Kevad, Hüppama, Lapsed (Merike Maripuu) - Tähtaeg 26 Aprill

talve tahtmised on tahutud

kevad - lapsed rahutud

hüppab, sirtsub sulgi siidiseid 

tulvavetest vindiseid

Anneli Martin

***

õues kallab

kevadet

mis täidab

januste jaoks

kaevu

ajaketi otsas

koliseb ämber

hämaraegu

kuuvalgel

hüppab sinus laps

rohtukasvanud

kaevuteel

väikese kaelkooguga

maailmale

armastust nöutamas

Raul Majas

***

Kevadel hüppavad lapsed

üle pidevalt varjudest

kevadel muutuvad lapsed

suurteks üksteisel karjudes

sõnu mis ütlesid vanad

need kel on tulevik läinud

kellest on pidevalt jama

haljad kui ootel on  vainud

kevadel õhkavad lapsed

armust kui kräunuvad kassid

sügisel antakse neile

kätte kuid taas hundipassid

Alari Janson

***

Hüpata, sõita? Jah - sõita ,võibolla

lapsedki näevad. Siin ongi konks!
 
Millal küll loobun soovist,
millal enam ei proovi
rattaga sõita lahtisi käsi?
Sõidan  selgroogu kergust ja kõvadust,
sõidan meeltesse kõrgust ja kevadust,
hingele tahedust,
ära ei väsi!

Andres Lehestik

Tempo, Vaht, Aim (Mehis Tulk) - Tähtaeg 12 Aprill

Vastu algavat koitu, üle kopli ja põllu ja heinamaa,

jätab hobune haukuvad koerad ja küla maha,

tõuseb väljade kohale lendama!

Oli ööeelne päev sama raske, kui tulev,

piits selgitas hobusel saatust.

Kaeru tahad, siis künna,

kuula kohustust :"Vagu!"

käsus valjus karm elujaatus.

Palju taeva all kaunilt lehvijaid,

nõtked löögid, koit sulgedel kumab.

Tööhobune lendab, kuis oskab ja saab,

tund lühike paljut ei luba.

Kerge olla tal hiljem, raske raasuke ka,

tõde rangina kammitseb kaela-

kas lendamisnaudingut tunneks ta,

magusjoovastust - kui poleks vaeva?

Kuskil sügaval sosistab salane aim,

viigu töötempo vahtu, lasku õhtujärg priiks -

kui ei lenda, nahk kõvastub, kärbuvad tiivad,

muutud podisev-tusaseks traktoriks.

Andres Lehestik

***

tõstad tempot

ei enam

jõua avada

sa uksi

rutuvaht su huulil

või mulle

ainult näis

ja õndsas õhus

aimub mõnuoie

mind kevad

läbi akna

külastamas käis

Raul Majas

***

laksutame keeli

pöörases tempos

nagu hullunud ööbikud

tempo tempo

sinu pööritavates silmades

aiman orgastilist

tagarääkimismõnu

kiiremini kiiremini

plahvatus

pettumusoigeist

jääb järele

tatine vaht

Alari Jantson

Narmastus, Ürask, Kipsitolm (Martin Plaser) - Tähtaeg 29 Märts

Kevad

rõõmupunased huulepulgad
 trükkisid mustrihulgad...
 lubikahvatutele iseloomudele

katuseäärte patupuhaste jääpurikate narmastuses
 kipsitolmuses armastuses ...
 keerutasid  vahukooreüraskid

kriiskavvalges õhus
pildus pime juhus ...
 betoonhalle kukerpalle läbi aastarõnga

Hele Meelne

***

Ümarprillidega ürask-kass

teravad kihvad kvantvälkudes

allakukkunud õuna sisestas

 puuvili  born-booradi

jordaania keskmisest mäest

alla veeres

 ja  diraku vastu planku

 ja tiraki vasta planki

 teadmata võnkus

kus ta's on

või mis tas on

kipsitolmuks kipspeades

kangemgi kristallisatsioon

kord laguneda

suudab

kord  kord

ilmuvad uued mehed

uued

uued tulevad naised

armastus n korda jälle uus

 n-armastust

 n-agu vanasti

maailm vanas ikka

ja alati uus.

Andres Lehestik

***

Palgamörvar

ehk üks puu

jäi jälle

kasvama

emanimi

isanimi

Familia

pohhui

siirdan su

küprokist kasti

ürask

kui veel

ahju taga

kilki teed

minule jääb

kipsitolm

narmastunud

päikesevalguses

Raul Majas

***

Kevad

Päike

Jää

Ja armastus narmastus

Kevad

Kuu

Vesi

Kipsitolm pühitud

Ja väike ürask jõudis koju

Kristel Siilak

***

Tantsin žilettidel

kuni narmastun

üraski unenägu

kipsitolmust voodis

taevas

ei tule appi

Alari Janson

Teekond, Narr, Häbelik (Alari Janson) - Tähtaeg 15 Märts

Väljaränne

Küla ja teekond lõputu

narr oleks vanduda

alla sajandite töö

väädid kiigel jalutsis

kõigub reaalsus ja piik

põlvini heinas on tiik

liistud pannakse viimasena

tühjaks jookseb maal

häbelik kuraator 

masturbeerib

Martin Plaser

***

Kõiksust narrides

ehk 

igal õhtul nagu sureks

Häbelikud ehapisarad

hüübivad näos

teekonnal

läbi loojangu

olevikku

ja hommik on käes

Raul Majas

***

enne  koitu

silmapiir

osake maast ja taevast

orientiir

pääsemaks öö vaevast

õhetav uudsus

loobumiseks

häbelik truudus

joobumiseks

väsinud narr

pehkinud reel

neitsilik nõid

käidud veel

teekond

läbi tuleriidast

andestades

sädetki viimast

Hele Meelne

***

Olen juba väsinud 

ilkuvast naerust

tean

minu teekond

lõpeb varsti

keegi hüüab kaugelt

vana narr

hüppa nahast välja

näita mida oskad

mu mütsil on kuljused

kõlistan neid häbelikult et

mitte segada

noorte narride naeru

Alari Janson

***

Teekonnal kevadisel koju

narr tunne tabas mind -

samm-sammult

süvevenult juurdlesin

seal luule olemuse üle:

et sõnaga loob mõiste,

kaks toob seose

ja kolmega on tekkind

luulelennuks sobiv pind

ning neljaga saad

saamatult või saavalt

luuleruumi -

kui järsku

lausa luuletuses

avastasin end!

Kõik vastutulijad

mul viipasid ja

naeratasid silma,

ma häbelikult vastu

naeratasin ka.

Ehk nina must või

tagurpidi kaabu,

ei miskit mõistlikumat

mõistnud arvata.

Karm peegel kodus

midagi ei reetnud,

nii lõpuks sõbrale

ma avaldasin end.

Ta kõkutades telefoni

hõikas:"Sul luulepuder

peas on, kulla vend!"

Andres Lehestik

***

Lumi sajab, katab kõik, mida varjata vaja.

Nipernaadi teekond on lõppenud.

Katarina Jee seisab kui mälestussammas sellele,

mis tal on ja sellele, millest ta ilma on jäänud.

Sa vana narr, ei sa häbene ega kahetse.

Katarina Jee ootab.

Kogu maa on valge, kas oled nüüd

valmis , Nipernaadi?

Katrin Vaher

Tango, Akordion, Sutenöör (Hele Meelne) - Tähtaeg 1 Märts

Kutse tantsule

sutenööri

taktikepi all

talita tangot

tüdruk

olen akordion

sinu ja

muusika vahel

gordioni sölm

mida avada

kahel

talita tangot

tüdruk

öö ei löpe nii

jääb kontrapunkt meile

ja hetk

tants löpeb

ja sinust saab

peadirigent

Raul Majas

***

sutenöörita
tänavail luusides
sinistes silmades
õhtupäikese puna
võta mind tangoks
mängi mind akordioniks
taevani ja tagasi
mu jumal

Hele Meelne

***

akordion see suhete sutenöör

alustab kirglikku tangot

sõrmed jooksevad hüplevad klahvidel

ootel pilgud on nendele hangund

helid tõmbuvad tõukuvad põimuvad

teevad pöördeid sikk-sakke ja sõõre

äreva tundetantsu lõpetab järsult eitav peapööre

Katrin Vaher

***

Tead, ta-tangot tantsisime, akordion  nii ennastületavalt mängis

Ja - jah, jäi maal sul pooleli, käes pintsel uimasena varisesid sängi.

Suur joobumus, vein punane dekanteris ja sinu seelik pitsides lõi lusti

Mul hõikasid- pea ringi tiirutab, pilt udune, ei tunne ennast hästi.

Üks õliirves sutenöör sind püüdis frankidega endal ärida

Ei aimand palavikku veel ja kibuvitsasiirupiga püüdsin turgutada, aidata.

Kurbilusa šansooni saatel pöörduksel üksteist taga ajades me jalga lasime.

Gripp kogus pöördeid, sosistasid segast, pead tõstes hüüatasid "Jookseme!"

Toa väikse Seine'i äärde saime, saluudist keskööl paiskus kamber valgust täis.

Sind hoidsin, suudlesin ja palvetasin, ööl palavik vist üle neljakümneühe käis. 

Aeg aeglusta ja lase olemisse rahu, las päiksevalgus paitab, rohi kosutab.

Tal õigus, sest  hibiskiõis öökapil säras tango ajal tema juustes!

Mind mõte lummav tõesti  hullutab.

Andres Lehestik

***

Akordionina heitegaase ninast otse kopsu

Jää-tango halli otsa leidis Paastukuul

Sutenöör, lammas, luuser, võtan umbropsu

Kui hiirekõrvu sünniks vaid mu pirnipuul

Anneli Martin

***

On müüdav 

unelmavirvarr kus 

elu tantsib

tangot

uus pööre

pole lugu et

on vaikinud

akordion

keha kriibib

liibuv jalg

üks kirg ja 

kõik saab läbi

olen kõigest

sutenöör kes 

liiga kõrget hinda

elult küsib

Alari Janson

Laul, Luide, Nõgi (Maian Anna Kärmas) - Tähtaeg 15 Veebruar

üle räämas

agulimajade

veduridepoo vile

meeldetuletus

inimene

oled evolutsionäär

revolutsioon käib

rüga

märgi nimel

lahtisulanud nõgi

seintelt ja korstnajalalt

imbub verre

elad tumedas ruudus

laest rääkimata

oli lootus...

läbi värvitud

agulimajade

müügimehe hüüd

värvid ninna

seest ilusaks

nuusutada

poole soodsam

lootusetu on

saada puhkus

laulvatele luidetele

Liiva Hannuse juurde

tumedas kasvanud

värvitul inimesel

~~~

nõgi lebab

luidete vahel

laulab räppi

ja löimub

orjast härraks

pole valu

ei sõimu

ootab ande

kaua ikka

koduta hulgud

onu Remus

meile elama tulnud

Raul Majas

***

Merevahu vaikimisi

ootama võid jääda - 

igavesti randa pidi

tõukub tuule käega,

tormab või siis tasa maabub,

aga ikka uhtub,

laulu saatel aina saabub,

kuni luiteks kuhtub - 

 t u n n e,

                mille laine iial

nõgiseks ei tardu,

loksub-laksub, taandub liival,

naaseb, kuid ei kordu.

Maian Anna Kärmas

***

ära laula veel luidet

mu tallamuster 

su nootidel nõgine 

ja pea kohal pilvetäis jäidet

Anneli Martin

***

me oleme laul

saateks higine elektrikitarr

kellest järgmisel kontserdil saab viigitud viiul

refrääniks

tatrapuder

lõkkel hautatud

peale äikeseööd

me oleme laid

meretäis ükskõiksust ümberringi

luited mäletamas hoidmist ja

maasikaid

pooltoorelt

peale äikeseööd

lõpuks oleme tuhk

lendamas nõgisest korstnast

rohtukasvanud teele

seal me saame viimaks üksteisest aru

päriselt

peale äikeseööd

Hele Meelne

***

Viisi virutan luidete vahele,

sõnad summutan Tolkuse rappa,

laulu mõtte  uputan laukasse,

tundepudemed sisalik napsab.

Aeg alla käib, luited on väsinud,

üllas lõvi saab sipelgaist söönuks.

Sina, sisalik, draakoni lapselaps!

Ainult kärbes kardab su koonu.

Nõgimust rähn hüüab kiuu ja kiuu,

kisub kiude hingepuust välja.

Kodukakk ehmunud pilguga

saadab vaikides metsast mu välja.

Andres Lehestik

Seelik, Haug, Tald (Madis Vaher) - Tähtaeg 1 Veebruar

Alzhaimer

ei tea

kust tulen

või lähen

mis rahvus

kas pükse

või seelikut kanda

taevatalla all

kuu või tähed

või päike

sõltub sellest

mis nimi tal anda

olemas tulemas

minemas

rahutus tekitab

pinge

haug mäletas

kuid tema mälu

teeb peaga koos

supi sees ringe

Raul Majas

***

Hakka haugiks okkaliseks

Lipsa mu seelikust salaja vette

Tee nii et ei märkaks Su kadumist

Saa möödujaks tald surut otsaette

Anneli Martin

***

Kuhu heidan mure musta,peidan tusase tumeda.
Poetan mustikale ma musta, karu tallale tusase tumeda.

Tume turjaks kumeraks havile,
havi libistan Mustjärve valvama.
Karu männikus mustika kallale
tatsab rahumeelel täistallaga.

Musta nootideks-sõnadeks lehele
lauluneiule  seelikul triibuks.
Tusa tumeda ülevaks üminaks,
mure mullase harduseviivuks.

Õelaks kirjaks ei loovuta iial,

salaplaan jääb tumedast ilma.

Põhjapiisk liblika heledal tiival

lööb lõbusaks suve ja silmad.

Andres Lehestik

***

Mõistatus.

See neid ei kuluta asjatult taldu.

Helerohelises  hommikus

mässib ta oma saba ümber

igatsustest seeliku

ja ujub koos haugidega

mööda kiviseid randu.

Hele Meelne

Vihm, Sõber, Puhtus (Kristel Siilak) - Tähtaeg 18 Jaanuar

Jumalagajätt lumememmest sõbraga

läbi raske

suitsuse õhu

sabises põlenud sildadele

puhastav vihm

Raul Majas

***

vihma uss venib aknal

aina pikemas ja pikemaks

neelates piisku paremalt ja vasakult

kõik päikesesõbrad on lennanud Egiptimaale

puhtalt klaasilt peegeldub minugi igatsus

~~~

Kristelile

Sõber kaugest lapsepõlvest

puhtal mõtetemaal käib kaasa: 

ilmub päikses, vihmasajus, 

oma laste naerus taas ta.

Katrin Vaher

***

Sõber, kaua pingutad püksirihma,

teeme koos võimsa firma, investeerime vihma!

Karukell, varane, peaaegu ei lõhna,

siseinfot ta kõllab, varsti tõus hakkab pihta!

Suure panuse paneme kasvule kiirele,

tulev roheka rohkus suu laialt veab naerule.

Suvevihma prognoos pikka paigutust piirab.

Välk ja pauk - ongi läind, loodus puhtusest hiilgab.

Kui pisutki täpsemalt ennustad ette,

saad lõhnavat õhku täis tujulae  kätte.

Kui eriti veab, rahul olla võid endaga,

näed viimase põlvkonna liblikaid lendamas.

Sügisel, hallide hallade alguses,

kuldselt teenime lehtkulla tohutult languselt.

Novembris, et vältida karuturgu,

julgelt ostame otse, ei poe karu urgu.

Konventeerime külmalt, kesk tekkivat tali,

vihmavee lumede kapitaliks.

Iga tuletistehingus tekkinud sula

saab suunatud metsa, kus jõekene vulab.

Metsajõe kaldal rada kerge, kus rännata,

tõmba täiega sisse, nii lahe siin hingata!

Sõber, mis passid, ära hammusta huulde,

aastal uuel kõik kasu investeerime tuulde!

Andres Lehestik

***

Siim sõbraga kord ekskursioonil

Soome firmast "Luhta"

eksikombel kaasa taris

vihmajope puhta.

Toivo Parts

Värin, Tiir, Roog (Katrin Vaher) - Tähtaeg 4 Jaanuar

Pärnu Muul

Mida tiirutad

ja mängid pilli

see pole kõrb

Roos

hullupilk silmis

käte värinal

poosile järgneb

poos

kõik laguneb koost

pole naisteranda

suvine troost

end pleegita muulil

seal pilliroog

täis kirge

rahuldamishoos

***

Lasketiiru lauad

olid lookas

piduroogade all

laskeharjutus on

piisavalt elutruu

kui kinnitada

värisevale seaküljele

märklaud

Raul Majas

***

Hommikuudu tõuseb laidude vahelt

Tiiru kriisked lõikavad vaikust.

Roog väriseb tuules, mul on haigutus huulel

Ronin telki ja poen sulle kaissu.

Riste Vaher

***

Õrn värin hetkeks järvepinda kattis

tiir valge tema tulemise valjult ette kuulutas

ja metsaladvul päike hetkeks vajumise jättis

roog roheline kaldavees ta ees end lahku painutas

nii naise eeterkehaline kuju vajutas mu silmapõhja

järv leebelaineis piimalõhnaline nautis õhtuujujat

tõrvtõmmu veega  silmile - kas unelen ma tühja?

ei abi sest - pilt vesikupust raamidega kinni sügavalt

Andres Lehestik

***

roost käis läbi tuulevärin

kõrvust tiirude kiljuv krää

varbad sillalt vette panin

nüüd neid vangistab tume jää

Katrin Vaher

***

kananahkadest sai mitu tiiru ihule

külmaks eelroaks kõlban nüüd ehk Sul

tihastega värisedes pekirullil kiigume

vaatan tagasi Su aknasse, sinna kus on tuld

Anneli Martin

Armastus, Leib, Vintpüss (Kadri Tõniste) - Tähtaeg 21 Detsember

Vintpüss leivatehase plangu najal

Leivategu sisaldab
kolmandikku armastust
leiva eest võid
osta armastust
leivakombinaat
suur lõhnav rammetu
armastusevabrik
bordell-punatäppsihik
hääletu lask südamesse
halastuslask pähe
kaasaegse Amori tembud
meenutavad hukkamist

Raul Majas

***

sõtkun rukkijahust tainast
sest rahavaste rännak oli ära
armastusega
metsikult suure ja lõõmava kirega sõtkun
sest alles mõni tund tagasi olin silmitsi ühe vintpüssiga

siis oli nii, et täitusin valgusega ja terve mu elu
jooksis mu silmi eest mööda.

voolin suure ümmarguse pätsi
ja risti märgi teen peale
kõige kurja ja kurjamite vastu
enne kui leib läheb ahju
küpsema

siis seisan seal ahju ees
vintpüssile nõjatudes kui marmor kuju

Kadri Tõniste

***

armastus leib ja vintpüss

eksistentsiaalsuse kokteil

igal ajastul

erinevas vahekorras

Katrin Vaher

***

Armastuse pihta tuld!

Vaenu vintpüss raevukalt ragises.

Tuld! hõikas armastus, tuld!

 Tuli valus mu vein ja leib!

Tuleta langen, põrmuks lagunen.

Andres Lehestik

Hale, Välk, Öhe (Jaan Kelle) - Tähtaeg 7 Detsember

Strugatski jälgedes

Riigireeturist stenografist Välgu näole

ilmus hale naeratus

kui kuulis kohtunik Öhe otsust

kirjutada

elu lõpuni sonette..

Raul Majas

***

mul on sinust 

täiesti hale

nagu välk käisid

mu elust läbi

mötlemata sellele

mida mina tundsin

ööst öhe

Merike Maripuu

***

Nüüd halehall on päev

ta juba keset lõunat ruttab öhe

näe retuusi välkudes seal totse kobaras

ja bussi ootel saiatuvi

Anneli Martin

***

Elusoolod 

Ma  -tan  ja sina  -tatav,

Sa  -tud ja mina  –aja.

Mu vere soojus, ära jäta mind maha!

Sa nõnda  -is ja  -as,

kuid  tõde välguna mind rabab.

Mu vere soojus, ära jäta mind maha!

Kui hale paistab sõna

tunde kõrval, mida vaevalt tabab.

Mu vere soojus , ära jäta mind maha!

Näib, esitan vaid tühja soolot

ma kõnekeelil  kajatusse öhe.

Mu vere soojus, ära jäta mind maha!

Näen enne pealtpoolt ilmaruumi katust,

kui sildan meie vahel mõistmatuse vahe.

Mu vere soojus, ära jäta mind maha!

Mis –us või –iik või ime –oogia

meil vallandaks õnnõhuse dueti.

Mu vere soojus, ära jäta mind maha!

Veel tundepiiril tulpasid saen läbi  sooviga,

veel mängin lootusrikkalt sõnaderuletti.

Mu vere soojus, ära jäta mind maha!

Andres Lehestik

Sinetab, Kiir, Helkiv (Helin-Mari Arder) – Tähtaeg 23 November

Laes laiskus sinetab

Stiimuli viimane kiir helkis septembris

Kes seda mäletab!

Anneli Martin

***

Helkiv sähvatav kiir

silmade taga

ei maga

see kitsuke rada

su tee

läbi sinise öö

ei väsi

virvatuluke

va surma 

parem käsi

aina meelitab

enda järele

tulema keelitab

Raul Majas

***

mu hinges sinetab

esimese lumehelbe ootus

nii habras on õnn,

su pihku ta sulab,

muutub helkivaks õhuks, mida hingad -

see on märkamatu,

kuid ilma ei saa kuidagi

õnn on valguskiir

sügishallis taevas

Helin-Mari Arder

***

Silmades helkiv unelus helge,

   viisi kui  eluvett rõõmuga rüüpan.

   Sumesoe laul kõrvus kajades kerge

         sõnu ilusaid bossarütm rüütab.

      Sulnis naeratus saadab sõnumeid,

       hinge meloodia  loob suvesoojuse.

         Süda armastab muusika võlumaid,

          süda rahutu Ladina rütmides.

        Ilusat inglihäält kohvikus kuulates

       aimub Ameerika, sinetab silmapiir.

     Unistus Riost ja valgetest randadest,

   kohviku diivan sinna mind viib.

     Päikese ere kiir meeli mul ülendab,

     paradiis Rios viib luule lendama.

     Igavik võrratu silme ees terendab,

kohviku õhku jään kõlama - bossanovana, bossanovana, bossanovana.

Andres Lehestik

***

Suursugune on tunne,

kui sinetav taevas ei varja su eest

helkivmusta laotust.

Loendamatud kiirgavad tähed,

 on nii kauged ja tundmatud,

aga näivad nii kodused ja omad.

Oled täiesti üksi, kuuled vaid oma sammude kaja.

 Tundub, nagu oleks keegi oma kaitsvad peod

sinu kohale pannud.

Selle märgiks, et kuulud laotusega kokku,

tunned ära Suure Vankri,

ja Põhjanaela,

mis on nii lähedale jõudnud,

et mõistad oma põhjamaist kuuluvust.

Katrin Vaher