab,

tuhk matab,

parteid lõhenevad,

majandus on kriisis.

Aga sina ära loe lehti!

Korista toad,

too kased sisse,

helista kannelt

koos ööbikutega,

ehk tuleb keegi-

homme, ülehomme,

kasvõi kuu aja pärast.

Igast üksioldud hetkest on kahju-

on ju kevad, on pühad.

Katrin Vaher

***

Olen lepatriinu usku

lehe, sääsevastse, kandle usku

pühitsetud vesi vala tasku

sest ikka, ikka olen naba usku

Anneli Martin

***

iga leht on olnud

heleroheline

iga vesi lennand

õhus nagu tilk

iga imelik on

vahel mängind kannelt

igatüht neist saatnud

igaühe pilk

(iga leht ei ole

muutund kollasemaks

mõni neist on veel

päris sisukas

mõni imelik ei ole

kandlemängu jätnud

elu lõpuni on

elupärast isukas)

Madis Vaher

***

lugesin õhtulehest onlainis

et lennuk maandus järve pääle

ja nagu reporter mainis

teps mitte ei saanu pidama haprale jääle

ülemiste vanake kuuldavasti

kops üle maksa, kannel katki ja habe sassis

röökis siis nii kui jaksas

"ei noh mis siin oodata,

arusaadav. kuradi poolakad!"

Ave Sambla Barker

***

Kui inimene sünnib siia ilma

siis on ta puhas leht

Peagi hakkab juba silma

et sel tekkinud on esimene täht

Tähtedest kokku me teeme sõnu

ja sõnadest kujundeid

Selles peitubki see võlu

mis elule annab varjundeid

Elu jooksul kokku saame raamatu

mõni paksu teose

ning see kes olnud saamatu

vaid paarisõnalise seose

Mõnel loodud palju luuleridu

mis kõlavad kui kandlekeel

kes aga siirusest peab lugu

sel mõtted kirgastund on allikavees

Jaan Kelle

Tee, Kare, August (Madis Vaher) Tähtaeg - 17 Mai

kare roheline hari tolmu ruulib

ämblikmees sünteetilistes piides

sipleb, sibab elu eest, uks lahti tee!

ja kaob siis ruttu tiine augusti uttu

Anneli Martin

***

Ei tea...

Kohtasin teda laadal,

ta müüs luudasid.

Ta meeldis mulle, sest ta luuad olid ilusad-

köidetud keerdus okste,

mitte traadiga.

Ostsin vist ühe.

Oli tore mees, tegin juttu.

Tahtsin teada, kas ta teeb kasevihtu.

Ta lubas, andis numbri.

Suvel oli mul Triiki asja.

Helistasin, ta juhatas teed.

Eksisin veidi, kuid leidsin siiski üles.

Sain viisteist karedaks kuivanud vihta.

Ilusad- köidetud okstega,

mitte traadi või nööriga.

Lõhnasid lambalauda järele,

olid ka head vihelda.

Number on mul siiani telefoni mälus.

Ei tea, kas ta on veel elus-

August oli juba vana mees.

Katrin Vaher

***

mälust ära tuntav

oli hetke karedus

mil läbi laia augusti kukkusin

sinetavasse sügavikku

kus hele liiv ja laine

kohtusid Igaviku Kohvikus

et juua koos merikapsa teed

ja suudelda teineteist

kibe soola maik suus

enne leiab rahu oma õnne

kui valu tapab

vaimust, mis kogenud

sündi ja hävingut

sai valguse niidist kokku traageldatud

muinasjutt

kosmose väravaks

punaseks värvitud huuled

Kadri Tõniste

***

tee.

tasane, sirge,

mitte kare ja konarlik.

ei kuku yhest august teise

vaid kulged vaikselt,

rahulikult,

igavalt.

kes tahab sellist?

Riste Vaher

***

Nüüd päike teeb üha kõrgemaid kaari

Minust muruniitmises augustiks teeb staari

Oma kollaste kiirtega võililli külvab

Minu sileda muru jälle karedaks harjab

Jaan Kelle

***

Öö varemete üle hingab august

Käib kare jahe külateel

Ta aimab koidukuma kaugust

Ja me ei lähe tuppa veel

Maian Kärmas